Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Eesti

Viimati muudetud: 06-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Eesti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Mis on menetluskulud? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Milleks tuleb taotleda menetlusabi? 3.
4. Millal saab taotleda menetlusabi? 4.
5. Kuidas menetletakse taotlust riigi õigusabi saamiseks? 5.
6. Kust on võimalik saada taotluse vormi? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada taotlusele? 7.
8. Kus tuleb taotlust registreerida? 8.
9. Kuidas mind informeeritakse kas mul on võimalik saada õigusabi või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus riigi õigusabile, mis ma peaksin tegema? 10.
11. Kui ma olen riigi õigusabi subjekt, kes valib mulle esindaja? 11.
12. Kui ma olen riigi õigusabi subjekt, kes kannab kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osaliselt õigusabi, kes tasub muud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus riigi õigusabile, kes tasub kulud, mis võivad järgneda kohtuvaidlusele? 14.
15. Kui ma olen õigusabi subjekt, kas õigusabi andmist võidakse tühistada kohtumenetluse ajal või isegi peale 15.
16. Kui mulle ei anta õigusabi, kas ma võin esitada kaebuse otsuse peale? 16.

 

1. Mis on menetluskulud?

Eesti Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 1 järgi on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 143 on asja läbivaatamise kulud:

  1. tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud;
  2. dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
  3. vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud;
  4. menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning menetlusdokumentide väljastamise kulud;
  5. väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud;
  6. tsiviilasja hinna määramise kulud.

TsMS § 144 järgi on kohtuvälised kulud:

  1. menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud;
  2. menetlusosaliste sõidukulud;
  3. menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek;
  4. seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu;
  5. kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud;
  6. menetluskulude kandmisel menetlusabi taotlemise avalduse menetlemise kulud;
  7. maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Vastavalt TsMS §- le 146 lg 1 kannab menetluskulud:

ÜlesÜles

  1. menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik;
  2. isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega;
  3. isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

2. Mis on menetlusabi?

TsMS § 180 lg 1 järgi on menetlusabi riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja:

  1. vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest;
  2. võib tasuda riigilõivu, kautsjoni või muud kohtukulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
  3. vabastatakse tagatise andmise kohustusest menetluskulude katteks või otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks;
  4. ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest;
  5. vabastatakse sissenõudjana Eesti Vabariigi arvel täielikult või osaliselt täitemenetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul;
  6. vabastatakse täielikult või osaliselt kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kuludest või nähakse ette nende tasumine osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.

- (2) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks.

ÜlesÜles

- (3) Menetlusosalise, kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik või kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Eestis menetlusabi andmisel vabastada menetlusega seotud sõidukulude kandmisest või määrata kulude kandmise osade kaupa, kui seaduses on sätestatud menetlusosalise isikliku kohaloleku vajadus või kui kohus peab seda vajalikuks.

- (4) Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3. Milleks tuleb taotleda menetlusabi?

TsMS § 181 lg 1 järgi Menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui:

  1. menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja
  2. on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja
  3. menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik.
Lg 2 järgi Menetluses osalemise edukust võib eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusosalisele.

4. Millal saab taotleda menetlusabi?

Menetlusabi andmise piirangud sisalduvad TsMS §-s 182 ja §-s 183 ja need ei ole seotud otseselt mitte menetluse liigiga vaid tulenevad füüsilise või juriidilise isiku piirangutest saada menetlusabi. Erisused (sh keeldumine teatud liiki menetluste puhul) on sätestatud riigi õigusabi seaduses (kehtib advokaadi kulude kohta).

ÜlesÜles

TsMS § 182 sätestab füüsilisele isikul menetlusabi andmise piirangud:

TsMS § 183 lg 1 järgi Menetlusabi antakse füüsilisest isikust menetlusosalisele, kelle elukoht on menetlusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Elukoha määramisel käesoleva jao tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisest isikust menetlusosalisele antakse menetlusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust.

(2) Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui:

  1. menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa;
  2. menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude;
  3. menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega kahjusta tema majandus-või kutsetegevusega mitteseotud õigusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei välista menetlusabi andmist, kui menetlusabi taotleja elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ja ta tõendab, et ta ei suuda menetluskulusid kohe või tervikuna katta elukohariigi elamiskulude tõttu, mis on suuremad kui Eestis.

TsMS § 183 sätestab juriidilisele isikule ja pankrotivõlgnikule menetlusabi andmise piirangud:

ÜlesÜles

  1. Juriidilistest isikutest võib menetlusabi oma eesmärkide saavutamiseks taotleda üksnes tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus, mille asukoht on Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, kui taotleja tõendab, et ta taotleb menetlusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või muud ülekaalukat avalikku huvi arvestades paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks ja ta ei suuda eeldatavasti menetluskulusid oma vara arvel katta või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Muule välismaisele juriidilisele isikule antakse menetlusabi üksnes välislepingu alusel.
  2. Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad.
  3. Pankrotivõlgnik võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul ka riigi õigusabi andmist. Riigi õigusabi andmise eelduseks on lisaks see, et pankrotihaldur ei saa ise teha taotletavat menetlustoimingut või kui seda ei saa tema kvalifikatsiooni ja ülesandeid arvestades temalt oodata.

Riigi õigusabi seaduse § 7

lg (1) Riigi õigusabi ei anta, kui:

  1. taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi;
  2. taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb;
  3. taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara;
  4. kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa;
  5. asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene;
  6. seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi;
  7. vaidlus on seotud taotleja ettevõtlusega ega kahjusta tema ettevõtlusega mitteseotud õigusi;
  8. seda taotletakse kaubamärgi, patendi, kasuliku mudeli, tööstusnäidise või mikrolülituse topoloogia või muus vormis intellektuaalse omandi kaitsmiseks, välja arvatud autoriõiguse seadusest (RT 1992, 49, 615; RT I 2000, 16, 109; 78, 497; 2001, 50, 289; 56, 335; 2002, 53, 336; 63, 387; 90, 521; 92, 527; 2004, 18, 131; 30, 208) tulenevad õigused;
  9. seda taotletakse asjas, milles taotlejal on ilmne ühine huvi isikuga, kellel ei ole õigust riigi õigusabi saada;
  10. seda taotletakse taotlejale üleantud õiguse kaitsmiseks ja on alust arvata, et õigus on taotlejale üleantud riigi õigusabi saamiseks;
  11. õigusteenuse osutamine on taotlejale tagatud õigusabikulude kindlustuslepingu või sundkindlustuse alusel;
  12. taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.

5. Kuidas menetletakse taotlust riigi õigusabi saamiseks?

Üldiselt ei ole mingit spetsiifilist protseduuri. Menetlusabi saamiseks esitatakse taotlus kohtule. Erand kehtib TsMS § -s 475 lg 1 p 1 mis sätestab, et hagita asjaks on väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele. Seega sel juhul ei esitata kohtule mitte taotlust vaid avaldus hagita asja algatamiseks.

ÜlesÜles

6. Kust on võimalik saada taotluse vormi?

TsMS § 184 sätestab kuhu tuleb menetlusabi taotlus esitada:

  1. Menetlusabi taotlus esitatakse kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.
  2. Menetlusabi taotlus täitemenetlusega seotud kulutuste kandmiseks esitatakse kohtule, kes lahendaks täitemenetlust korraldava kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse, ning kohtueelse menetlusega seotud kulutuste kandmiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas kohtueelne menetlus toimub.

7. Millised dokumendid tuleb lisada taotlusele?

TsMS § 185 sätestab menetlusabi taotluse sisu ja nõuded, dokumendid, mis taotlejal tuleb lisada taotlusele ning viited sellele, kus on võimalik taotlejal saada taotluse ja sellele lisatava teatise näidisvormid:

  1. Menetlusabi taotluses märgitakse:
    1. menetlus, milleks menetlusabi taotletakse;
    2. kellena taotluse esitaja menetluses osaleb või soovib osaleda ja milliseid avaldusi või taotlusi tahab esitada;
    3. millel taotluse esitaja nõue või vastuväide põhineb.
  2. Taotlusele lisab taotleja allkirjastatud teatise enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, sissetulek ja kohustused) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad.
  3. Isik, kelle elukoht ei ole Eestis, lisab taotlusele elukohariigi pädeva asutuse teatise tema ja tema perekonnaliikmete kolme viimase aasta sissetuleku kohta. Kui taotleja ei saa teatist mõjuval põhjusel esitada, võib menetlusabi andmise otsustada teatiseta.
  4. Juriidilisest isikust taotleja lisab võimaluse korral menetlusabi taotlusele põhikirja ärakirja ning eelmise majandusaasta aruande kinnitatud ärakirja.
  5. Menetlusabi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatise näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning taotluse ja teatise näidisvorm peab olema igaühele vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Justiitsminister võib kehtestada ka nõudeid taotleja poolt esitatavatele taotlust põhjendavatele dokumentidele.
  6. Menetlusabi taotlus esitatakse eesti keeles. Taotluse võib esitada ka inglise keeles, kui menetlusabi taotleb füüsiline isik, kelle elukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, või juriidiline isik, mille asukoht on mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Muus keeles kohtule edastatud taotlus tagastatakse.

8. Kus tuleb taotlust registreerida?

Kuhugi registrisse ei ole vaja taotlejal oma taotlust menetlusabi saamiseks registreerida.

ÜlesÜles

Juhul, kui menetlusabi antakse siis vastavalt TsMS §-le 187:

(2) Kohus saadab menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele.

(3) Kui menetlusabi taotluse edastas kohtule mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi menetlusabi taotluste edastamiseks pädev asutus, saadab kohus menetlusabi taotluse kohta tehtud määruse ärakirja ka sellele asutusele.

9. Kuidas mind informeeritakse kas mul on võimalik saada õigusabi või mitte?

Kuna menetlusabi taotluse lahendab kohus, siis eelnev hinnang näiteks juristilt või advokaadilt selle kohta, kas taotleja kvalifitseerib menetlusabi saajaks, on oletuslik. See kas menetlusabi antakse nähtub reaalselt kohtu määrusest. Tõenäosust, kas isik vastab õigusabi saaja kriteeriumitele võib hinnataTSMS §-de 181, 182 ja 183 alusel (vt. eelnevaid punkte nr 3 ja 4).

10. Kui mul on õigus riigi õigusabile, mis ma peaksin tegema?

TsMS § 184 lg 1 järgi tuleb siis menetlusabi taotlus esitada kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse.

11. Kui ma olen riigi õigusabi subjekt, kes valib mulle esindaja?

Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saaja ise pöörduda advokaadi poole nõusoleku saamiseks tema esindamiseks. Sel juhul määrab kohus nõusoleku andnud advokaadi riigi õigusabi osutajaks.Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 2 järgi, kui riigi õigusabi saajal ei ole advokaadi nõusolekut temale antud asjas riigi õigusabi osutamise kohta. määrab kohus õigusabi osutajaks sellega nõus oleva advokaadi või advokaadi, kelle nimetab advokatuur.

12. Kui ma olen riigi õigusabi subjekt, kes kannab kohtukulud?

Kohus võib menetlusabina menetlusabi taotleja taotlusel määrata vastavalt TsMS §-le 180 lg 1 p 1, et taotleja vabastatakse täielikult kohtukulude kandmisest. Kuna menetluskuludeks vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 võivad olla ka kohtuvälised kulud (vt täpsemalt eelnevat p. 1), siis hoolimata sellest, et isik kvalifitseerub menetlusabisaajaks võivad jääda kohtuasjaga seoses tekkinud kohtuvälised kulud tema enda kanda.

ÜlesÜles

Oluline on ka järgnev:

TsMS § 190. Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus:

  1. Menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.
  2. Pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.
  3. Kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja.
  4. Kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Kohtukulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

    (4.1) Kui poolele, kelle kasuks otsus tehti, või tema poolel menetluses osalenud kolmandale isikule anti riigi õigusabi, mõistab kohus võrdeliselt nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise ulatusega teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse, sõltumata sellest, kas ka teisele poolele oli menetluses antud riigi õigusabi. Kui menetlusosalisele anti riigi õigusabi hagita menetluses, võib kohus riigi õigusabi tasu ja kulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista käesoleva seadustiku § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel.

    ÜlesÜles

  5. Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses ning lõigetes 3-41 nimetatud määruses võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku kohtukulude tasumise kohustusest.

13. Kui mul on õigus saada osaliselt õigusabi, kes tasub muud kulud?

Ka osaliselt menetlusabi saaja kohta rakendub TsMS § 146.

Sel juhul kannab need menetluskulud, mis ei kata menetlusabi:

  1. menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik;
  2. isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega;
  3. isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.

14. Kui mul on õigus riigi õigusabile, kes tasub kulud, mis võivad järgneda kohtuvaidlusele?

TsMS § 184 järgi:

(4) Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik ning kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud.

(5) Kohtu nõudmisel peab menetlusabi saaja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul andma selgitusi, kas tema varaline seisund on muutunud ja esitama vastavad tõendid. Kohtul on õigus vajaduse korral muu hulgas küsida andmeid menetlusabi saaja või tema perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja muudelt isikutelt või asutustelt.

ÜlesÜles

(6) Kui sissenõudja taotleb menetlusabi täitemenetluse kulude katteks ja on saanud eelnevalt menetlusabi asja menetlemisel, ei pea kohus täiendavalt kontrollima, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kohus peab kõiki menetlusabi andmise eeldusi kontrollima, kui menetlusabi taotletakse enam kui ühe aasta möödumisel menetluses tehtud lahendi jõustumisest.

15. Kui ma olen õigusabi subjekt, kas õigusabi andmist võidakse tühistada kohtumenetluse ajal või isegi peale

Enne kohtuasja lõppu võidakse menetlusabi andmine tühistada.

TsMS § 189 järgi Menetlusabi andmise tühistamine

(1) Kohus võib menetlusabi andmise tühistada, kui:

  1. menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid;
  2. menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud;
  3. menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud;
  4. menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid.

16. Kui mulle ei anta õigusabi, kas ma võin esitada kaebuse otsuse peale?

Määruskaebuse võib esitada järgmiselt

TsMS § 191. Määruskaebuse esitamine menetlusabi määruse peale:

  1. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, samuti käesoleva seadustiku § 190 lõigetes 3 ja 4 nimetatud määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
  2. Menetlusabi määruse peale ei saa esitada määruskaebust, kui tsiviilasjas endas on tehtud jõustunud kohtulahend.

« Õigusabi - Üldteave | Eesti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik