Õigusabi - Portugal

SISUKORD 1. Mis on menetluskulud ja kes peab need üldjuhul tasuma?  2. Mis on õiguskaitse?  3. Kes võib õiguskaitset saada?  4. Kas õiguskaitset võib saada igat liiki vaidlusasja või kohtuvaidluse puhul?  5. Kas kiireloomuliste kohtuasjade jaoks on olemas mingi erimenetlus?  6. Kust on mul võimalik tasuta õigusabi taotlusvormi saada?  7. Millised dokumendid tuleb taotlusele lisada?  8. Kellele ma taotluse esitan?  9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas mulle antakse tasuta õigusabi?  10. Mida ma pean tegema, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?  11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?  12. Kas kõik mu menetluskulud kaetakse, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?  13. Kui mul on õigus saada vaid osalist tasuta õigusabi, siis kes maksab muud kulud?  14. Kui ma soovin otsuse edasi kaevata, kas mulle antav õiguskaitse laieneb ka sellisele edasikaebusele?  15. Kas mulle antud tasuta õigusabi võib enne menetluse lõppu tühistada?  16. Kui mulle keeldutakse tasuta õigusabi andmast, kas ma võin selle otsuse edasi kaevata?

 

1. Mis on menetluskulud ja kes peab need üldjuhul tasuma?

Menetluskulud on seotud seadusjärgse esindaja (vandeadvokaadi, vandeadvokaadi abi või õigusnõustaja) kulude ja tasude maksmisega;

1. kulud sisaldavad kohtulõive ja asja läbivaatamise kulusid;
2. kohtulõivud katavad kohtu kasutajate makse õigusmõistmise avaliku teenuse eest; summad määratakse kindlaks skeemi alusel, mis võtab aluseks nõude rahalise väärtuse; edasikaebuse korral maksab kulud kaotav pool; ettenägematud kulud maksustatakse eraldi, ent sõltuvalt nõude väärtusest;
3. asja läbivaatamise kulud koosnevad kohtu poolt ette tehtud kulutuste tagasimaksetest, maksetest mis tahes organisatsioonidele, et katta tõendite kulud, mida kohus ise ametlikult ei väljasta, tasumisest dokumentide, arvamuste, jooniste, muude dokumentaalsete tõendite ja teenuste eest, mida kohus on palunud, tasudest kohtuprotsessis osalenutele, sealhulgas seadusjärgsed tasud, reisikulud ja kulutustega seotud abi, postimaksude, telefonikõnede, telegraafi, faksimise, elektrooniliste koopiate hüvitamisest, tõendusmaterjali lindistamiseks vajalike magnetkandjate soetamise hüvitamisest ning edukale poolele menetluskulude ja advokaadi tasude hüvitamisest;
4. seadusjärgse esindaja tasud määrab kindlaks kohus, mis peab sel eesmärgil piisavalt arvestama kulutatud aega, kohtuasja keerulisust, pakutud teenuse olulisust, huvitatud poolte rahalisi vahendeid, kohtuprotsessi abil saavutatud tulemusi ja samas kohtupiirkonnas sarnastes olukordades määratud summasid;
5. kulude maksmise kohustus tuleneb antud kohtuasjas kohtu poolt tehtud otsusest, kulud maksab edutu pool või pool, kes hagimenetlusest kasu sai;
6. mõnedes kohtuprotsessides ei pea õigusnormide järgi kulusid hüvitama, samamoodi on kulude maksmisest vabastatud mõned menetluse pooled;
7. tsiviilkohtumenetluses määratakse kohtulõivud kindlaks kohtuasja lõppedes; seetõttu makstakse neid järk-järgult, veerand tasutakse hagi või algse nõude, kaitse või apellatsioonkaebuse esitamisel; enamike hagimenetluste puhul makstakse algse kohtulõivuga samas summas olev järgmine kohtulõiv pärast lõplikuks aruteluks määratud kuupäevast teavitamist;
8. võitnud poole makstud algsed ja järgnevad kohtulõivud hüvitatakse võitnud poolele koos kõikide summadega, mis on kulude katteks ette makstud.

2. Mis on õiguskaitse?

Õiguskaitse on põhiseaduslikult ja õiguslikult tagatud süsteem, mis kindlustab, et keegi ei jää oma sotsiaalse või kultuurilise seisundi või rahaliste vahendite puudumise tõttu ilma võimalusest saada teavet oma õiguste kohta, neid teostada ja kaitsta.

Õiguskaitse koosneb:

a.	õigusteabest, mille eesmärk on teavitada isikut tema õigustest ja õigussüsteemist, võimaldades tal optimaalselt teostada oma õigusi ja täita õigusnormidega kindlaks määratud kohustusi. Isikute teavitamiseks informeerimiseks töötatakse eelkõige järk-järgult välja kohtutele ja õigusteenustele ligipääsu võimaldavaid teenuseid.
b.	õiguskaitsest, mis sisaldab:
	b.1.	õigusalast nõustamist advokaadibüroode kaudu, mis peaksid katma kogu riigi territooriumi ja mida kodanikud saavad külastada, et saada õigusspetsialistidelt tasuta õigusalast nõustamist. Õigusalaseks nõustamiseks võib olla ka kohtuväliste tegevuste teostamine või leppimise mitte-ametlike mehhanismide kasutamine;
	b.2.	tasuta õigusabi, millel on järgmised liigid:
		b.2.1.	täielik või osaline vabastus kohtulõivude ja muude menetlusega seotud tasude maksmisest;
		b.2.2.	kohtulõivude ja muude menetlusega seotud tasude maksmise edasilükkamine;
		b.2.3.	seadusjärgse esindaja määramine ja tema tasude maksmine või alternatiivina taotleja poolt valitud seadusjärgse esindaja tasude maksmine.

Viimati mainitud õigusabi liiki võib anda ka koos ühega kahest eelnevast.

3. Kes võib õiguskaitset saada?

Õiguskaitse (õigusalase nõustamise ja tasuta õigusabi) saajad on:

Üles

• Portugali ja Euroopa Liidu kodanikud, kes tõestavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, et maksta seadusjärgsete esindajate tasusid ja täielikult või osaliselt tasuda tavapäraseid menetluskulusid;
• välismaalased ja kodakondsuseta isikud, kelle alaline elukoht on Portugalis;
• välismaalased, kelle alaline elukoht ei ole Portugalis, samas ulatuses nagu nende riigi seadused annavad õiguskaitset Portugali kodanikele;
• juriidilised isikud ja äriühingud, kes tõestavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, et maksta seadusjärgse esindaja tasusid ja täielikult või osaliselt katta tavapäraseid menetluskulusid;
• äriühingud ja ainuomanikud ettevõtlust puudutavates kohtuasjades ja piiratud vastutusega iseseisvad üksused, kui kohtulõivud ja muud menetlusega seotud kulud on märkimisväärselt suuremad kui hinnangulised rahalised võimalused, eriti arvestades nende käivet, kapitali või aktsiate väärtust ning töötajate arvu.

4. Kas õiguskaitset võib saada igat liiki vaidlusasja või kohtuvaidluse puhul?

Õiguskaitset võib anda igat liiki vaidlusasja või kohtuvaidluse lahendamiseks ja tasuta õigusabi ei sõltu mingist eelhinnangust alustatava või juba esitatud hagi eesmärgi või keerulisuse osas, samuti mitte selle sisust ega menetluse liigist.

5. Kas kiireloomuliste kohtuasjade jaoks on olemas mingi erimenetlus?

Kiireloomuliste kohtuasjade jaoks ei ole erimenetlust.

Samas on kohane märkida järgmist:

• huvitatud pool võib alati ja eelkõige kiireloomuliste kohtuasjade puhul selgitada oma juhtumit vandeadvokaadile, vandeadvokaadi abile või õigusnõustajale, kes koordineerib seejärel tasuta õigusabi taotlemist vastavalt eriolukordades kohaldatavatele protseduurireeglitele;
• kui taotleja taotleb õigusabi kohtumenetluse toimumise ajal ja soovib määrata seadusjärgset esindajat, katkestatakse dokumendi esitamise tähtaeg, kui on võimalik tõestada, et tasuta õigusabi taotlus on esitatud sotsiaalkindlustusametile (Social Security);
• õigusabi taotluse haldusmenetluse lõpetamise ja taotluse osas otsuse tegemise tähtaeg on 30 päeva. Kui tähtaeg on aegunud ja otsust ei ole tehtud, võib taotlust pidada vaikimisi heakskiidetuks.

6. Kust on mul võimalik tasuta õigusabi taotlusvormi saada?

Tasuta õigusabi vorme saab tasuta:

Üles

• paberkandjal igast üldsusele avatud sotsiaalkindlustusameti büroost,
• elektrooniliselt veebilehelt www.seg-social.pt  -

7. Millised dokumendid tuleb taotlusele lisada?

Lisada tuleb tõendid ebapiisavatest rahalistest vahenditest, mida võib esitada igas sobivas vormis. Seetõttu võib taotlusele lisada kõikvõimalikud dokumendid, mis näitavad, et taotlejal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tavapäraseid menetluskulusid täielikult või osaliselt katta.

8. Kellele ma taotluse esitan?

Tasuta õigusabi taotluse võib esitada igas üldsusele avatud sotsiaalkindlustusameti büroos, ükskõik millisel järgneval viisil:

• isiklikult;
• faksi teel;
• kirja teel;
• e-posti teel (pole veel võimalik).

9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas mulle antakse tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi taotluse osas tehtavast lõplikust otsusest teavitab taotlejat kirjalikult taotlusega tegelev sotsiaalkindlustusameti büroo.

Kui nimetatud teavitamine ei ole toimunud 30 päeva jooksul, võib lugeda tasuta õigusabi vaikimisi antuks.

Kuna tähtaega võidi pikendada või teatis võidi postiga saata pärast mainitud 30-päevase perioodi aegumist, on viimatimainitud olukorras ettevaatuse mõttes kohane küsida enne kohtumenetluse alustamist sotsiaalkindlustusametist teavet oma tasuta õigusabi taotluse staatuse kohta.

Üles

10. Mida ma pean tegema, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kui tasuta õigusabi tõend katab seadusjärgse esindaja määramise, saadetakse teatis otsusest advokatuurile või õigusnõustajate liidule. Neil on alates mainitud teate kuupäevast aega 10 päeva, et määrata seadusjärgne esindaja.

Nimetatud määramisest teavitatakse taotlejat ja määratud seadusjärgset esindajat ning kui taotlus on tehtud hagemismenetluse ajal, teavitatakse mainitud isikuid ka õiguslike tähtaegade taasalustamisest.

Taotlejale saadetud seadusjärgse esindaja määramise teatises on selgesõnaliselt mainitud seadusjärgse esindaja nimi, töökoha aadressi ja seadusjärgse esindaja kohustus pakkuda õigusabi.

Taotleja peab viivitamatult võtma ühendust määratud seadusjärgse esindajaga, kes hakkab teda varustama vajaliku teabega.

Kui tasuta õigusabi tõend katab täielikult või osaliselt kohtukulud ja muude menetlusega kaasnevad kulud või tagab nende maksmise edasilükkamise, peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab, et talle on antud sellist tasuta õigusabi.

11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Juhtudel, kui esitatakse seadusjärgse esindaja määramise taotlus ja see rahuldatakse ning kui seadusjärgset esindajat ei ole juba valinud huvitatud pool ise, valib ja määrab seadusjärgse esindaja advokatuur või õigusnõustajate liit.

12. Kas kõik mu menetluskulud kaetakse, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kui teile antava tasuta õigusabi liik sisaldab täielikku vabastust kohtulõivude ja asja  läbivaatamisega seotud kulude tasumisest ning seadusjärgse esindaja tasude maksmisest, katab tasuta õigusabi tõend kõik menetluskulud.

Üles

13. Kui mul on õigus saada vaid osalist tasuta õigusabi, siis kes maksab muud kulud?

Kõik kulud, mida tasuta õigusabi ei kata, peab tasuma taotleja.

14. Kui ma soovin otsuse edasi kaevata, kas mulle antav õiguskaitse laieneb ka sellisele edasikaebusele?

Tasuta õigusabi kehtib ka edasikaebuse korral, sõltumata ühestki kohtuasja sisu kohta käivast otsusest.

15. Kas mulle antud tasuta õigusabi võib enne menetluse lõppu tühistada?

Kui tasuta õigusabi on otsustatud anda, võib selle tühistada enne menetluse lõppu järgmistel juhtudel:

1. kui taotleja saab piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuta õigusabist loobuda;
2. kui uued dokumendid tõendavad, et põhjuseid, miks tasuta õigusabi anti, enam ei eksisteeri;
3. kui tasuta õigusabi määramise aluseks olnud dokumendid kuulutatakse res judicata otsusega valeks.

16. Kui mulle keeldutakse tasuta õigusabi andmast, kas ma võin selle otsuse edasi kaevata?

Tasuta õigusabi puudutavat otsust ei või vaidlustada ega edasi kaevata, vaid see vaadatakse kohtulikult läbi, kui sotsiaalkindlustusameti müroole, kes selle taotlusega tegeles, saadetakse vastav taotlus.

Lõpliku otsuse tegemise pädevus on selle piirkonna kohtul (District Court), kus asub mainitud sotsiaalkindlustusameti büroo (Social Security Service) või juhul, kui taotlus on tehtud hagimenetluse ajal, sellel kohtul, kus antud hagi menetletakse.

Täiendav informatsioon

1. Lisateavet Portugali tasuta õigusabi süsteemi kohta saab:

   Direcção Geral da Administração Extrajudicial

   Rua de Alcolena n º 1

   P - 1400-004 Lisbon

   Tel: 351 213041340

   Faks: 351 213041349

   www.dgae.mj.pt 

   correio@dgae.mj.pt

2. Ligipääsu õigusele ja kohtutele kirjeldavad eelkõige järgmised õigustekstid:
   • Portugali Vabariigi põhiseaduse artikkel 20 ;
   • 20. detsembri seadus nr 30-E/2000, mis muudab õigusele ja kohtutele ligipääsu süsteemi, andes sotsiaalkindlustusametile ülesande kontrollida tasuta õigusabi taotlusi;
   • 19. veebruari direktiiv nr 150/2002, mis sisaldab kohtualluvuse piirkonnas tasuta õigusabi pakkuvate seadusjärgsete esindajate tariifide tabelit;
   • 26. novembri dekreet-seadus nr 224-A/96 , mis kiidab heaks kohtukulude seadustiku.

« Õigusabi - Üldteave | Portugal - Üldteave »

Üles

Viimati muudetud: 25-09-2006