Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 23-08-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mina võin saada menetlusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus? 14.
15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud järgmised tsiviilkohtumenetluse kulud: poolte ja nende esindajate kulud (nt sõidu-, toitlustus- ja majutuskulud), kohtulõiv, poolte ja nende seadusjärgsete esindajate saamata jäänud sissetulek, tõendite esitamise kulud, notaritasu kohtuvoliniku ülesannete täitmise eest ja notari kulud (pärimismenetluses), testamenditäitja tasu ja kulud pärimismenetluses, tõlgitasu ja esindamistasu. Nimetatud loetelu ei ole ammendav, kuludeks võidakse lugeda ka muid kulutusi. Tegemist peab siiski olema menetlusega seotud kulutustega. See tähendab näiteks, et enne hagi esitamist võlgnikule saadetud meeldetuletuste kulusid või asja kohtuväliseks lahendamiseks tehtud kulutusi ei käsitleta menetluskuludena.

Sisuliselt tasub menetlusosaline iseenda ja oma esindajaga seotud menetluskulud, isegi kui ta on vabastatud kohtulõivu tasumisest. Riik katab esindaja kulud, kui nimetatud esindaja on poolele määratud kohtu poolt (tsiviilmenetluse seadustiku § 30). Kui esindajaks määratakse advokaat, katab riik ka advokaaditasu.

Kohtulõivu tasumist reguleerib eraldi õigusakt, s.o kohtulõivuseadus. Tavalises võistlevas menetluses tasub kohtulõivu üldjuhul hageja. Seaduses on sätestatud, milliste kohtuasjade puhul kohtulõivu ei võeta (nt eeskosteasjad, alaealiste kohtulik hoolekanne, lapse või vanema ülalpidamise asjad, pärimisasjad esimese astme kohtus).

2. Mis on menetlusabi?

Tšehhi õiguse kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses menetlusabina käsitada järgmist:

ÜlesÜles

  • poole vabastamine kohtulõivu tasumisest,
  • esindaja määramine – mis on võimalik ka enne menetluse algust, et hagiavalduse (avaldus menetluse algatamiseks) saaks esitada esindaja – pool, kellele on esindaja määratud, ei tasu esindaja kulusid ega maksa esindamistasu,
  • advokaadi määramine Tšehhi advokatuuri poolt.

Piiriüleste kohtuvaidluste suhtes kohaldatakse eraldi seadust, s.o Euroopa Liidu sisestes piiriülestes kohtuvaidlustes menetlusabi andmise seadus. Menetlusabi andmine on:

  • esindaja määramine,
  • tõlgi määramine,
  • kohtulõivudest ja asja menetlevale kohtule tõendite esitamise kulude ettemaksust vabastamine,
  • kirjalike dokumentide (v.a slovakikeelsed dokumendid) tõlgete hankimine,
  • oluliste sõidukulude hüvitamine.

Menetlusabi võidakse anda ka väljaspool kohtumenetlust õigusabi seaduses sätestatud õigusteenusena. Isikutel, kelle sissetulekud ei võimalda nimetatud teenust kasutada, on õigus pöörduda Tšehhi advokatuuri poole, et neile määrataks advokaat, eeldusel et nad täidavad seaduses sätestatud tingimusi.

3. Kas mina võin saada menetlusabi?

Kohus võib taotluse alusel vabastada poole (või menetlusse astunud kolmanda isiku) kohtulõivust,

  • kui seda õigustab poole olukord ja
  • kui ei ole tegemist õiguse meelevaldse või ilmselgelt põhjendamata maksmapaneku või kaitsmisega.

Vabastada võib nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

Menetlusosalised ei tohi jääda ebasoodsa varalise seisundi tõttu võimaluseta oma õigust kohtus maksma panna või kaitsta. Kohus võtab eelkõige arvesse taotleja varalist seisundit tervikuna, kohtulõivu suurust, tõendite esitamise tõenäolisi kulusid ja esitatud nõude iseloomu. Füüsiliste isikute puhul võtab kohus arvesse nende sotsiaalset seisundit, tervist jne. Juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul võidakse arvesse võtta ka nende äritegevuse või muude tegevuste iseloomu, varade suurust ja struktuuri ning maksevõimet.

ÜlesÜles

Õiguse ilmselgelt põhjendamata maksmapaneku või kaitsmisega on tegemist eelkõige neil juhtudel, kui taotleja kirjeldatud asjaolud ei jäta kahtlust, et tema nõue või vastuväide on antud olukorras alusetu. Õiguse meelevaldse maksmapaneku või kaitsmise tüüpilised näited on õiguse kasutamine ahistamiseks või võlgniku suhtes selgelt siduvate kohustuste täitmise ilmseks venitamiseks.

Kui kohus otsustab poole kohtulõivust vabastada, ei saa kõnealuselt poolelt nõuda tõendite esitamise kulude ettemaksmist või riigi poolt kantud kulude hüvitamist riigile.

Kohus määrab kohtulõivust vabastamise tingimusi täitvale poolele selle taotluse alusel esindaja, kui see on vajalik kõnealuse poole huvide kaitseks. Juhul kui menetlus või pool on kohtulõivust vabastatud ex lege (s.o kohtulõivuseaduse alusel), siis automaatset õigust esindaja määramisele siiski ei ole. Isegi nimetatud juhtudel tuleb täita eespool mainitud kohtulõivust vabastamise tingimusi, mis on sätestatud tsiviilmenetluse seadustikus. Esindajaks võidakse määrata iga teovõimeline füüsiline isik, kes on pädev nõuetekohaselt esindajana tegutsema; määramiseks on nõutav nimetatud isiku nõusolek. Esindajaks määratakse advokaat, kui see on vajalik poole huvide kaitseks või juhtudel, kui advokaadi kaasamine esindajana on kohustuslik (kassatsioonkaebuse esitamine kolmanda astme kohtule). Määratud advokaadi kulud ja esindamistasu katab riik. Kohus võib määrata esindaja enne menetluse algust, kui pool kavatseb esitada hagi esindaja vahendusel.

Kui kohus jätab esindaja määramise taotluse rahuldamata, võib taotleja pöörduda Tšehhi advokatuuri poole ja taotleda advokaadi määramist. Nimetatud juhul võib advokatuur määrata advokaadi, kui taotleja tõendab, et vähemalt kaks advokaati on keeldunud talle õigusabi osutamast. Seadusjärgset õigust advokaadi määramisele ei ole. Konkreetse juhtumi puhul peab olema ilmne, et advokaadi kaasamine esindajana on taotleja õiguste kaitseks hädavajalik või seadusega nõutav. Kui advokatuur leiab, et advokaadi määramise taotlus on põhjendatud, määrab ta advokaadi, et ta osutaks õigusabi ühes konkreetses küsimuses; advokaat ei pea kunagi tegelema taotleja teiste probleemidega.

ÜlesÜles

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

2. ja 3. küsimuses kirjeldatud menetlusabi võib saada kohtumenetlustes tsiviil-, töö-, perekonna- või äriõiguse asjades.

Menetlusabi võidakse anda ka halduskohtumenetluses vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule.

5. Kas kiireloomuliste asjade jaoks on olemas erimenetlus?

Nimetatud asjade jaoks erimenetlust ei ole.

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Taotluste jaoks konkreetset näidisvormi ei ole. Avaldus peaks sisaldama järgmisi üksikasju:

  • taotleja andmed, mis võimaldavad tema isikut üheselt kindlaks teha;
  • juhtumi üksikasjad;
  • taotleja kinnitus, et tema varaline seisund ei võimalda tal oma õigusi kohtus nõuetekohaselt maksma panna;
  • täpsustus selle kohta, kas taotleja soovib: a) kohtulõivu tasumise kohustusest vabastamist, b) esindaja määramist, c) advokaadi määramist esindajaks juhtumi keerukuse tõttu;
  • teatis taotleja keskmise igakuise töötasu (füüsilisest isikust ettevõtja tulu) kohta;
  • teatis mis tahes lisasissetulekute kohta (nt kapitalitulud väärtpaberitelt);
  • teatis saadavate pensionihüvitiste kohta ja pensionihüvitiste täpsed üksikasjad;
  • väärtuslikuma isikliku vara üksikasjalik loetelu (nt rahalised säästud, väärtpaberid, isiklikud ehted, mootorsõidukid, kinnisvara, mida ei kasutata taotleja esmaste eluasemevajaduste rahuldamiseks ega töisel otstarbel – maa, puhkeotstarbelised hooned jne.);
  • oluliste igakuiste kulutuste üksikasjalik loetelu (eluaseme- ja elamiskulud; töölesõidukulud; elatis lapsele või (endisele) abikaasale – täpsustades taotlejale nimetatud kohustuse pannud asutuse ja otsuse üksikasju);
  • mis tahes võlgade ja võlausaldajate, liisingute ja tarbijakrediidi üksikasjad (ning asjakohastel juhtudel taotleja vastu algatatud täitemenetluste andmed);
  • mis tahes muude tähtsust omavate asjaolude üksikasjad;
  • viide taotluse lisadele, s.o eelkõige ametlik tõend väidetava sissetuleku suuruse kohta (tööandja või maksuhalduri tõend sissetuleku kohta – füüsilisest isikutest ettevõtjate puhul tõend viimase maksuperioodi kohta); tõend pensionimaksete tasumise kohta; otsused, mille alusel taotleja on kohustatud teistele isikutele elatist maksma; dokumendid vajalike kulutuste kohta (nt üüriarved);
  • taotleja ausõnaline kinnitus, et ta on taotluses esitanud tõese teabe ega ole midagi varjanud;
  • kuupäev, taotleja allkiri.

Piiriüleste vaidluste puhul tuleb taotlus esitada eeltrükitud vormil. Nimetatud vormi võib täita otse Euroopa Tsiviilasjade Õigusatlase veebisaidil.

ÜlesÜles

7. Millised dokumendid tuleb lisada menetlusabi taotlusele?

Taotleja varalise seisundi teatisele tuleks lisada dokumendid, mis tõendavad kõiki taotleja sissetulekuid ja kulutusi, mida on taotluses nimetatud (vt punkti 6).

8. Kus ma peaksin oma menetlusabi taotluse registreerima?

Kohtulõivust vabastamise taotluse võib esitada kohtule, kus menetletakse kohtuasja, mille suhtes vabastust taotletakse. Taotluse kohta teeb otsuse esimese astme kohus, isegi kui vabastamist taotletakse apellatsioonimenetluses.

Taotluse enne menetluse algust esindaja määramiseks võib üldiselt esitada taotleja elukohajärgsele piirkonnakohtule või muule piirkonnakohtule.

Taotlus advokaadi määramiseks Tšehhi advokatuuri poolt (vt punkti 3) esitatakse Tšehhi advokatuurile aadressil: Czech Bar Chamber, Brno Branch, nám. Svobody 84/15, 602 00 Brno.

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Kui pooli ei esinda advokaat ega notar, on kohus kohustatud neid teavitama õigusest esitada kohtulõivust vabastamise taotlus. Samuti on kohus kohustatud pooli teavitama õigusest taotleda esindaja määramist.

Advokaadil on üldvolitus kliendi nõustamiseks.

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Seda, kas poolel on õigus saada menetlusabi, otsustab taotluse põhjal kohus. Taotluse esitamise kohta leiate teavet 6. - 8. küsimuste vastustest.

ÜlesÜles

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Kohus määrab esindaja poole taotluse alusel (vt vastust 2. küsimusele). Kohus määrab esindajaks advokaadi, kui see on nõutav poole huvide kaitseks või menetluste puhul, milles advokaadi kaasamine esindajana on kohustuslik. Kohus valib konkreetse advokaadi, kes on kohustatud õigusabi osutama, välja arvatud kui määramisest keeldumiseks on seaduslik alus (nt huvide konflikt). Kui vähemalt kaks advokaati keelduvad õigusabi osutamast, võib samuti pöörduda Tšehhi advokatuuri poole, kes võib määrata advokaadi.

12. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab kõik minu kohtukulud?

Vt vastust 2. küsimusele.

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Kohus võib kohtulõivust vabastada üksnes osaliselt või üksnes teatavas menetlusetapis (nt üksnes esimese astme kohtu menetluses) või vabastada üksnes teatavatest kohtukuludest. Ülejäänud kohtukulud peab tasuma asjaomane pool.

Kui kohtulõivust vabastatud poolele määratakse esindaja, ei tasu nimetatud pool esindaja kulusid ega esindustasu selles osas, milles pool on vabastatud kohtulõivust.

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab apellatsioonkaebuse või määruskaebuse esitamisega kaasnevad kulud pärast asja läbivaatamist esimese astme kohtus?

Siin tuleb eristada menetlusabi andmist pelgalt riigisiseses menetluses ja Euroopa Liidu siseses piiriüleses menetluses.

ÜlesÜles

Pelgalt riigisiseses menetluses lõppeb kohtulõivust vabastamine põhimõtteliselt menetluse lõpetava kohtuotsuse jõustumisega. See tähendab, et esimese astme kohtu menetluses antud vabastus laieneb ka apellatsioonimenetlusele, mitte aga kolmanda astme kohtu menetlusele (kassatsioonimenetlus ja teistmismenetlus). Kassatsiooni- ja teistmismenetluses on sellegipoolest võimalik esitada uus kohtulõivust vabastamise taotlus.

Piiriülese vaidlusega seotud menetluses laieneb menetlusabi andmise otsus kõigile järgnevatele menetlustele, sealhulgas kassatsioonimenetlusele, kohtuotsuse tunnustamise menetlusele, kohtulahendi täitedokumendina tunnustamise menetlusele ja täitemenetlusele.

15. Kui mulle otsustatakse anda menetlusabi, kas see võidakse ka enne kohtumenetluse lõppu (või isegi pärast seda) tagasi võtta?

Kui poole seisund muutub sel määral, et kohtulõivust vabastamine ei ole enam põhjendatud, või kui kohus teeb tagantjärele kindlaks, et poole tegelik seisund kohtulõivust vabastamise ajal ei andnud vabastuseks alust, siis kohus tühistab vabastuse. Nimetatud meetmel on tagasiulatuv jõud üksnes siis, kui kohus on seda sõnaselgelt öelnud. Kohus võib vabastuse tühistada üksnes enne seda, kui lõpliku lahendi saamisega menetlus lõppeb.

Taotleja seisundi hindamise aluseks olnud õigusaktide muutmine või kohtu arvamuse muutumine seoses sellega, kas tegemist on meelevaldse või ilmselgelt põhjendamata nõude või vastuväitega, ei ole siiski iseenesest põhjus kohtulõivust vabastamise otsuse tühistamiseks.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Kui kohtulõivust vabastamise taotlust ei rahuldata täielikult või kui vabastamise otsus tühistatakse, võib pool sellise otsuse edasi kaevata. Apellatsioonikohtu otsust ei saa kolmanda astme kohtusse edasi kaevata.

Tšehhi advokatuuri esimees teeb otsuse Tšehhi advokatuuri poolt advokaadi määramise kohta haldusmenetluses. Selle otsuse võib vaidlustada halduskohtus.

« Õigusabi - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-08-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik