Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Soome

Viimati muudetud: 07-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on kohtukulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on tasuta õigusabi? 2.
3. Kas mulle võimaldatakse tasuta õigusabi? 3.
4. Kas tasuta õigusabi on võimalik saada igasuguste vaidluste korral? 4.
5. Kas hädaolukordades on menetluskord teistsugune? 5.
6. Kus ma saan avalduse vormi tasuta õigusabi taotlemiseks? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada tasuta õigusabi taotlusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma tasuta õigusabi taotluse registreerima? 8.
9. Millisel viisil antakse mulle teada, kas ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi? 9.
10. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi osaliselt, kes katab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see katab kulud ka otsuse apellatsioonikorras läbivaatamise puhul, mida ma võin taotleda pärast asja arutamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see võidakse tagasi võtta enne kohtuliku arutelu lõppu (või isegi pärast kohtulikku arutelu)? 15.
16. Kui ma ei ole kõlblik saama tasuta õigusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on kohtukulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Olenevalt kohtuasja suurusest ja olemusest võivad kohtukulud olla umbes 1000–20 000 eurot. Suurem osa kuludest on advokaadi või õigusnõustaja töötasu. Kohus mõistab kohtuasja kaotanud poolelt välja teise poole õigusabikulud. Õigusabi tunnitasu baasmäär on 84 eurot.

Üksikud inimesed, kelle kasutada olevad vahendid ühes kuus on 650 eurot või vähem, ja abikaasad, kellel kummalgi on vahendeid kasutada kuus 550 eurot või vähem, võivad saada õigusabi tasuta.

Üksikud inimesed, kelle kasutada olevad vahendid on 650–1400 eurot, ja abikaasad, kellel kummalgi on kasutada vahendeid 550–1200 eurot, võivad saada õigusabi, kuid peavad osa kuludest katma ise.

Tasuta õigusabi ei anta üksikutele inimestele, kellel on kasutada olevaid vahendeid rohkem kui 1400 eurot, ega abikaasadele, kellel kummalgi on kasutada vahendeid rohkem kui 1200 eurot.

Riik tasub alati vähemalt 25% kohtukuludest. Suurim osa, mille õigusabi saaja on kohustatud maksma, on 75% kohtukuludest, ja seda kohaldatakse üksikute inimeste suhtes, kellel on kasutada olevaid vahendeid 1301–1400 eurot, ja abikaasade suhtes, kellel kummalgi on kasutada vahendeid 1101–1200 eurot.

Summa, mille õigusabi saaja peab tasuma, sõltub samuti tema varanduslikust olukorrast. Kui abisaajal on pangahoiuseid või kergesti müüdavat vara üle 5000 euro, peavad ta kohtukulude katteks andma vähemalt 50% sellest varaosast, mis ületab 5000 eurot.

2. Mis on tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabiks nimetatakse riigi rahastatud abi inimestele, kes ei ole varandusliku seisundi tõttu ise võimelised katma õigusliku vaidlusega kaasnevaid kulusid.

ÜlesÜles

3. Kas mulle võimaldatakse tasuta õigusabi?

Õigusabi võidakse anda inimestele, kelle kohtuasja menetletakse Soome kohtus või kelle alaline elukoht on Soomes. Õigusabi võidakse samuti anda Euroopa Ühenduse või Euroopa Majandusühenduse kodanikele, kes töötavad või otsivad tööd Soomes.

Õigusabi ei või anda ettevõtetele ega ühingutele. Ainult erijuhtudel on võimalik ettevõtjatele anda õigusabi seoses kohtumenetluse või muu juhtumiga.

4. Kas tasuta õigusabi on võimalik saada igasuguste vaidluste korral?

Tasuta õigusabi on võimalik saada nii kohtuvaidluse kui ka muu õigusliku vaidluse puhul, mida ei menetleta kohtus, näiteks abieluvara jagamine, pärandvara jaotamine, pärandi inventuur ja nii edasi.

Tasuta õigusabi ei anta juhul, kui taotlejal on käsitletavat juhtumit hõlmav õigusabikulude kindlustus.

Tasuta õigusabi ei või anda juhul, kui vaidlusasi on taotlejale vähetähtis või kui tasuta õigusabi tagamine oleks selgelt ülearune, võttes arvesse kasu, mida taotleja sellest saaks, või kui kohtuasja alustamine oleks vastuolus seaduse õiguspärase rakendamisega või kui juhtum põhineb üleantaval õigusel.

Lihtsate kohtuasjade puhul ei kata tasuta õigusabi kohtus esindamist, kuigi sellistel juhtudel on võimalik nõu saada õigusabi ametist (oikeusaputoimisto).

5. Kas hädaolukordades on menetluskord teistsugune?

Ei ole erilist menetluskorda, kuid õigusabi ametit tuleb hädaolukorrast teavitada.

ÜlesÜles

6. Kus ma saan avalduse vormi tasuta õigusabi taotlemiseks?

Tasuta õigusabi taotlemise vorme saab kõikidest õigusabi ametitest ja justiitsministeeriumist.

7. Millised dokumendid tuleb lisada tasuta õigusabi taotlusele?

Õigusabi taotleja peab õigusabi ametile esitama dokumentaalsed tõendid oma kuu jooksul kasutada olevate vahendite kohta, samuti oma abikaasa või elukaaslase vahendite kohta.

Väljaminekud, mida võetakse arvesse, on maksud, kulutused eluasemele, näiteks üür ja teenustasud või neile vastavad kulud eramaja omanike puhul, eluasemelaenu intress, ülalpidamiskulud, päevahoolde kulud, võla ümberarvestamise kulud ja võla tagasimaksed.

Arvesse ei võeta esimest 250 eurot väljaminekutest, s.t et arvesse võetakse ainult see osa väljaminekutest, mis ületab 250 eurot.

Samuti tuleb esitada tõend varalise seisundi kohta, selleks võib olla näiteks hoiuseid tõendav dokument, pangaväljavõte või maksuameti tõend.

8. Kus ma peaksin oma tasuta õigusabi taotluse registreerima?

Õigusabitaotlused koos sissetulekut tõendavate dokumentidega võib saata igasse õigusabi ametisse, eelistatavalt sellesse ametisse, mis on kõige lähemal kohtuasja menetlevale kohtule. Aadressid on võimalik leida Internetist suomi.

9. Millisel viisil antakse mulle teada, kas ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi andmise otsused langetatakse õigusabi ametis ja taotlejatele teatatakse tulemustest posti teel.

ÜlesÜles

10. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, mida ma peaksin tegema?

Kui õigusabi osutatakse taotluse põhjal, teeb vastava otsuse õigusabi amet. Taotlejad peavad õigusabi ametile edastama oma kontaktandmed.

11. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kes valib mulle advokaadi?

Kohtumenetluse puhul võib tasuta õigusabi osutada eraviisiliselt töötav või riigi palgal olev advokaat. Taotlejatel on õigus otsida endale advokaat ise enne õigusabi ametiga ühenduse võtmist. Õigusabi amet võib samuti abistada eraadvokaadi leidmisel. Õigusabi taotlemisel võivad taotlejad ära märkida oma eelistused advokaadi osas.

Kui taotleja on advokaadi ise leidnud, teeb viimane sellekohase avalduse.

Kui taotlejal ei ole advokaati, nimetab selle õigusabi amet.

12. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Tasuta õigusabi katab kõik kohtumenetlusega seoses vajalikud kulud, näiteks advokaadi töötasu ja kulud, suulise ja kirjaliku tõlke kulud, tunnistajate kulud ja nõude esitamise kulud.

Tasuta õigusabi ei kata teise poole kulusid, kui õigusabi saaja kaotab kohtuasja.

13. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi osaliselt, kes katab ülejäänud kulud?

See protsent õigusabi kuludest, mille õigusabi saaja peab tasuma, on ette nähtud õigusabi andmise otsuses; õigusabi saaja tasub selle summa otse eraadvokaadile.

Juhul kui õigusabi osutab riigi palgal olev advokaat, maksab õigusabi saaja selle protsendi õigusabi ametile.

14. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see katab kulud ka otsuse apellatsioonikorras läbivaatamise puhul, mida ma võin taotleda pärast asja arutamist esimese astme kohtus?

Tasuta õigusabi katab kõik kohutmenetluse puhul vajalikud kulud, sealhulgas edasikaebamise ja algse nõude esitamise kulud.

15. Kui ma olen kõlblik saama tasuta õigusabi, kas see võidakse tagasi võtta enne kohtuliku arutelu lõppu (või isegi pärast kohtulikku arutelu)?

Juhul kui leitakse, et tasuta õigusabi saanud isik ei olnud selleks kõlblik, või kui alused, millele toetudes otsustati anda tasuta õigusabi, on muutunud või ära langenud, võib õigusabi amet muuta oma otsust või otsustada peatada tasuta õigusabi andmise. Seda võib teha ka asja menetlev kohus.

Samal ajal otsustatakse, kas tasuta õigusabi saanud isik peab saadud õigusabi tagasi maksma, ja kui peab, siis kui suures ulatuses.

16. Kui ma ei ole kõlblik saama tasuta õigusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Juhul kui tasuta õigusabi taotlust ei rahuldata, võib selle otsuse edasi kaevata kohtusse. Kui tasuta õigusabi taotlust ei rahuldata, saadetakse taotlejale juhised edasikaebamise kohta. Õigusabi taotleja saadab edasikaebuse õigusabi ametile.

Täiendav informatsioon

Riigi palgal olev advokaat osutab õigusabi kõikides õigusküsimustes (sealhulgas nendes asjades, mida ei anta kohtusse).

Kohtuasjade puhul osutavad õigusabi ka eraadvokaadid.

Taotlejad peavad esitama kohtuasja puudutava teabe lisaks teabele nende finantsseisundi kohta.

Õigusabi ülemmäär on 100 tundi, kuigi erijuhtudel võib kohus lubada õigusabi osutada rohkem kui 100 tunni ulatuses.

Kui tasuta õigusabi taotlejal on käsitletavat juhtumit hõlmav õigusabikulude kindlustus, siis üldiselt õigusabi ei anta.

Taotlejatele, kes on kõlblikud saama õigusabi tasuta tulenevalt nende sissetulekust, võidakse osutada õigusabi kindlustuse omavastutuse katmiseks.

Erandkorras on võimalik õigusabi anda õigusabikulude kindlustuse ülempiiri ületanud kulude katteks.

Kriminaalasjade puhul osutab esmast õigusabi riigi poolt määratud kaitsja. Õigus kaitsjale ei sõltu abisaaja finantsseisundist; kaitsja võidakse saada samadel tingimustel nagu õigusnõustaja. Kaitsja nimetab kohus.

Lisateavet tasuta õigusabi taotlemise kohta saab veebileheküljelt Oikeusapu English - suomi - svenska.

« Õigusabi - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik