Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Kreeka

Viimati muudetud: 31-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas minul on õigus saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb menetlusabi taotlusele lisada? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, siis kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Peamiste menetluskulude hulka kuuluvad menetlustoimingute kulud, riigilõivud, erinevate fondide tasud, vandeadvokaatide tasude ettemaksed ning tagatiseks seatavad võlakirjad. Reeglina peab need kulud kandma hagi esitanud pool, kuid juhul, kui otsus tehakse poole kahjuks, peab pool need kulud ise kandma.

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi andmisel vabastatakse selle taotleja kõikidest menetluskuludest, sealhulgas riigilõivust, täitekorralduse tasust, lõivudele lisanduvatest maksudest, õigusnõustaja ja kohtutäituri tasudest, tunnistajate ja ekspertidega seotud kuludest ning vandeadvokaadi või mõne muu esindaja tasudest.

Lisaks tsiviilkohtumenetluse seadustikus senini sätestatud menetlusabile on seadusega nr 3226/2004 (4. veebruari 2004. aasta Riigi Teataja I 24) võetud kasutusele eraldi menetlusabi andmise süsteem.

3. Kas minul on õigus saada menetlusabi?

Menetlusabi võivad saada:

  1. kõik (kõik kodanikud), kes suudavad näidata, et menetluskulude kandmine jätab tema ja tema pere ilma ülalpidamiseks vajalikest vahenditest;
  2. juriidilised isikud, kes tegutsevad avalikes huvides või on mittetulunduslikud, ning isikute rühmad, kellel on õigus osaleda kohtumenetlustes, kui näidatakse ära, et menetluskulude maksmine ei võimaldaks neil oma eesmärke täita või teeks selle neile raskeks;
  3. ühingud või ühendused, kui neil ei ole võimalik menetluskulusid maksta ning nende liikmetel on võimalik seda teha ainult enda ja oma pere ülalpidamiseks vajalikest vahenditest;
  4. välisriigi kodanikud riikidevahelise kokkuleppe olemasolu korral ning kodakondsuseta isikud samadel tingimustel, mis kehtivad Kreeka kodanike suhtes.

Menetlusabi võivad saada kõik Euroopa Liidu liikmesriikide väikese sissetulekuga kodanikud. Menetlusabi võivad saada ka kõik kolmandatest riikidest pärit väikese sissetulekuga kodanikud ning väikese sissetulekuga kodakondsuseta isikud, kui neil on seaduslikult alalise elukoha aadress või püsiv elukoht Euroopa Liidus.

ÜlesÜles

Kodanike sissetulekut peetakse väikeseks, kui nende perekonna aastane sissetulek moodustab riiklikus kollektiivses palgalepingus sätestatud minimaalsest üksikisiku aastapalgast vähem kui kaks kolmandikku. Koduste lahkhelide või vaidluste korral ei võeta arvesse perekonnast lahkunud poole sissetulekut.

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Menetlusabi on võimalik saada kõikide kohtuvaidluste, tsiviil-, kriminaal- ja haldusvaidluste puhul.

Seda võib saada nii hagita menetluse kui ka hagimenetluse puhul.

Õigusnõu antakse kriminaal-, tsiviil- ja kaubandusasjades.

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus, mida võib alati kasutada menetlusabi taotlemiseks.

Menetlusabi saamise kord kiireloomuliste asjade puhul ei erine sellest, mida kasutatakse asjade puhul, mis ei ole kiireloomulised.

Osutatakse siiski ka nõustamisteenust. Kriminaalasjade puhul annavad nõu prokurörid ja järelevalvet teostavad järelevalveasutuse prokurörid ning tsiviilasjade puhul pädevate kohalike kohtute esimehed, kes annavad huvitatud isikutele teada, kas neil on õigus saada väikese sissetulekuga kodanikele ettenähtud menetlusabi.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Eraldi menetlusabi taotlusvorm puudub. Menetlusabi annavad: (a) maakonnakohus, (b) (ühe kohtunikuga) esimese astme kohus või (c) selle mitmeliikmelise esimese astme kohtu esimees, kus tuleb menetlus algatada või kus asja menetletakse; asjades, mis ei ole seotud kohtuprotsessiga, annab menetlusabi taotleja elukohajärgne maakonnakohus.

ÜlesÜles

Menetlusabi taotlemiseks erivorm puudub. Seda antakse huvitatud poole taotlusel. Avaldus peab sisaldama asjakohase kohtuasja kokkuvõtet ning kinnitust, et abi andmise kõik nõuded on täidetud.

7. Millised dokumendid tuleb menetlusabi taotlusele lisada?

Menetlusabi võib saada juhul, kui kohtuasja kulude kandmise tulemusena ei oleks taotleja võimeline ennast ja oma perekonda ülal pidama. Oma olukorra tõenduseks peab taotleja esitama:

  1. oma omavalitsusüksuse juhi tõendi, kus on ära näidatud taotleja majanduslik ning perekondlik olukord ja tema amet ning mis kinnitab seda, et ta ei ole võimeline maksma ilma ennast ja oma perekonda ohtu seadmata; mittetulundusliku juriidilise isiku korral tuleb ära näidata, et maksmine raskendaks kõnealuse juriidilise isiku eesmärkide saavutamist või muudaks selle võimatuks, ning ühingute või ühenduste puhul see, et neil ei ole võimalik menetluskulusid maksta ning nende liikmetel on võimalik seda teha ainult enda ja oma perekonna ülalpidamiseks vajalikest vahenditest;
  2. kohaliku maksuameti tõendi selle kohta, et taotleja on esitanud viimasel kolmel aastal tuludeklaratsiooni ning deklaratsiooni kõigi muude tasumisele kuuluvate maksude kohta ning need on maksuameti poolt kontrollitud;
  3. välisriigi kodaniku puhul justiitsministeeriumi tõendi, mis kinnitab riikidevahelise kokkuleppe olemasolu.

Kõikidele menetlusabi taotlustele tuleb lisada vajalikud tõendavad dokumendid (nt maksudeklaratsiooni koopia või maksuinspektori tõend, mis kinnitab, et kõik maksud on makstud, varalise seisundi deklaratsiooni või kontoväljavõtte koopia, maksukohustuslasena registreerimise number, sotsiaalkindlustuse sertifikaat ja vande all antud ütlused) ning kolmandatest riikidest pärit kodanike puhul tõend alalise elukoha kohta.

ÜlesÜles

8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima?

Menetlusabi taotlus tuleb esitada ühele eespool nimetatud kohtule juba nimetatud tingimuste kohaselt.

Menetlusabi taotlus ning tõendavad dokumendid tuleb saata maakonnakohtusse, (ühe kohtunikuga) esimese astme kohtusse või selle mitmeliikmelise esimese astme kohtu esimehele, kus menetlus tuleb algatada või kus asja menetletakse, vähemalt viisteist päeva enne taotluse aluseks oleva kohtuprotsessi algust või hagi esitamist; asjades, mis ei ole seotud kohtuprotsessiga, annab menetlusabi taotleja elukohajärgne maakonnakohus. Menetlus on tasuta ning ei nõuta esindamist advokaadi poolt.

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada?

Pädeva kohaliku kohtu esimehelt.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Taotlema seda kohtult eespool kirjeldatud viisil.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, siis kes valib mulle advokaadi?

Advokaadi valib abisaaja taotlusel abi andev kohus. Abisaaja on kohustatud talle määratud õigusnõustaja vastu võtma. See jääb talle kuni kohtuasja lõpliku lahendamiseni või edasikaebamise korral vastava menetlusastme lõpuni. Määratud advokaat esindab seaduse kohaselt abisaajat täielikult kogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 97 sätestatud ajavahemiku jooksul, kui seda aega taotleja taotlusel kohtuotsusega ei pikendata ega lühendata.

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Tsiviil- ja kaubandusasjades tähendab menetlusabi abisaaja täielikku või osalist vabastamist menetluskulude katmisest ning eraldi taotluse korral ka abisaaja kaitsmiseks, tema kohtus esindamiseks ning vajalike toimingute teostamiseks tehtavatest advokaadi, notari ja kohtutäituri kuludest. Muu hulgas vabastatakse ka riigilõivu ja kohtutasude, täitekorralduse tasu ning kõigi sellega seotud lisamaksude tasumisest; tunnistajate ja ekspertide kulude kandmisest; määratud advokaatide, notarite ja kohtutäiturite tasude maksmisest ning nende kulude puhul nõutavast tagatisest. Menetlusabi ei mõjuta vastaspoole kulude kandmise kohustust.

ÜlesÜles

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Taotleja.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Menetlusabi antakse iga kohtuasja puhul eraldi, s.t ka järgmistes menetlusastmetes ja kohtutes kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kaebuse puhul saab menetlusabi anda vaid juhul, kui kaebus otsustatakse läbi vaadata ning see ei ole ilmselt põhjendamatu ega vastuvõetamatu. Hinnatakse ka kohtuasja seisu taotleja jaoks.

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta?

Kohus võib menetlusabi prokuröri taotlusel või omal algatusel tagasi võtta või selle keelata, kui menetlusabi andmiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud või kui menetlusabi andmise aluseks olnud asjaolud on kadunud või muutunud.

Kui otsus tehakse abi saanud poole kahjuks, peab ta niipea, kui tema olukord paraneb ning seda on tõestatud, kandma kõik teise poole kulud või osa neist.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Taotleja võib maakonnakohtu, (ühe kohtunikuga) esimese astme kohtu või mitmeliikmelise esimese astme kohtu esimehe sellise otsuse edasi kaevata esimese astme kohtu täiskogusse viie päeva jooksul otsuse tegemisest. Kaebust lahendatakse ajutiste meetmete menetlemiseks ettenähtud korras.

Täiendav informatsioon

Kui tsiviil- või kaubandusasjades menetlusabi taotleval isikul on alaline elukoht mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, kehtivad järgmised erikokkulepped.

  1. Taotlejatel on õigus saada menetlusabi ka juhul, kui nende perekonna sissetulek on suurem kui kaks kolmandikku riiklikus kollektiivses palgalepingus sätestatud minimaalsest üksikisiku aastapalgast, kui nad suudavad tõendada, et nad ei ole võimelised kandma kohtukulusid nende alalise elukoha järgse riigi ja Kreeka elukalliduse erinevuse tõttu.
  2. Taotleja võib vabastada järgmiste kulude kandmisest:
    1. tõlkimise tasud;
    2. vaidluse lahendamiseks vajalike mis tahes dokumentide ametlike tõlgete saamiseks tehtavad kulutused;
    3. kulud, mida taotleja on kandnud seoses oma nõude toetuseks kutsutud isikute transportimisega, eeldusel et need isikud peavad kohtusse ilmuma isiklikult ning kohus on otsustanud, et nad ei saa menetluses muul viisil osaleda.
  3. Menetlusabi võib seisneda ka õigusnõu andva advokaadi määramises eesmärgiga lahendada vaidlus enne selle kohtu ette viimist. Advokaadi võib määrata ka õigusnõu andmiseks isikutele, kes elavad alaliselt Kreekas, kuid taotlevad menetlusabi mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis peetava kohtuprotsessi või menetluse jaoks kuni selle ajani, kui selle liikmesriigi pädev asutus saab menetlusabi taotluse.

Alaliselt Kreekas elavad isikud, kes taotlevad nõukogu direktiivi 2003/8/EÜ reguleerimisalasse jäävat menetlusabi mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, peavad taotluse esitama justiitsministeeriumile. Samuti aitab pädev asutus koguda kõiki taotluse uurimiseks vajalikke dokumente ning laseb vajadusel taotluse ning tõendavad dokumendid tasuta tõlkida. Korrektselt täidetud taotlus koos tõendavate dokumentide tõlgetega saadetakse teise liikmesriigi asjaomasele asutusele viieteistkümne päeva jooksul alates selle kättesaamisest.

« Õigusabi - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 31-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik