Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 06-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on menetluskulud ja kes peab neid üldjuhul maksma? 1.
2. Mis on tasuta õigusabi? 2.
3. Kas mul on õigus tasuta õigusabile? 3.
4. Kas tasuta õigusabi antakse kõikide õigusvaidluste korral? 4.
5. Kas erakorraliste olukordade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kust on mul võimalik tasuta õigusabi taotlusvormi saada? 6.
7. Missugused dokumendid pean ma oma tasuta õigusabi taotlusele lisama? 7.
8. Kus ma peaksin oma tasuta õigusabi taotluse registreerima? 8.
9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas ma olen õigustatud tasuta õigusabi saama? 9.
10. Mida ma pean tegema, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi? 10.
11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi? 11.
12. Kas kõik mu menetluskulud kaetakse, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist tasuta õigusabi, siis kes maksab muud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada tasuta õigusabi, kas see katab ka pärast menetluse lõppu algatatud asja läbivaatamise kulud? 14.
15. Kui mul on õigus saada tasuta õigusabi, kas selle võib ära võtta enne menetluse lõppu (või isegi pärast menetluse lõppu)? 15.
16. Kui mulle ei anta tasuta õigusabi, kas ma võin selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Mis on menetluskulud ja kes peab neid üldjuhul maksma?

Menetluskulud sõltuvad hagi iseloomust ja keerukusest, menetlusest ja kohtuasja menetleva kohtu tüübist. Eristada võib kolme kulude kategooriat:

  • advokaaditasud. Advokaaditasud ei ole kindlaks määratud, kuid advokaadil ja kliendil on õigus kokku leppida sobiv tasu määr, mille klient peab üldjuhul maksma, välja arvatud juhul, kui kliendil on õigus tasuta õigusabile;

  • kohtukulud, mille ammendava loetelu leiab uue tsiviilmenetluse koodeksi paragrahvis 695 ja mis sisaldavad peamiselt:

    1. advokaadi ja apellatsioonikohtu advokaadi (avoués) lisahonorare. Lisahonorarid ei kuulu tavatasude hulka;

    2. kohtutäiturite menetlustasusid;

    3. õigusliku läbivaatamise ja uurimise tasusid;

    4. tunnistajatasusid (kindlaksmääratud skaala);

    5. advokaatide istungitasusid.

    6. Väljamaksed on advokaatide kohtuprotsessiga seotud kulutused, mida makstakse tagasi kindlaksmääratud skaala alusel.

    Kohtukulud katab vastavalt uue tsiviilmenetluse koodeksi paragrahvile 696 kaotaja pool. Kohus võib aga põhjendatud otsusega määrata, et kohtukulud katab osaliselt või täielikult võitja pool, sealjuures täpsustades, kuidas need kahe poole vahel jagatakse.

  • Muud poolte kulud kannavad pooled reeglina ise, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab teisiti. See kehtib nii kriminaal- kui tsiviilmenetluse kohta. Kohus otsustab alati võrdsuse põhimõttest lähtudes, arvestades ka kaotaja poole võimet maksta. Kohtul on õigus otsustada, et kulusid sisse ei nõuta.

    ÜlesÜles

Kriminaalmenetluses kannab riik õigusemõistmise kulud. Õigusrikkumises süüdi mõistetud isikud peavad maksma kindlaksmääratud menetlustasu, mille suurus sõltub õigusrikkumise tõsidusest.

2. Mis on tasuta õigusabi?

Praeguse tasuta õigusabi süsteemi (mis asendas 1972. aasta õigusaktidele toetunud süsteemi) aluseks on tasuta õigusabi seadus (nr 91-647, 10. juuli 1991) ja 1991. aasta 18. detsembri määrus nr 91-1266. See katab:

  • kitsamas mõttes tasuta õigusabi: rahaline abi kohtumenetluseks ja asja kohtuväliseks lahendamiseks;
  • kohtu alla andmisele alternatiiviks olevate kriminaalmenetluste (kohtuvälise kokkuleppe ja lepitusmenetluse) advokaaditasude alase abi, politsei poolt ülekuulamiseks kinnipeetavate isikute õigusalase abistamise ja vanglates toimuvate distsiplinaarmenetluste alase õigusabi;
  • juurdepääsu õigusemõistmisele (teave, juhendamine, tasuta õigusalane nõustamine). Tasuta õigusabi annab selle saajale õiguse saada advokaadilt või muult õigusala töötajalt (kohtutäitur, apellatsioonikohtu advokaat, notar, oksjonipidaja jne) tasuta abi ja vabastuse kohtukuludest.

Tasuta õigusabi annab selle saajale õiguse saada advokaadilt või muult õigusala töötajalt (kohtutäitur, apellatsioonikohtu advokaat, notar, oksjonipidaja jne) tasuta abi ja vabastuse kohtukuludest.

3. Kas mul on õigus tasuta õigusabile?

Tasuta õigusabi annab kõrgema astme kohtu tasuta õigusabi büroo isikutele, kes vastavad rahalisi vahendeid, kodakondsust, elukohta ja vastuvõetavust puudutavatele nõuetele.

ÜlesÜles

  • Rahalised vahendid

Te võite saada tasuta õigusabi juhul, kui Teie eelneva kalendriaasta kogu rahaliste vahendite keskmine (välja arvatud peretoetused ja teatud hoolekandetoetused) ei ületa igal aastal seadusega kindlaksmääratavat künnist.

Näiteks võetakse 2004. aastal esitatud tasuta õigusabi taotluste läbivaatamisel aluseks 2003. aastal saadud rahalised vahendid. Alates 2004. aasta 1. jaanuarist on täieliku tasuta õigusabi saamisel ühe isiku rahaliste vahendite ülempiiriks 830 eurot ja osalise tasuta õigusabi saamisel 1244 eurot. Mõlemal juhul tõstetakse künnist 149 euro võrra esimese ja teise ülalpeetava ning 94 euro võrra kolmanda ja iga järgneva ülalpeetava kohta.

Kui Teie rahalised vahendid ületavad need künnised, võite erandkorras siiski tasuta õigusabi saada, kui Teie hagi on eriti oluline tulenevalt hagi esemest ja arvestades selle tõenäolisi kulusid. (1991. aasta seaduse paragrahv 6).

Te ei pea oma rahaliste vahendite kohta teavet andma juhul, kui Teil on õigus saada Riikliku Solidaarsusfondi (National Solidarity Fund) toetust, ametialase integratsiooni miinimumsissetulekut (Occupational Integration Minimum Income) või sõjaveterani või sõjaohvri pensioni.

  • Kodakondsus

Teil on õigus saada tasuta õigusabi, kui olete Prantsuse kodanik, Euroopa Liidu kodanik või välismaalane, kes elab alaliselt seaduslikult Prantsusmaal. Teil on õigus saada Prantsuse kohtus menetluses oleva hagi puhul tasuta õigusabi ka juhul, kui Te olete välismaalane, kes ei ela Prantsusmaal, ent olete riigi kodanik, kellel on Prantsusmaaga rahvusvaheline või kahepoolne leping, mis annab õiguse tasuta õigusabile.

ÜlesÜles

  • Elukoht

Nõue, et taotleja alaline ja seaduslik elukoht oleks Prantsusmaal, on põhimõtteline ja ei kehti vaid eelpoolmainitud juhtudel. Erandina ei ole see kohustuslik, kui taotleja hagi on eriti oluline tulenevalt hagi esemest ja arvestades selle tõenäolisi kulusid.

Tasuta õigusabi antakse elukohanõudeta ka välismaalastele, kes on alaealised, tunnistajad, ametliku ülekuulamise all, süüdistatavad, kohtualused, süüdimõistetud või kes on tsiviilkostjad kriminaalasjas, ning juhul, kui hagi puudutab Prantsusmaale sisenemist või seal elamist.

  • Vastuvõetavus

Tasuta õigusabi antakse juhul, kui hagi ei ole ilmselgelt vastuvõetamatu või põhjendamatu. See nõue ei kehti kostjatele, tsiviilvastutusele võetud isikutele, tunnistajatele, ülekuulamise all olevatele isikutele, süüdistatavatele, kohtualustele või süüdimõistetutele. Kassatsiooniasjade puhul keeldutakse tasuta õigusabi andmisest, kui isiku kassatsioonkaebus ei ole piisavalt põhjendatud.

Kui vastuvõetamatuse alusel on keeldutud tasuta õigusabi andmast, ent kohus toetab taotleja hagi, on isikul õigus tema poolt tasutud erinevate kulude ja tasude hüvitamisele selles tasuta õigusabi ulatuses, mida ta on õigustatud saama arvestades tema rahalisi vahendeid.

4. Kas tasuta õigusabi antakse kõikide õigusvaidluste korral?

Tasuta õigusabi antakse hagejatele ja kostjatele kõikides kohtutes menetletavate nii vaidlust tekitavate kui mittetekitavate kohtuasjade puhul. Tasuta õigusabi võib anda terve menetluse või ainult osa jaoks ning kokkuleppemenetluse jaoks enne kohtuprotsessi.

ÜlesÜles

Tasuta õigusabi võib anda ka kohtuotsuse või mõne muu jõustatava dokumendi täitmise taotlemiseks.

5. Kas erakorraliste olukordade jaoks on olemas erimenetlus?

Tasuta õigusabi võib erakorraliselt anda juhul, kui menetlus ohustab taotleja olulise tähtsusega elutingimusi, eriti kui tegemist on kohtuotsuse täitmise või väljatõstmise juhtudega. Nii tasuta õigusabi büroo juhatajal kui vastava kohtu esimehel on õigus nimetatud otsuseid teha. Kriminaalasjades võib erakorralist tasuta õigusabi anda kiireloomulistes olukordades (politseivalve, esialgne ülekuulamine, kohene kohtusse ilmumine ilma eeluurimismenetluseta ja teised sarnased olukorrad). Nimetatud tasuta õigusabi antakse menetluse käigus ja see katab kõik menetlustoimingud.

6. Kust on mul võimalik tasuta õigusabi taotlusvormi saada?

Tasuta õigusabi taotlusvormi saate kõrgema astme kohtust või Teie elukohajärgsest või asja algatamise järgsest madalama astme kohtust. Kui Te olete välismaal elav Prantsusmaa kodanik, saate vormi taotleda konsulaatidest ning tsiviil- ja kaubandusküsimuste alase tasuta õigusabi büroost: 

    Bureau de l’entraide judiciaire en matière civile et commerciale

    Direction des affaires civiles et du sceau

    Ministère de la Justice, 13 place Vendôme, 75042 Paris Cedex 01.

Kui Te olete välismaalane, kes ei ela Prantsusmaal, saate tasuta õigusabi vormi Teie riigi poolt rahvusvahelisi tasuta õigusabi taotlusi edastama määratud keskselt ametiasutuselt. Enamikes riikides on selleks justiitsministeerium. Prantsusmaa on volitanud taotlusi saatma ja vastu võtma justiitsministeeriumi eelpoolmainitud osakonna – tsiviil- ja kaubandusküsimuste alase tasuta õigusabi büroo.

ÜlesÜles

7. Missugused dokumendid pean ma oma tasuta õigusabi taotlusele lisama?

Te peate täitma tasuta õigusabi taotluse ja lisama taotlusele selles mainitud täiendavad dokumendid. Nimetatud dokumendid käsitlevad nii Teie endi kui Teiega ühises majapidamises elavate isikute rahalisi vahendeid, taotluse sisu ja asjassepuutuvat kohut.

8. Kus ma peaksin oma tasuta õigusabi taotluse registreerima?

Te võite oma taotluse saata elukohajärgsele tasuta õigusabi büroole või sellele õigusbüroole, kes teenindab piirkonda, kus on Teie asja menetlev kohus. Igas kõrgema astme kohtus on üks tasuta õigusabi büroo, mis tegeleb taotlustega, mis puudutavad nimetatud kohtu ja piirkonna teiste kohtute menetluses olevaid kohtuasju. Piirkonna teised kohtud on madalama astme kohtud, halduskohus, töövaidluskohus, apellatsioonikohus ja halduskohus apellatsiooni astmes.

Erandina ühe büroo reeglist on eraldi oma büroo iga järgmise kohtu juures:

  • kassatsioonikohus;
  • Riiginõukogu (Conseil d'État), mis on kõrgeim halduskohus;
  • pagulaste apellatsiooninõukogu.

9. Kuidas mind teavitatakse sellest, kas ma olen õigustatud tasuta õigusabi saama?

Teade tasuta õigusabi büroo otsuse kohta saadetakse Teie elukohta.

10. Mida ma pean tegema, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Võtke ühendust oma advokaadiga (või muu õigusala töötajaga – kohtutäitur, apellatsioonikohtu advokaat, notar jne) või Teie juhtumiga tegelema määratud isikuga, ning andke talle kogu teave ja dokumendid, mida ta vajab. Kui Te olete saanud osalist tasuta õigusabi, peate jõudma kokkuleppele makstavate lisatasude osas. Viimase peaksite vormistama kirjaliku allkirjastatud kokkuleppena.

ÜlesÜles

11. Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kõikidel protsessiosalistel on õigus endale ise advokaati valida. Kui Te olete endale advokaadi valinud, peate kirjutama tema nime tasuta õigusabi taotlusvormile.

Kui Te ei tunne ühtegi advokaati, määrab Teile advokaadi kõrgema astme kohtu juures oleva advokatuuri esimees.

12. Kas kõik mu menetluskulud kaetakse, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kui Teile määratakse täielik tasuta õigusabi, katab see kõik menetluskulud, sealhulgas tasud, mida makstakse otse advokaadile või muule õigusala töötajale (kohtutäitur, apellatsioonikohtu advokaat, notar jne). Nimetatud tasud arvutatakse menetluse liigiti kindlaksmääratud skaala alusel.

13. Kui mul on õigus saada osalist tasuta õigusabi, siis kes maksab muud kulud?

Osalist tasuta õigusabi antakse kuuel erineval tasandil. Sõltuvalt Teie rahalistest vahenditest katab riik kas 85%, 70%, 55%, 40%, 25% või 15% kuludest. Teie peate maksma kindlaksmääramata lisatasu, mille suuruse peate Te oma advokaadiga kokku leppima. Juhul, kui Te kokkuleppele ei jõua, võite pöörduda advokatuuri esimehe poole, kellel on õigus kokkulepitud lisatasu suurus uuesti üle vaadata.  Kui Te saate osalist tasuta õigusabi, katab see, nagu ka täielik õigusabi, muud menetlusega kaasnevad kulud.

14. Kui mul on õigus saada tasuta õigusabi, kas see katab ka pärast menetluse lõppu algatatud asja läbivaatamise kulud?

ÜlesÜles

  • Kui Te olete kostja ja Teile on antud tasuta õigusabi, kvalifitseerute Te juhul, kui teine pool kaebab otsuse edasi, tasuta õigusabile automaatselt, kui Teie rahalised vahendid ei ole vahepeal muutunud või jäävad kindlaksmääratud künnisest allapoole.
  • Ametlikult tähendab see seda, et peate nimetatud pikenduse saamiseks tegema uue taotluse tasuta õigusabi büroole, mis asub selle kõrgema astme kohtu juures, mille teeninduspiirkonnas asub asjassepuutuv apellatsioonikohus. Büroo kontrollib, kas Teie rahalised vahendid on jätkuvalt allpool kindlaksmääratud künnist.

  • Kui Te olete hageja, peate tegema samuti uue taotluse, ent Teile tasuta õigusabi andmine sõltub kahest tingimusest: Teie rahalistest vahenditest ja Teie hagi vastuvõetavusest.

  • Kui Te soovite taotleda tasuta õigusabi kassatsioonimenetluse jaoks, ent olete juba varasemates etappides tasuta õigusabi saanud, siis varasemad otsused tasuta õigusabi saamise kohta enam ei kehti. Te peate esitama oma taotluse kassatsioonikohtu juures olevale tasuta õigusabi büroole, mis kontrollib nii Teie rahalisi vahendeid kui Teie hagi vastuvõetavust.

Tasuta õigusabi andmisest võidakse kassatsioonimenetluse puhul keelduda, kui Te ei suuda oma kassatsioonkaebust piisavalt põhjendada.

15. Kui mul on õigus saada tasuta õigusabi, kas selle võib ära võtta enne menetluse lõppu (või isegi pärast menetluse lõppu)?

Tasuta õigusabi võib 1991. aasta seaduse paragrahvi 50 järgi menetluse käigus või pärast menetluse lõppu tagasi võtta juhul, kui:

  • abi saadi ebatäpsete selgituste või dokumentide alusel;
  • Te menetluse käigus saate selliseid rahalisi vahendeid, mille olemasolu korral taotlemise ajal, ei oleks Teile tasuta õigusabi antud;
  • täidetava kohtuotsuse tulemusena saate Te selliseid rahalisi vahendeid, mille olemasolu korral taotlemise ajal, ei oleks Teile tasuta õigusabi antud või
  • menetlused, mida Te tasuta õigusabi vahenditega alustasite, on protsessi venitavad või kuritahtlikud.

16. Kui mulle ei anta tasuta õigusabi, kas ma võin selle otsuse edasi kaevata?

Kui Teile ei antud tasuta õigusabi Teie rahaliste vahendite tõttu, võite:

  • Te edasi kaevata tasuta õigusabi büroole palvega oma taotlus uuesti läbi vaadata.

  • Kui taotlust ei rahuldatud teistel põhjustel, saate esitada vaide selle kõrgema astme kohtu eesistujale, mille juures nimetatud tasuta õigusbüroo töötab. Sellisel juhul ei ole võimalik otsust rohkem edasi kaevata.

Tasuta õigusabi võib anda tagasiulatuvalt, kui pool on esitanud hagi ja kohtuprotsessi võitnud, aga tasuta õigusabist keelduti põhjendusega, et sellel hagil puudub piisav väljavaade edule.

« Õigusabi - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik