Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Itaalia

Viimati muudetud: 14-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on kohtukulud ja kes need tavaliselt kannab? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mina võin menetlusabi saada? 3.
4. Kas menetlusabi võib saada kõigi kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade lahendamiseks on olemas eraldi menetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi avalduse näidisvorm? 6.
7. Millised dokumendid pean ma lisama menetlusabi avaldusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabi avalduse registreerima? 8.
9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Mida ma peaksin tegema, kui mul on õigus menetlusabi saada? 10.
11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus menetlusabi saada? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab siis ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kas see hõlmab ka kohtuotsuse võimalikku edasikaebamist? 14.
15. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kas selle andmine võidakse ka enne kohtuasja lahendamist lõpetada (või isegi pärast seda tagasi nõuda)? 15.
16. Kui mulle menetlusabi ei anta, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Mis on kohtukulud ja kes need tavaliselt kannab?

(Asjaomased õigusaktid) – Kohtukulude, sealhulgas menetlusabi, liigitus ja menetlusnormid on kehtestatud presidendi 30. mai 2002. aasta dekreediga nr 115 (Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana, edaspidi „GURI” nr 139/2002), mille puhul on tegemist menetluskulusid käsitleva terviktekstiga.

Tsiviil-, kaubandus-, haldus- ja maksuasjades advokaatidele makstavad tasud on reguleeritud 13. juuni 1942. aasta seadusega nr 794 ning selle muudatustega; üksikute õigusteenuste eest tasutakse ministri 1994. aasta korraldusega nr 585 kinnitatud tariifide alusel.

(Kohtukulud) – Tsiviil- ja kaubandusasjade menetluskulud (laiemas tähenduses) hõlmavad kohtukulusid ja õigusliku esindaja kulusid ja tasusid.

Menetluskulud koosnevad riigilõivust läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirja lisamise eest ja muudest kuludest, mis võivad sellele lisanduda (nagu tehniline konsultatsioon ja autoriõiguse tasud).

2002. aasta terviktekstis nr 115 nimetatud riigilõiv tuleb maksta asja lahendamise eest igas kohtuastmes ning kõikide tsiviilkohtumenetluste, sealhulgas võlausaldaja või võlgniku poolt algatatud pankrotimenetluste puhul, välja arvatud kui seaduses ei ole teisiti sätestatud.

Riigilõivu ei tasuta perekonnaasjades või isiku perekonnaseisu või teovõimet käsitlevas menetluses, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku IV raamatus (näiteks lahuselu, alaealisi ja abikaasade varalisi suhteid käsitlevate kohtuasjade puhul), hagi tagamise menetluses (nt vara arestimine võlgade katteks); kinnistamismenetluses, kauba tarnimiseks ja vabastamiseks kohustamise menetluses, lapsele elatise maksmist käsitlevas menetluses, kõikides lapsi käsitlevas (nt vanemlikku vastutust käsitlevas menetluses) ning kohtute pädevust ja kohtualluvuse norme käsitlevas menetluses.

ÜlesÜles

Riigilõivu tasumisest vabastamise põhjused tuleb esitada menetluse algatamise dokumendi lõpposas.

Tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba, kui taotletakse vaid süüdlase süüdimõistmist; hüvitise taotlemisel, isegi kui taotlus on esialgne, tuleb lõiv taotluse rahuldamise korral ära maksta.

Kohtuasja olemusest ja hagihinnast olenevalt võib selle suurus olla 62–930 eurot.

(Maksekohustused) – Menetluse lõppedes või nõudmisel peab kumbki pool kandma menetluskulud ning maksma kõigi menetluse seisukohalt vajalike meetmete eest, kui seadus seda ette näeb või kohtunik seda nõuab (nt nõustamistasud). Kui poolel on õigus saada menetlusabi, kannab kulud riik.

Riigilõivu peab maksma pool, kes ühineb kohtuasjaga, esitab algse hagiavalduse või kes, täitemenetluse korral, taotleb nõude loovutamist või müüki.

Hagihind nimetatakse kohtuasja algatava dokumendi lõpposas; kui pool muudab hagiavaldust või esitab vastuhagi või kui kolmas isik esitab iseseisva nõude ning seoses sellega suureneb hagihind, tuleb tasuda täiendav riigilõiv.

(Kulude määramise kriteerium) – Reeglina jätab kohtu eesistuja kohtuasja kaotanud poole kanda ka kohtuasja võitnud poole kohtukulud.

Kohtunik otsustab kulude kandmise oma äranägemisel ning võttes arvesse kohtuvaidluse lõplikku lahendit, võib nõuda kulude osalist või täielikku tasumist. Ta peab arvesse võtma ka seda, millisel määral on nõue põhjendatud. Kõnealuse lahendi võib vaidlustada.

Kohtuasja kaotanud pool peab tasuma kohtuasja võitja poole advokaadikulud ja -tasud ning kõik kohtu määratud ekspertide või eksperttunnistajatega seotud kulud, mille eest on tasunud kohus. Samuti peab kohtuasja kaotanud pool katma ka muud menetlusega seotud kulud, mis makstakse koos kohtuotsuse kättetoimetamise kuludega kohtusekretärile.

ÜlesÜles

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi on Itaalia “kohtus esindamiseks antava riigi õigusabi” õigusinstituudi vaste, mida antakse majanduslikes raskustes kostjatele, st riik vabastab sellised isikud teatavate kulude (riigieelarvelised kulud) tasumise kohustusest ja tasub ise muude kulude eest.

Isik, kellel on õigus menetlusabi saada, ei pea maksma riigilõivu, tavapärast dokumentide kättetoimetamise tasu, teatavaid tasusid (registreerimistasu, kohtuliku hüpoteegi ja maa kinnistamise tasusid) ning autoriõiguse tasu.

Riik maksab:

  1. advokaaditasud ja -kulud;
  2. kohtunike ja kohtuametnike reisi- ja muud kulud, mis on tekkinud nende kohustuste täitmisel väljaspool kohut;
  3. tunnistajate, kohtuametnike ja eksperttunnistajate reisi- ja muud kulud, mis on tekkinud nende kohustuste täitmisel;
  4. kohtulahendi kohta teatise avaldamisega seotud kulud;
  5. kättetoimetamise kulud.

Riigil on õigus need summad tagasi nõuda ning kui kaotanud pool raha tagasi ei maksa, võib ta nõuda kõnealuse summa tagasimaksmist poolelt, kellel on õigus menetlusabi saada, kui ta võidab kohtuasja või vaidluse ning ta saab summa, mis ületab vähemalt kuuekordselt tekkinud kulud või kui kohtuasjast loobutakse või see jäetakse läbi vaatamata. Läbivaatamisele tulevate kohtuasjade nimekirjast väljajäämise korral või juhul, kui kohtuasi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et pooled ei täida seadusest tulenevaid nõudeid, on riigi nõuete tagamiseks kehtestatud erisätted.

3. Kas mina võin menetlusabi saada?

Tsiviilmenetluses ja hagita asjade puhul (nt lahuselu, laste eeskostet või vanemlikku vastutust käsitlevates asjades) võivad menetlusabi saada majanduslikes raskustes kostjad, kui nende põhjendused ei ole ilmselt alusetud.

ÜlesÜles

Menetlusabi on õigus saada kõigil, kelle tulumaksuga maksustatav tulu ei ületa tema viimase maksudeklaratsiooni kohaselt 9269,22 eurot. Tulude künnist kohandatakse justiitsministeeriumi korraldusega iga kahe aasta järel, võttes arvesse Itaalia statistikaameti tarbijahinnaindeksi muutumist.

Kui asjaomane pool elab koos abikaasa või teiste pereliikmetega, arvatakse tulu hulka kogu pere, sealhulgas ka avaldaja, sissetulek.

Sissetuleku hindamisel võetakse arvesse ka seadusjärgset maksuvaba tulu.

Isiklike õiguste vaidlustamise korral või kohtuasjade puhul, kus avaldaja huvid on teiste temaga koos elavate pereliikmete huvidega vastuolus, võetakse arvesse ainult isiklikku tulu.

Sellise olukorra või asjaolu ilmnemisel, mis võib olla alus kohtumenetluse algatamiseks, antakse Itaalias seaduslikult elavatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, nagu ka mittetulundusühingutele või -liitudele, mis ei oma äritegevust, Itaalia kodanikega samad õigused.

4. Kas menetlusabi võib saada kõigi kohtuvaidluste puhul?

Menetlusabi võib saada kõigi tsiviilvaidluste ja hagita asjade puhul.

Menetlusabi ei anta asjade puhul, mis hõlmavad kolmandate isikute nõuete loovutamist, välja arvatud juhul, kui loovutamine leiab aset varasemate nõuete rahuldamiseks.

5. Kas kiireloomuliste asjade lahendamiseks on olemas eraldi menetlus?

Kiireloomuliste asjade lahendamiseks eraldi menetlus puudub. Tuleb aga märkida, et otsused tuleb teha kiiresti (10 päeva jooksul) ning menetlusabinormidest tuleneva põhimõtte kohaselt peab menetlusabi andmise eest vastutav asutus tegema kiireloomuliste asjade puhul otsuse viivitamata.

ÜlesÜles

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi avalduse näidisvorm?

Pärast sellekohaste uute sätete vastuvõtmist töötab justiitsministeerium välja menetlusabi avalduse näidisvormi, mis tuleb esitada menetlusabi andmise eest vastutavale asutusele.

Menetlusabi võivad selleks näidisvormi kasutamata taotleda menetluse igas astmes kõik, kes arvavad, et nad vastavad seadusest tulenevatele nõuetele, kuid taotlus peab olema allkirjastatud.

Allkirja peab kinnitama poole advokaat või see tuleb kinnitada presidendi dekreedi nr 2000/445 paragrahvi 38 kohaselt (avaldusele peab alla kirjutama kohtuametniku juuresolekul, kuid selle võib esitada koos allkirja omaniku isikut tõendava dokumendi kinnitamata valguskoopiaga).

Avalduse võib saata faksi või e-posti teel, kui on täidetud vajalikud vorminõuded.

7. Millised dokumendid pean ma lisama menetlusabi avaldusele?

Avalduseks peab kasutama tavalist (markeerimata) paberit ning avaldust ei võeta vastu, kui see ei sisalda järgmisi üksikasju:

  1. menetlusabi saamise taotlus ning viide menetluse kohta, kui see on juba algatatud;
  2. asjaomase isiku ning tema perekonnaliikmete isikuandmed ja nende maksunumbrid;
  3. avaldaja kinnitus selle kohta, et tema sissetulek annab õiguse saada menetlusabi, koos arvessevõetava kogutulu suuruse äramärkimisega;
  4. kinnitus selle kohta, et avaldaja kohustub kuni kohtuasja lahendamiseni 30 päeva jooksul pärast ühe aasta möödumist avalduse või varasema muutusi käsitleva teatise esitamisest teatama eelmise aasta tulude märkimisväärsest muutumisest.

Selleks et avaldus oleks vastuvõetav, peab see sisaldama teavet asjaolude ja õigusliku olukorra kohta, mille alusel võib järeldada, et nõue ei ole selgelt alusetu, kusjuures eelkõige tuleb ära märkida esitatavad tõendid.

ÜlesÜles

Välisriigis saadud sissetuleku korral peavad Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikud sellele lisama ka asjaomase konsulaadi väljastatud tõendi, mis kinnitab avaldatu vastavust tõele.

Kohtuniku või asjaomase advokatuuri nõudmisel peab avaldaja esitama avalduses toodud andmeid tõendavad dokumendid, vastasel korral ei ole avaldus vastuvõetav.

8. Kus ma peaksin oma menetlusabi avalduse registreerima?

Avalduse võib esitada ainult menetlusabi taotleja või tema advokaat, kuid selle võib saata ka tähituna selle kohturingkonna advokatuurile, kus asja lahendatakse või juhul, kui asi ei ole menetluses, kohtusse, kus töötab kohtunik, kes on määratud asja arutama.

Teises astmes lahendamisele tuleva kohtuasja puhul on pädev organ selle kohtu tööpiirkonna advokatuur, mille kohtunik tegi vaidlustatud lahendi.

Advokatuur rahuldab menetlusabi taotluse kümne päeva jooksul, kui ta on veendunud, et sissetulek ei ületa ettenähtud piirmäära ning avaldaja nõue ei ole selgelt alusetu.

Kriminaalmenetluses kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi puhul tuleb avaldus esitada asja arutavale kohtunikule või see peab jõudma tema kätte.

9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Asjaomasele poolele ja kohtunikule saadetakse dokumendi ärakiri, millega advokatuur avalduse rahuldab, jätab selle rahuldamata või lükkab selle tagasi.

Kui avaldaja on vahi all, edastatakse määruse koopia vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korrale.

10. Mida ma peaksin tegema, kui mul on õigus menetlusabi saada?

11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus menetlusabi saada?

Menetlusabi saajad võivad advokaadi valida menetlusabi raames õigusabi andvate advokaatide nimekirjast, mille on koostanud selle kohtu tööpiirkonna advokatuur, kus asub apellatsioonikohus, kus töötab kohtunik, kellele on asi arutamiseks määratud või kes kohtuasja menetleb.

ÜlesÜles

Kui seadus võimaldab, võib menetlusabi saaja kaasata ka eksperttunnistajad.

Kui kohtuasi on teises astmes, valitakse advokaat nimekirjast, mille on koostanud selle apellatsioonikohtu tööpiirkonda jääv advokatuur, kus asub vaidlustatud lahendi teinud kohtunik.

Menetlusabi raames õigusabi andvate advokaatide nimekiri koosneb asjatundjatest, kes on nimekirja kantud nende enda soovil ning omavad kliendi esindamiseks vajalikku erialast ettevalmistust.

Advokatuur teeb otsuse advokaadi nimekirja lisamise kohta selle põhjal, milline on advokaadi hoiak, tema vähemalt kuue aasta pikkune erialane töökogemus ning kui tema suhtes ei ole rakendatud distsiplinaarmeetmeid.

Advokaadid võib nimekirjast igal ajal välja arvata. Nimekirja uuendatakse igal aastal ning see avalikustatakse kõigis kohtu tööpiirkonna õigusbüroodes.

Menetlusabi saajat esindav advokaat peab poolte tegevusetuse tõttu kohtuasja läbivaatamisele kuuluvate kohtuasjade loetelust väljaarvamisel taotlema teatist kohtuasjast loobumise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 309 alusel). Selle tegemata jätmine on distsiplinaarkorras karistatav.

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud?

Tervikteksti nr 2002/115 paragrahvi 131 kohaselt vabastatakse menetlusabi saaja teatavate kulude tasumisest ning teiste kulude eest tasub riik. Abi hõlmab kõiki seaduses ettenähtud menetluskulusid, sealhulgas abisaaja nimel tegutseva asjatundja määramisega seotud kulusid. See ei hõlma aga kohtuvälise nõustamise kulusid.

ÜlesÜles

Taotleja advokaaditasud ja -kulud maksab kohtunik kohtupidamise iga etapi/astme ja menetluse lõppedes.

Ka kohtuniku abile ja taotleja nimel tegutsevale asjatundjale makstakse välja nende tasu ja kantakse nende kulud.

Maksekorraldusest teavitatakse menetlusabi saajat ja asjakohaseid isikuid, sealhulgas prokuröri, ning neil on õigus see vaidlustada.

Taotleja advokaat, kohtuniku abi ja taotleja määratud asjatundja ei tohi kliendilt nõuda ega saada muud tasu ega hüvitist kui seda, mis on sätestatud seaduses. Kõik seda eiravad kokkulepped on õigustühised ning selle keelu rikkumine on raske distsiplinaarsüütegu.

Tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses reguleerib menetluskulusid tervikteksti paragrahv 108. Kuid üldiselt on menetlusabikõlbliku isiku õigused samad nagu üldnormides.

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab siis ülejäänud kulud?

Menetlusabi käsitlevates eeskirjades ei ole osalist menetlusabi ette nähtud.

14. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kas see hõlmab ka kohtuotsuse võimalikku edasikaebamist?

Abi võib anda kohtuasja igas etapis ja astmes ning kõigi sellest tulenevate või sellega muul viisil seotud menetluste puhul (nt täitemenetlus).

Kui aga menetlusabi saaja kohtuvaidluse kaotab, ei saa ta menetlusabi kasutada kohtuotsuse vaidlustamiseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on kahju hüvitamise nõuetega kriminaalmenetluses.

15. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kas selle andmine võidakse ka enne kohtuasja lahendamist lõpetada (või isegi pärast seda tagasi nõuda)?

Kui menetluse ajal ilmneb, et abisaaja sissetulekus on muutusi, mis mõjutavad tema abikõlblikkust, lõpetab asja menetlev kohtunik abi andmise.

Kohtunik võib abi igal ajal tagasi võtta ka siis, kui ilmneb, et abikõlblikkuse tingimusi ei ole täidetud, kui asjaomane pool on käitunud pahauskselt või eksimuse põhjustas raske hooletus.

Abi andmine lõpetatakse alates hetkest, kui tõendati asjaolude muutumine, muudel juhtudel tehakse seda tagasiulatuvalt ning sel juhul tuleb riigi makstud summad tagasi maksta.

Kui selgub, et on esitatud valeandmeid, nõuab rahastamisasutus abi tagasivõtmist ning edastab tõendusmaterjali prokurörile, kes on kohustatud alustama kriminaalmenetluse.

Seda, kas abikõlblikkuse tingimused on jätkuvalt täidetud, võib õigusasutuse nõudmisel või rahastamisasutuse ettepanekul menetluse jooksul korduvalt kontrollida.

Sissetuleku kohta valeandmete esitamise eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vabadusekaotuse ja 309,87–1549,37 euro suuruse rahatrahviga. Karistus on raskem, kui isik sai või saab endiselt menetlusabi valeandmete esitamise tõttu.

Süüdimõistva kohtuotsuse korral lõpetatakse abi andmine tagasiulatuvalt ning süüdlaselt nõutakse sisse riigi poolt makstud summad.

16. Kui mulle menetlusabi ei anta, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Kui pädev advokatuur menetlusabi avaldust ei rahulda või lükkab selle tagasi, võib avaldaja seda uuesti taotleda kohtuasja arutavalt kohtunikult, kes seejärel lahendab menetlusabi avalduse määrusega.

Täiendav informatsioon

Hüljatud laste kaitse; vanemlikku vastutust käsitlevad menetlused

28. märtsi 2001. aasta seadusega nr 149 (avaldatud GURI nr 96/2001) nähakse lapsest loobumise ja vanemlikku vastutust käsitlevate menetluste (vastutuse piiramisel ja selle äravõtmisel) puhul ette advokaadi määramine kohustuslikus korras.

Selle sätetes nähakse ette täiendava rakendusakti vastuvõtmine ning see jõustus1. juulil 2003. aastal (dekreetseadus nr 126/2002).

Seni reguleeris seaduse nr 184/1983 reguleerimisalasse jäävaid kohtuasju (lapsendamisvõimalustest teatamist käsitlevad menetlused ja lapsendamismenetlused) terviktekst nr 115/2002. Tervikteksti paragrahv 143 kohaselt peab riik maksma:

  1. advokaadi, eksperttunnistajate ja avaldaja nimel tegutseva asjatundja tasud ja kandma nende kulud;
  2. kohtunike, riigiametnike ja kohtuametnike hüvitised ja kandma nende väljaspool kohut tehtud tööga seotud kulud;
  3. tunnistajate ja notarite kulud ja neile makstavad hüvitised;
  4. seoses kättetoimetamise ja täitmisega kohtuametnikele makstavad tasud ja hüvitised.
Vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuasjade korral kohaldatakse hagita asjadele kohaldatavat korda.

Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanike väljasaatmise kord

Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanike suhtes algatatud väljasaatmismenetluste puhul kannab riik advokaadikulud ja kohtuniku abi tasud, mis on makstud asja menetleva kohtuniku poolt.

Kaebuse võib esitada asjaomase kohtu esimehele.

Prokuröri algatatud menetlused, milles käsitletakse hooldust või keeldu

Kulud kantakse üldises korras.

Samas kannab riik keelu saanud või hoolduse alla antud isiku tehniliste konsultantide tasud.

Kui kohtunik tuvastab pärast kohtuotsuse tegemist, et esitatud dokumentide või rahastamisasutuse teostatud uurimise põhjal ületab isiku sissetulek tsiviilasjas antava menetlusabi piirmäära, on riigil õigus nõuda tagasi vastav summa eestkostjatelt.


« Õigusabi - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik