Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Läti

Viimati muudetud: 20-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on menetlusabi? 1.
2. Kuidas on võimalik saada menetlusabi? 2.
3. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 3.
4. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 4.
5. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 5.
6. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele? 6.
7. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima? 7.
8. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada? 8.
9. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, siis kes valib mulle advokaadi? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 11.
12. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioon- või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 13.
14. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta? 14.
15. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 15.

 

1. Mis on menetlusabi?

Riigi õigusabi seaduse eesmärk on tagada füüsiliste isikute õigus võrdsele õiguskaitsele, nähes ette riigipoolse rahalise abi andmist õigusabi saamiseks (edaspidi „tasuta õigusabi”). Tasuta õigusabi arvestatakse tundides ja konkreetsetes tegevustes – konsultatsioonid, dokumentide ettevalmistamine ja kohtus esindamine.

Tasuta õigusabi andmise kord on sätestatud riigi õigusabi seaduses, valitsuse 6. novembri 2006. aasta määruses nr 920 (õigusabi liikide, maksimaalse tundide arvu, väljamaksete suuruse ja korra kohta) ning valitsuse 4. juuli 2006. aasta määruses nr 558 (isikute kõlblikkuse kohta riigi õigusabi saamiseks seoses isiklike asjaolude, varalise seisundi ja sissetulekutasemega).

Riik võib anda tasuta õigusabi tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades.

2. Kuidas on võimalik saada menetlusabi?

Riigi poolt antav rahaline abi aitab isikutel kohtuvaidluste puhul oma õigusi täielikult kasutada.

Riik võib eraldi kohtuasjade puhul anda tasuta õigusabi ja kanda kulud:

  • kuni kolme konsultatsioonitunni eest;
  • kuni kolme menetlusdokumendi ettevalmistamise eest;
  • kuni 40 tunni kohtus esindamise eest.

Riik ei kanna kohtukulusid, mida isik on kohustatud tasuma kohtuotsuse alusel.

3. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Otsuse menetlusabi andmise kohta tsiviil- ja haldusasjades, samuti kannatanule kriminaalasjades, teeb õigusabi amet menetlusabi taotluse põhjal. Kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või vahistatu võib taotleda õigusabi ametilt kaitsja määramist, esitades selleks taotluse asja menetlevale asutusele (politseile, kohtule või prokurörile).

ÜlesÜles

4. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Võimaluse korral tehakse otsus tasuta õigusabi andmise või andmisest keeldumise kohta kahe nädala jooksul alates õigusabitaotluse saamisest, võttes arvesse kõiki taotleja osutatud kiireloomulisi asjaolusid; selle otsuse põhjal määrab õigusabi amet õigusabi osutaja.

5. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Menetlusabi taotlemise vormi võib saada, kui pöördute isiklikult õigusabi ameti (Juridiskās palīdzības administrācijā) kontorisse aadressil Brīvības gatve 214, Riga, õigusabi ameti veebilehelt www.jpa.gov.lv latviešu valoda või taotleja elukohajärgse halduspiirkonna kohaliku omavalitsuse asutusest.

6. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele?

Menetlusabi taotleja peab esitama täidetult menetlusabi taotluse vormi ning sellel esitatud teavet kinnitavate dokumentide koopiad (taotleja sissetulekut ning vaidluse olemuse ja käiguga seotud teavet tõendavad dokumendid).

7. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima?

Riigilt menetlusabi saamiseks peab taotleja täitma riigi menetlusabi taotluse vormi ning edastama selle kas isiklikult või posti teel õigusabi ametile.

8. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada?

Õigusabi amet otsustab tasuta õigusabi andmise menetlusabitaotluse hindamise põhjal. Otsusest teavitatakse taotlejat kirjaga, mis saadetakse taotluses esitatud aadressile või antakse taotlejale üle isiklikult.

ÜlesÜles

9. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Pärast tasuta õigusabi andmise otsust määratakse õigusabi osutaja ning taotlejale saadetakse kiri, milles teatatakse talle otsus, antava õigusabi maht, õigusabi osutaja täielik nimi ja tema kontori aadress ning esimese kohtumise kuupäev ja kellaaeg. Tasuta õigusabi saamiseks peab taotleja kinni pidama määratud ja kirjas nimetatud kokkusaamise ajast õigusabi osutajaga.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, siis kes valib mulle advokaadi?

Tasuta õigusabi andmise tagamiseks sõlmib õigusabi amet õigusabi andmiseks vajalikku kvalifikatsiooni omavate isikutega lepingu. Pärast tasuta õigusabi andmise otsust võtavad õigusabi ameti ametnikud ühendust õigusabi osutajaga ning korraldavad õigusabi osutamise kõnealuses asjas.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Õigusabi liik ja maht on sätestatud riigi õigusabi seaduses ja valitsuse 6. novembri 2006. aasta määruses nr 920 õigusabi liikide, maksimaalse tundide arvu, väljamaksete suuruse ja korra kohta.

Riik annab tasuta õigusabi ning kannab selle kulud kõikides haldus- või tsiviilasjades või kannatanule kriminaalasjades:

  1. kuni kolme konsultatsioonitunni eest;
  2. kuni kolme menetlusdokumendi ettevalmistamise eest;
  3. kuni 40 tunni kohtus esindamise eest.

Piiriüleste tsiviilvaidluste puhul on taotlejal lisaks eespool mainitud tegevustele õigus kasutada tõlgi teenuseid ning saada kohtuasja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlked, kui seda nõuab kohus või pädev asutus ja kui menetlusabi saaja need esitab; selliste vaidluste puhul hõlmab menetlusabi ka kulusid, mis on seotud kohtusse ilmumisega, kui isiku kohalolek on vajalik õigusakti kohaselt või kui kohus leiab, et ütlusi ei ole võimalik muul viisil anda.

ÜlesÜles

Kriminaalmenetluses annab riik tasuta õigusabi nii eelmenetluses kui ka kohtumenetluses, kui asja lahendav asutus seda taotleb.

Riik ei kanna kohtukulusid, mida isik on kohustatud tasuma kohtuotsuse alusel.

12. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Osalist menetlusabi Lätis ei ole. Menetlusabi antakse kas täismahus või seda ei anta üldse.

13. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioon- või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Vastavalt õigusabi seadusele antakse menetlusabi kõigis kolmes astmes - esimese astme kohtutes (maa- ja linnakohtud), teise astme kohtutes (piirkonnakohtud) ning kassatsioonikohtus (Riigikohus) - selles mahus, mis on sätestatud riigi õigusabi seaduses ja valitsuse 6. novembri 2006. aasta määruses nr 920 õigusabi liikide, maksimaalse tundide arvu, väljamaksete suuruse ja korra kohta (vt küsimus 2).

Vastavalt riigi õigusabi seaduse artiklile 27 ei ole sama subjekti ja alusega kohtuasjas võimalik teist menetlusabi taotlust esitada, kui piirkondlik halduskohus on eelmise taotluse rahuldamata jätnud. Menetlusabi korduva taotluse võib sama subjekti ja alusega kohtuasja puhul esitada ainult juhul, kui taotleja isiklikud asjaolud, varaline seisund või sissetulekutase on oluliselt muutunud. Kui tehakse kindlaks, et õigusabi taotlus on esitatud sama subjekti ja alusega kohtuasja puhul, jätab õigusabi amet taotluse läbi vaatamata ning tagastab selle taotlejale.

14. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta?

Tasuta õigusabi andmise võib lõpetada, kui kohtuasja asjaolud, kohtuasjas tehtud otsused või õigusabi osutaja väited annavad tunnistust sellest, et kohtuasja jätkamiseks puudub alus ning õigusabi andmiseks puudub põhjus.

15. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Õigusabi ameti otsuse tasuta õigusabi andmise või selle andmata jätmise kohta võib taotleja kaevata edasi justiitsministeeriumi riigisekretärile ühe kuu jooksul alates selle jõustumisest, esitades selleks justiitsministeeriumile taotluse. Justiitsiministeeriumi otsuse võib edasi kaevata ühe kuu jooksul alates selle jõustumisest, esitades selleks taotluse piirkondlikule halduskohtule. Piirkondliku halduskohtu otsust ei ole võimalik edasi kaevata.

« Õigusabi - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik