Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Malta

Viimati muudetud: 07-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Malta

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mina võin saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu tagasi võtta (või isegi pärast kohtumenetlust)? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Menetluskulud on sätestatud seaduses. On tasusid, mida tuleb maksta kohtumenetluse algatamisel, ja tasusid, mida tuleb maksta kohtumenetluse lõppedes. Nende tariifid on tavaliselt kindlaks määratud ning tariif sisaldab ka kohtu teenuseid. Kohtuteenuste kulud on tunnistajate küsitlemiseks väljakutsumisega seotud kulud, protokollimise kulud ning ärakirjade ja koopiate, kohtuassistendi teenuste ja kohtuasja toimikute edastamise kulud, kinnitatud kuluarved ning kohtuotsuse ärakirja kulud. Kohtuasja käigus tuleb maksta veel kohtudokumentidest teatamise ning kohtu määratud ekspertide või vahekohtunike tasud. Mõned erandjuhud välja arvatud, määratakse advokaatide tasu kindlaks seadusega ning see arvutatakse protsendina tsiviilasja hinnast, kuid pooled võivad kirjalikult kokku leppida ka teisiti.

Eespool mainitud tasud ei hõlma lisatasusid, mida kohus asja vaidlustamise korral võib määrata.

Kui kohtuotsus on tehtud, määrab kohus poole, kes peab kulud kandma. Reeglina tuleb kohtukulud kanda poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehakse, kuid kohus võib olenevalt kohtuasjast seda ka muuta.

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi on abi, mida riik annab neile, kes seda taotlevad ning kelle puhul menetlusabi jurist (Advocate for Legal Aid) pärast nende nõude ja majandusliku seisundi hindamist jõuab järeldusele, et neil ei ole vahendeid kohtusse pöördumiseks. Menetlusabi antakse inimestele, kes soovivad algatada menetlust kolmanda osapoole vastu või kes soovivad end kaitsta kolmanda osapoole esitatud nõude vastu.

ÜlesÜles

3. Kas mina võin saada menetlusabi?

Menetlusabi antakse isikule alles pärast seda, kui hagi või vastuse õiguslikule alusele, vahenditele ja menetlusele esitatavad tingimused on täidetud.

Kohtuasja alus

Õiguslikule alusele esitatavatele tingimustele vastamiseks peab menetlusabi jurist, kes asja iseloomu kontrollib, leidma, et taotlejal on piisav alus kohtumenetlust algatada või end kaitsta, s.t taotleja poolt on probabilis causa litigandi. Kohtuasja alust kontrollitakse iga kohtuasja puhul. Hinnang, mille annab menetlusabi jurist, hõlmab kohtuasja sisu, menetluse tõenäolist tulemust ja eduväljavaateid.

Vahendid

Vahenditele esitatavatele tingimustele vastamiseks ei tohi taotlejal olla vara, mille puhasväärtus ületab 3000 Malta liiri, ning taotleja sissetulek ei tohi ühe aasta jooksul enne menetlusabi taotlemist ületada vanemate kui 18aastaste riiklikku miinimumpalka.

Hindamisel ei võeta arvesse igapäevaseid majapidamistarbeid, mida peetakse taotleja ja tema perekonna jaoks vajalikuks, ning taotleja peamist elukohta ega mis tahes vara (nii vallas- kui ka kinnisvara), mille üle kohtumenetluses vaidlus käib, isegi siis, kui selline vara ei ole selle menetluse aluseks, mille jaoks menetlusabi taotletakse.

Menetlus

Taotleja peab kinnitama vahendite puudumist vandega ning kinnitama ka, et tal on probabilis causa litigandi.

Kui taotleja vastab tingimustele, saadetakse tema taotluse kohta teade poolele, kelle vastu menetlus algatatakse. Sellel poolel on taotluse kohta vastuväite esitamiseks neli päeva. Vastuväide esitatakse märkuse kujul ning see registreeritakse tsiviilkohtu kantseleis. Kui vastuväidet ei esitata, jätkab menetlusabi jurist taotluse menetlemist, et otsustada, kas see rahuldada või mitte. Kui esitatakse vastuväide, vaatab menetlusabi jurist selle ja vajadusel ka tõendid läbi ning edastab ettekande selle kohta, kas taotlus tuleks rahuldada või mitte.

ÜlesÜles

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Menetlusabi antakse üldiselt kõigi tsiviilasjade puhul. Registrisse paranduse tegemise ja registrist kustutamise või sünni, abielu või surma registreerimise korral ei ole aga majanduslikku seisundit vaja kontrollida. Kui paranduse tegemise avaldus tuleb esitada notariaaltoimingute kontrollimisega tegelevale kohtule (Court of Review of Notarial Acts), ei ole selleks ametlikku taotlust vaja ning sellele kohtule esitab taotluse menetlusabi jurist.

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Seaduse järgi võib kiireloomuliste asjade (nt kohtumääruse väljastamine) puhul pädev kohus lubada menetlusabi juristil esitada menetlusabi taotleva isiku nimel teatavaid menetlusdokumente, millele järgneb küsimuse 3 juures nimetatud vahendite, kohtuasja aluse ja menetluse hindamine.

Kui pädev kohus peaks seejärel menetlusabi andmise siiski lõpetama, ei ole menetlusabi juristi esitatud menetlusdokumendid õigustühised, kuigi edaspidi abi andmine lõpetatakse. Kohus võib taotlejalt nõuda taotluse esialgsest rahuldamisest tekkinud kulude tasumist.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Trükitud taotlusvormid puuduvad. Menetlusabi saamiseks võib esitada taotluse kirjalikult tsiviilkohtule või suuliselt menetlusabi juristile.

7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele?

Nagu juba eespool nimetatud, kaalutakse iga kord kohtuasja alust. Sellest tulenevalt peavad taotlusele lisatud dokumendid olema seotud nõudega. Kui taotletakse abielu kehtetuks tunnistamist, tuleb lisada abielutunnistus. Kõik dokumendid, mida menetlusabi jurist võib vajada selleks, et jõuda otsusele, kas taotlus rahuldada või mitte, tuleb menetlusabi juristi nõudmisel talle esitada.

ÜlesÜles

8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima?

Vaata vastust küsimusele 6.

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest taotlejat ametlikult ei teavitata, selle teadasaamiseks peab ta pöörduma tsiviilkohtu kantseleisse.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Kui taotlejale antakse menetlusabi, peab ta pöörduma tsiviilkohtu kantseleisse. Taotlejale teatatakse soovi korral advokaadi nimi, kes on määratud teda menetluse käigus abistama. Abi saamiseks peab taotleja talle määratud advokaadiga ühendust võtma.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Kui avaldus rahuldatakse, määratakse taotlejale advokaat, kelle nimi on kohtu kasutada olevas nimekirjas ja kelle järjekord on graafiku alusel kätte jõudnud. Kui taotleja soovib advokaadi asendada teise advokaadiga graafikust, võib ta selle kohta esitada avalduse tsiviilkohtule .

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Menetlusabi katab vaid kulud, mida on kandnud taotleja. Seega vabastatakse taotleja kõikide lõivude tasumisest ning kulude katmiseks nõutavate ettemaksete tegemisest.

Kui hagi rahuldatakse, katab taotleja saadud summast või kohtuotsuse kohaselt toimunud vallas- või kinnisvara kohtulikust enampakkumisest saadud summast kantselei, advokaadi, prokuristi, hooldaja ja vahekohtuniku (nende olemasolu korral) tasud, sealjuures jääb talle õigus nõuda kulude hüvitamist poolelt, kes pidi sellised tasud maksma.

ÜlesÜles

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Maltal osaline menetlusabi puudub, s.t et taotlejale kas antakse menetlusabi või mitte. Kui kohtuasja kulud peab kandma menetlusabi saav pool, ei saa tsiviilkohtu kantselei nõuda poolelt, kelle kasuks lahend tehti, kantseleile võlgnetavate tasude maksmist.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Kui taotlejale antakse menetlusabi, on tal õigus sellisele abile kõigil tasanditel, sealhulgas apellatsioonikohtus.

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu tagasi võtta (või isegi pärast kohtumenetlust)?

Kui kohtule on tõendatud, et

  1. menetlusabi saamise ajal oli taotlejal teadvalt kapitali ja sissetulekut rohkem kui menetlusabi taotluses nimetatud summa või
  2. kohtumenetluse jooksul paranes taotleja majanduslik seisund niivõrd, et see ületas menetlusabi taotluses nimetatud summa, taotleja oli sellest teadlik ja jättis sellest tsiviilkohtule teatamata,

võib kohus taotlejat karistada kohtu suhtes lugupidamatuse väljendamise eest. Taotleja suhtes võib algatada ka menetluse valevandumise tõttu.

Mõlemal juhul peab taotleja maksma kõik menetluskulud, mida ta peaks maksma siis, kui talle menetlusabi ei anta.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Menetlusabi andmisest keeldumise otsust ei saa edasi kaevata. Kui aga menetlusabi juristi ettekanne on taotleja kahjuks, vaatab ettekande läbi tsiviilkohus ja annab pooltele võimaluse teha oma ettepanekud, enne kui ta otsustab, kas eitav ettekanne heaks kiita või lükata see tagasi ja taotlus rahuldada.

Täiendav informatsioon

  • Malta valitsus English - Malti

« Õigusabi - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik