Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Ungari

Viimati muudetud: 22-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mina võin saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Menetluskulud on õiguslike vaidluste kohtuliku ja kohtuvälise menetlemise kulud. Menetluskulude liigid ja kulude jaotus on tsiviil- ja kriminaalmenetluses reguleeritud erinevalt.

a) Menetluskulud tsiviilmenetluses:

1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhilised tsiviilmenetluse kulusid käsitlevad normid. Seaduses on näidete varal loetletud menetluskulude võimalikud liigid. Kõnealuste kulude hulka kuuluvad näiteks eelmenetluse ja kirjavahetuse kulud, menetluse algatamisel makstav riigilõiv, tunnistajate ja ekspertide tasud, usaldusisikute ja tõlkide tasud, kohtuistungi toimumise ja järelepärimistega seotud kulud. Menetluskulude hulka kuuluvad ka poolt esindava advokaadi, õigusalase nõustaja ja patendivoliniku kulud.

Kohus määrab kulude jaotuse kohtuasjas tehtavas lõplikus otsuses, kusjuures tavaliselt peab pool, kelle kahjuks otsus tehakse, kandma ka kohtuvaidluse võitnud poole kulud. Seaduse kohaselt võib kohus jätta erandkorras menetluskulud täielikult või osaliselt sisse nõudmata poolelt, kella kahjuks otsus tehakse, kuid võib kohustada asjaomaseid isikuid tasuma viivitamata kulude eest (nt kui menetlustoiminguga seoses pidi kulutusi kandma tunnistaja, ekspert või mõni muu isik, kes ei ole menetlusosaline). Kohus võib menetluses tehtavast otsusest olenemata sama moodi toimida, kui üks pool on kandnud kulusid seoses menetlustoiminguga (nt kui pool ei teosta menetlustoimingut rahuldavalt või hilineb põhjuseta teatavate menetlustoimingutega või ületab tähtaega või põhjustab mõnel muul viisil põhjendamatuid kulusid). Kui enne kohtuasja lahendamist tekib ühele poolele menetluse käigus kulusid, tuleb need poole nimel ette maksta. Kui kohus otsustab, et kulud tuleb tasuda ette, peab kulud ajutiselt kandma tõendav pool või pool, kelle tegevus kulud kaasa tõi, kuid selle, kes need kulud lõpuks kannab, määrab kohus kohtuasjas tehtavas otsuses.

ÜlesÜles

b) Menetluskulud kriminaalmenetluses:

1998. aasta XIX seadusega kehtestatud kriminaalmenetluse seaduse kohaselt on kriminaalmenetluse kulud:

  • Kulutused, mida riik on seoses kohtuasjaga teinud menetluse algatamisest kuni kohtuotsuse täitmise lõpetamiseni ning erakorralise kaebuse menetlemise ning erimenetluste käigus,
  • Süüdistatava, kannatanu, tsiviilhageja, erasüüdistusasja algataja, riiklikku süüdistajat asendav erasüüdistusasja algataja või süüdistatava ja kannatanu õigusliku esindaja tegelikud kulud seoses kohtuprotsessiga, ka juhul, kui riik ei ole nende eest eelnevalt tasunud,
  • Määratud advokaadi ning süüdistatava esindaja, tsiviilhageja ja erasüüdistusasja algataja tegelikud kulud ja tasud, ka juhul, kui riik ei ole nende eest eelnevalt tasunud.

Kriminaalmenetluses jätab kohus kriminaalmenetluse kulud süüdimõistmise korral süüdimõistetu kanda. Süüdistatavalt võib kriminaalmenetluse toimingutega seotud kulud välja mõista ainult siis, kui ta mõistetakse süüdi. Süüdistatavalt ei tohi aga nõuda kriminaalmenetluse käigus tekkinud põhjendamatute kulutuste kandmist, st kui kuludel puudub seos tema õigusvastase teoga. Selle osa kriminaalmenetluse kuludest, mille kandmist süüdistatavalt ei saa nõuda, kannab riik. Samuti kannab riik kulud, mis tekivad seoses sellega, et süüdistatav on kurt, tumm, pime, ei oska ungari keelt või kasutab menetluses ühes piirkonnas kasutatavat või vähemusrahvuse keelt. Süüdistatav peab õigusvastase teoga põhjustatud kulud kandma ka juhul, kui ta mõistetakse õigeks või menetlus lõpetatakse.

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi on institutsiooniline süsteem, mis tagab selle, et õiguslikus mõttes sissetulekuteta isik saaks asjatundjalt õigusalast nõu ja esindaja menetluse jaoks ning et tema õiguste maksmapaneku ja kohtuvaidluste lahendamisega tekkivad kulud saaksid hüvitatud.

ÜlesÜles

3. Kas mina võin saada menetlusabi?

2003. aasta LXXX seadusega kehtestatud menetlusabi seadus jõustub kahes etapis: menetlusabi normid kohtuväliselt käsitletavate õiguslike vaidluste jaoks jõustusid juba 1. aprillil 2004; kohtumenetluses antavat menetlusabi käsitlevad uued normid jõustuvad aga 1. jaanuaril 2008. Kõnealuse seaduse juba jõustunud sätete kohaselt on võimalik anda menetlusabi, mis ei ole seotud asja menetlemisega kohtus (õigusalane nõu ja dokumentide koostamine). Kohtuväliselt antav menetlusabi tähendab, et poolele seadusega sätestatud õigusteenuseid osutava õigusala asjatundja tasu maksab poole eest (ette) riik.

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Kehtivate menetlusabi eeskirjade kohaselt on menetlusabi võimalik saada nii tsiviil- kui ka kriminaalmenetluses. Menetluse ajal haldavad abisüsteemi peamiselt kohtud (kriminaalmenetluses uurimisorganid, prokuratuur ja kohtud). Seda, kas konkreetses õiguslikus vaidluses on võimalik menetlusabi anda, mõjutavad mitmed tegurid; üks neist on kõnealuse vaidluse liik. Õigusliku vaidluse liigist lähtuvalt ei saa menetlusabi anda sellistes tsiviilmenetlustes, mille esemeks on äriühingute registreerimine, notariaalsete vorminõuete järgimine jms.

Kriminaalmenetluses sõltub menetlusabi andmine peamiselt süüdistatava olukorrast. Kui süüdistatavat käsitatakse tema majandusliku olukorra tõttu sissetulekuteta isikuna, võib talle anda menetlusabi hoolimata sellest, millises kuriteos teda süüdistatakse. Taotlejale tuleb menetlusabi anda tema majanduslikust olukorrast olenemata, kui ta on näiteks alaealine, kinnipeetu vms.

ÜlesÜles

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Kriminaalmenetluses, milles süüdistatav või erasüüdistusasja algataja on välismaalane ning milles õiendite või tõendite hankimine aeglustaks menetlust, otsustab taotluse saanud kohus kohtuasja asjaolude põhjal õiendite või tõendite esitamise nõuet arvesse võtmata, kas süüdistatav on tõenäoliselt sissetulekuteta isik.

Kohtuväliste kulude jaoks on taotlejal võimalik menetlusabi saada kohe. Asjaomases õigusaktis on sätestatud: „kui õigusteenust vajatakse kõige enam kaheks tunniks või kui pool vajab viivitamata õigusteenust, mida osutatakse kõige enam neli tundi, võib pool õigusteenuse kasutamiseks taotleda seda otse õigusabi andvalt isikult.” Sellisel juhul antakse menetlusabi saamise luba tagantjärele.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Kohtumenetluses saab pool menetlusabi taotlemise vormi kohtust (kriminaalmenetluse korral lisaks kohtule ka uurimisorganist, prokuratuurist ning kinnipidamiskohast). Asja kohtuvälisel käsitlemisel saab vormi poole elukohajärgse maavalitsuse õigusosakonnast või alla laadida justiitsministeeriumi koduleheküljelt (www.im.hu Deutsch - English - français - magyar). Kui taotlus esitatakse õigusteenuse viivitamatuks saamiseks (vt punkt 5) otse õigusabi osutavale isikule, annab nõutava taotluse vormi õigusabi osutav isik.

ÜlesÜles

7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabitaotlusele?

Kohtumenetluses peab taotleja menetlusabi taotlusele lisama selle saamise õigust tõendavad dokumendid. Nendeks dokumentideks on:

  • teatis taotleja ja tema ülalpeetava(te) isikuandmetega;
  • teatis taotleja ja tema ülalpeetava(te) majandusliku olukorra kohta;
  • kui taotleja või tema ülalpeetav käib tööl, tööandja õiend taotluse esitamise ajal makstava palga kohta;
  • tõend taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal saadud tulumaksuga maksustatava tulu kohta;
  • kui taotleja saab pensioni, viimane postkontori kviitung, millel on ära märgitud pensioni suurus;
  • kui taotleja või tema ülalpeetav saab töötuskindlustushüvitist või mõnd muud pidevat sotsiaaltoetust, õiend hüvitise või toetuse saamise perioodi ning saadud summa kohta.

Kohtuistungita menetluses tuleb menetlusabi taotlusele lisada järgmised dokumendid:

  • teatis taotleja ja samas leibkonnas elavate isikute isikuandmete ja majandusliku olukorra kohta;
  • kui taotleja või tema ülalpeetav käib tööl, tööandja tõend taotleja või ülalpeetava maksustatava tulu kohta taotluse esitamise ajal;
  • kui taotleja saab pensioni, avalduse esitamisele eelnenud kuul väljastatud postkontori kviitung või viimane kontoväljavõte (koopia);
  • kui taotleja või tema ülalpeetav saab töötuskindlustushüvitist või mõnd muud pidevat sotsiaaltoetust, õiend hüvitise või toetuse saamise perioodi ning saadud summa kohta.

8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima?

Kohtumenetluses tuleb menetlusabi taotlus esitada kohtusse kohtumenetluse käigus (kriminaalmenetluse korral enne süüdistuse esitamist uurimisorganile, pärast seda kohtusse). Asja kohtuvälise käsitlemisega seotud menetlusabi taotlused tuleb esitada poole elukohajärgse maavalitsuse õigusosakonnale või kiireloomuliste asjade korral õigusabi osutavale isikule.

ÜlesÜles

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada?

Menetlusabi saamise tingimused on sätestatud asjaomastes seadustes. Kohtumenetluses annab teavet kohus ning asjas, mis ei tule arutusele kohtus, justiitsministeeriumi osakonnad.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Kui kohus või prokurör rahuldab taotluse kohtumenetluse käigus (määrates kohtu nimetatud advokaadi, kaitseadvokaadi või vabastades kuludest), ei pea taotleja enam omalt poolt midagi tegema.

Kui justiitsministeerium rahuldab menetlusabi taotluse asjas, mis ei tule arutusele kohtus, võib taotleja õigusteenuse kasutamiseks seejärel endale valida õigusabi andva isiku.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Kui esindaja või advokaadi kaasamiseks kohtuistungil on taotlus rahuldatud, määrab esindaja või advokaadi kohus. Kohtuväliselt käsitletavate asjade puhul võivad menetlusabi raames õigusteenust osutada advokaadid, notarid, tsiviilorganisatsioonid, kelle palgal on advokaadid, ning ülikoolide õigusabikeskused ning taotlejad võivad nende vahel valida registrist, mida peab keskne õigusasutus.

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

See sõltub peamiselt sellest, millist abi taotlejale antakse:

a) Tsiviilmenetluses võib isiku vabastada järgmistest kuludest:

  • Kõige laiem kategooria on menetluskulude katmine: see hõlmab kohtukuludest, ettemaksetest ja menetluse käigus kantavatest kuludest vabastamist ning võimalust taotleda kohtult advokaadi määramist;
  • Kohtukuludest vabastamine on kitsam kategooria kui menetluskulude katmine: see tähendab, et pool on vabastatud kohtukulude maksmise kohustusest, kuid tal ei ole õigust saada muude kulude katmisega kaasnevaid soodustusi;
  • Kui asja algatamisel tuleb tasuda riigilõiv, võib kohustatud poole vabastada vaid riigilõivu ettemaksest ning sellisel juhul peab pool, kellelt kohus on kulud välja mõistnud, selle tasuma pärast menetluse lõppu.

Kulude katmine, kohtukuludest vabastamine ning asja algatamisel riigilõivu võtmise õigus ei hõlma vastaspoole kantavaid menetluskulusid ega kohustust hüvitada tasutud kohtukulud ning poolte ettemakseid täitemenetluses (täitmiskulud).

ÜlesÜles

b) Kui süüdistatav ei suuda kriminaalmenetluses oma sissetulekute või majandusliku olukorra tõttu menetluskulusid tõenäoliselt kanda ning ta seda tõendab, rahuldab kohus või prokurör süüdistatava või tema kaitsja taotluse vabastada süüdistatav kulude tasumisest. Isiku kuludest vabastamise taotluse rahuldamisel:

  • määrab kohus, prokurör või uurimisorgan süüdistatavale tema taotlusel kaitsja,
  • ei pea süüdistatav ühel korral tasuma tema või tema kaitsja palvel tehtavate kriminaalasja dokumentide koopiate eest,
  • kannab riik kohtu määratud advokaadi tasu ja advokaadi tegelikud tõendatud kulud.

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 

Kuna kehtivates õigusaktides ei eristata kohtumenetluse kulude tasumisest osalist või täielikku vabastamist, kaetakse taotluse rahuldamisel kõik menetluskulud; erandid on esitatud 12. punktis.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Menetlusabi andmise korral laieneb see menetluse kõikidele etappidele, sealhulgas ka apellatsioonimenetlusele ja täitemenetlusele.

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta?

a) Tsiviilmenetluses kontrollib kohus, kas menetlusabi andmise tingimused on täidetud:

ÜlesÜles

  • kuni lõpliku otsuse tegemiseni kohtuasjas, korra aastas selle andmise kuupäeva põhjal,
  • enne täitedokumendi andmist, kui kohtuasjas tehtud lõpliku otsuse tegemisest on möödunud juba aasta, ja
  • mis tahes ajal menetluse käigus, sealhulgas ka siis, kui taotletakse asja kassatsiooni korras läbivaatamist, kui ilmneb, et abi andmisel või menetluse hilisemates etappides ei täidetud tingimusi.

Kui pool ei vasta kohtu esitatud nõuetele või kui kohus leiab asja läbivaatamise käigus, et taotleja ei ole enam abikõlblik, võtab kohus abi tagasi.

b) Kriminaalmenetluses peab süüdistatav või erasüüdistusasja algataja menetlusabi saajana andma aru kõigist muudatustest enda või oma ülalpeetava sissetulekus ja majanduslikus olukorras, välja arvatud juhul, kui tema sissetulek väheneb või ta seda enam ei saa, ning kõigist muudatustest isiklikes asjaoludes, mis on seotud abi andmise tingimustega. Kohus ja prokurör peavad seda, kas isik täidab kuludest vabastamise tingimusi, kontrollima esitatud tõendite põhjal vähemalt korra aastas. Kui kohtule saab teatavaks, et abi saaja ei täitnud menetlusabi saamise ajal või menetluse hilisemas etapis abi saamise tingimusi, võib kohus või, kui süüdistatavale ei ole veel süüdistust esitatud, prokurör kontrollida menetlusabi saamise õigust omal algatusel.

Kui asja kontrollimisel selgub, et menetlusabi saamise tingimusi ei ole täidetud, võib abi tühistada prokurör, kui süüdistust ei ole veel esitatud, või kohus, kui tegemist on erasüüdistusasjaga.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Taotleja võib kohtumenetluses antava menetlusabi taotluse rahuldamata jätva kohtu või prokuröri otsuse edasi kaevata. Menetlusabi nende liikide puhul, mis ei ole seotud kohtumenetlusega, võib maavalitsuse õigusosakonna otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta edasi kaevata keskses õigusasutuses. Taotleda võib ka keskse õigusasutuse teises astmes tehtud lõpliku otsuse kassatsiooni korras läbivaatamist.

Täiendav informatsioon

Kõige olulisemat teavet ja allikaid seoses Ungaris antava menetlusabi süsteemiga leiab justiitsministeeriumi kodulehelt (www.im.hu Deutsch - English - français - magyar).

« Õigusabi - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik