Euroopa Komisjon > EGV > Õigusabi > Belgia

Viimati muudetud: 29-12-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Õigusabi - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma? 1.
2. Mis on menetlusabi? 2.
3. Kas mulle antakse menetlus- ja õigusabi? 3.
4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul? 4.
5. Kas kiireloomuliste asjade lahendamiseks on olemas erimenetlus? 5.
6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm? 6.
7. Millised dokumendid tuleb menetlusabitaotlusele lisada? 7.
8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima? 8.
9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte? 9.
10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema? 10.
11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi? 11.
12. Kui mul on õigus saada õigus- või menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud? 12.
13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud? 13.
14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab ka asja edasikaebamisega seotud kulud? 14.
15. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas selle andmise võib lõpetada enne kohtumenetluse lõppu (või kas võib seda tagasi nõuda pärast kohtumenetluse lõppu)? 15.
16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata? 16.

 

1. Millised on menetluskulud ja kes peab need tavaliselt tasuma?

Kohtuvaidlusega kaasnevad mitmesugused kulud: maksumärgid ja registreerimistasud, tasud juriidiliste dokumentide väljastamise eest, kohtuotsuse registreerimise tasu, uurimiskulud, sealhulgas tunnistajate ja ekspertide kulud, advokaadikulud jne.

Lõpliku kohtuotsusega jäetakse kulud tavaliselt kohtuvaidluse kaotanud poole kanda (kohtuseadustiku artiklid 1017–1024).

2. Mis on menetlusabi?

Menetlusabi võib määratleda kui vahendeid, mis eraldatakse isikule, et võimaldada tal tulemuslikult kohtusse pöörduda, kui isikul endal puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks.

Kohtuseadustikus on sätestatud kaks õigusabi süsteemi, mida kohaldatakse nii tsiviil- kui kriminaalasjades – esmane ja teisene õigusabi (kohtuseadustiku artiklid 446 bis ja 508/1–508/23 ning neid rakendavad kuninglikud dekreedid) ning menetlusabi (kohtuseadustiku artiklid 664–699).

„Esmane õigusabi” on õigusabi praktilise teabe, juriidilise teabe, esialgse õigusliku hinnangu või asja spetsialiseeritud organile või organisatsioonile üleandmise vormis. Esmast õigusabi võivad saada nii üksikisikud kui ka juriidilised isikud.

„Teisene õigusabi” on õigusabi, mille puhul üksikisikule kas ametliku menetluse käigus või väljaspool seda antakse üksikasjalik õiguslik hinnang või õigusabi ning kohtuvaidlusega seotud abi, sealhulgas  esindus kohtus.

„Menetlusabi” tähendab teisalt täielikku või osalist vabastamist maksumärkidest ja registreerimistasudest ning muudest menetluskuludest ja seda saavad kohtuvaidluse pooled, kellel puudub piisav sissetulek kohtu- või kohtuvälise menetluse kulude katmiseks.

ÜlesÜles

3. Kas mulle antakse menetlus- ja õigusabi?

Esmast õigusabi võivad saada kõik kohtuvaidluse pooled, kas üksikisikud või juriidilised isikud. Isikud, kelle sissetulek on väike, saavad esmast õigusabi tasuta. Teised maksavad 12,39 euro suurust kindlasummalist tasu.

Teisest õigusabi võivad saada kõik madala sissetulekuga kohtuvaidluse pooled (üksikisikud, mitte juriidilised isikud), kes on seotud kohtumenetlusega Belgias.

Menetlusabi võivad saada järgmised isikud, kui nende nõue on ilmselt põhjendatud ja kui nad suudavad tõendada, et nende sissetulek on ebapiisav (kohtuseadustiku artiklid 667 ja 668):
  • Belgia kodanikud;
  • välisriigi kodanikud vastavalt välislepingutele;
  • kõik Euroopa Nõukogu liikmesriikide kodanikud;
  • Belgias seaduslikult elavad välisriikide kodanikud;
  • välisriikide kodanikud kohtuasjades, mis on nimetatud seaduses välismaalaste territooriumile sisenemise, elamise, asutamise ja tagasisaatmise kohta (Act on access to the territory, residence, establishment and removal of foreigners).

Tasuta esmase õigusabi ja täielikult või osaliselt tasuta teisese õigusabi ning menetlusabi saamine sõltub teatavate tingimuste täitmisest.

Kõik isikud, kelle sissetulek loetakse ebapiisavaks, võivad saada tasuta esmast õigusabi ja täielikult või osaliselt tasuta teisest õigusabi ning menetlusabi.

Tasuta esmast õigusabi ja täielikult või osaliselt tasuta teisest õigusabi ning menetlusabi võivad seetõttu saada järgmised isikud:

  • Sissetulekute tõendamise korral:
    1. üksikisik, kes esitab advokaadile, õigusabibüroole, menetlusabiosakonnale või kohtule vastuvõetavas vormis dokumendi, mis tõendab, et tema igakuine netosissetulek on alla 642,84 euro (kehtib alates 1.9.2001, seda kohandatakse igal aastal vastavalt minimaalse sissetuleku suurusele, mille suhtes ei või kohaldada arestimist);
    2. üksikisik koos ülalpeetavaga või abikaasaga koos elav isik või muu isik kui leibkond, kes esitab advokaadile, õigusabibüroole, menetlusabiosakonnale või kohtule vastuvõetavas vormis dokumendi, mis tõendab, et leibkonna igakuine netosissetulek on madalam kui minimaalne sissetulek, mille suhtes ei või kohaldada arestimist, mis on praegu 849 eurot (kehtib alates 1.1.2002, aasta baasil indekseeritud).
  • Automaatselt:
    1. isikud, kes saavad minimaalset sissetulekutoetust (nn minimex) või sotsiaaltoetust;
    2. isikud, kes saavad garanteeritud vanaduspensionit;
    3. isikud, kes saavad integratsioonitoetust mittesaava puudega isiku sissetulekute asendamise toetust;
    4. ülalpeetavate lastega isikud, kes saavad peretoetust;
    5. sotsiaalmajades elavad üürnikud, kes maksavad Flandria ja pealinna Brüsseli piirkonnas üüri, mis võrdub poolega üüri baasmäärast, või kes maksavad Valloonia piirkonnas üüri miinimummääras;
    6. alaealised;
    7. välisriikide kodanikud, kes taotlevad elaniku staatuse seadustamist või kes kaebavad edasi väljasaatmise otsuse;
    8. varjupaiga taotlejad ja ümberasustatud isiku staatust taotlevad isikud.

Punktis b nimetatud summade määramiseks lahutatakse minimaalsest sissetulekutoetusest iga ülalpeetava isiku kohta 10%.

ÜlesÜles

Täielikult või osaliselt tasuta teisest õigusabi ja menetlusabi võivad saada järgmised isikud:

  1. üksikisik, kes esitab advokaadile, õigusabibüroole, menetlusabiosakonnale või kohtule vastuvõetavas vormis dokumendi, mis tõendab, et tema igakuine netosissetulek on vahemikus 642,84 eurot (kehtib alates 1.9.2001) kuni nimetatud summa pluss 18%;
  2. üksikisik koos ülalpeetavaga või abikaasaga koos elav isik või muu isik kui leibkond, kes esitab advokaadile, õigusabibüroole, menetlusabiosakonnale või kohtule vastuvõetavas vormis dokumendi, mis tõendab, et leibkonna igakuine netosissetulek on vahemikus minimaalne sissetulek, mille suhtes ei või kohaldada arestimist, mis on praegu 849 eurot, (kehtib alates 1.1.2002) kuni nimetatud summa pluss 18%.

Punktis b nimetatud summade määramiseks lahutatakse minimaalsest sissetulekutoetusest iga ülalpeetava isiku kohta 10%.

4. Kas menetlusabi on võimalik saada igasuguste kohtuvaidluste puhul?

Õigusabi on võimalik saada kõigi kohtuvaidluste puhul. 

Menetlusabi on võimalik saada järgmistel juhtudel:

  1. kõik menetlustoimingud, mis on seotud tavalisele või halduskohtule või vahekohtule esitatud või nimetatud kohtutes käsitletavate avaldustega;
  2. kohtuotsuste ja - määruste täitmisega seotud menetlustoimingud;
  3. hagita menetlused;
  4. apellatsioonimenetluses;
  5. menetlustoimingud, mille sooritamine sõltub kohtunikust või millega kaasneb erialaisiku või ametniku tegevus;
  6. lepitusmenetlus perekonnaasjades.

5. Kas kiireloomuliste asjade lahendamiseks on olemas erimenetlus?

Advokaadi määramiseks (teisese õigusabi kontekstis) kiireloomuliste asjade korral võib advokaadita isik pöörduda otse väljaspool tööaega abi osutava advokaadi poole, mille korraldab õigusabibüroo, kes osutab abi ja palub seejärel bürool määramine kinnitada.

ÜlesÜles

Menetlusabi puhul võivad kohtu eesistuja kiireloomuliste asjade korral ja igat liiki küsimustes ning asja arutav kohtunik menetluse käigus otsustada asjaomase taotluse korral, isegi kui see on suuline, anda menetlusabi toimingute jaoks, mida nad peavad vajalikuks (kohtuseadustiku artikkel 673).

6. Kuhu ma pean pöörduma, et saada menetlusabi taotlemise vorm?

Seaduses ei ole menetlusabi taotlemise vormi sätestatud. Menetlusabi taotleja peab pöörduma otse kohtupiirkonna asjaomase asutuse poole (vt punkt 8).

7. Millised dokumendid tuleb menetlusabitaotlusele lisada?

Tasuta õigusabi või täielikult või osaliselt tasuta õigusabi või menetlusabi saamiseks peavad abitaotlejad, kes on kohustatud esitama oma sissetulekut tõendava dokumendi (vt punkt 3), lisama oma taotlusele kõik vajalikud dokumendid (nt viimane tulumaksu deklaratsioon, leibkonna koosseisu tõendav dokument jne).

Abitaotlejad, kellel on automaatselt õigus abi saada, peavad lisama järgmistest dokumentidest asjakohase:

  • riikliku sotsiaalabikeskuse (CPAS/OCMW) kehtiv otsus, kui taotleja saab minimaalset sissetulekutoetust (minimex) või sotsiaaltoetust;
  • riikliku pensioniameti (National Pensions Office) iga-aastane tõend, kui taotleja saab garanteeritud vanaduspensioni;
  • sotsiaalkindlustusministri või tema nimel tegutseva ametniku otsus, kui taotleja saab puudega isiku sissetulekute asendamise toetust;
  • Töötajate Peretoetuste Riikliku Ameti (ONAFTS) tõend, kui taotleja on ülalpeetavate lastega peretoetust saav isik;
  • viimane üüriarve, kui taotleja on sotsiaalmajas elav üürnik;
  • isikutunnistus, kui taotleja on alaealine;
  • usaldusväärsed dokumendid, kui taotleja on välisriigi kodanik, kes taotleb elaniku staatuse seadustamist või kaebab edasi väljasaatmise otsuse või kes taotleb varjupaika või ümberasustatud isiku staatust.

8. Kus ma peaksin oma menetlusabitaotluse registreerima?

Esmase õigusabi andmist korraldavad õigusabikomisjonid, mis moodustatakse igas kohtupiirkonnas ja mis koosnevad advokatuuri, riiklike sotsiaalkeskuste ja tunnustatud õigusabiorganisatsioonide esindajatest. Komisjon organiseerib esmase õigusabi nõustamiskeskused, kus töötavad advokaadid. Taotluse võib esitada sellisesse keskusesse.

ÜlesÜles

Teisese õigusabi andmist korraldavad õigusabibürood, mille advokatuuri nõukogu moodustab iga kohaliku advokatuuri juures. Taotluse võib esitada sellisesse büroosse.

Menetlusabitaotlus esitatakse üldiselt selle kohtu kantseleisse, kuhu hagi tuleb esitada või kus õigustoiming tehakse (kohtuseadustiku artikli 670 esimene lõige). Menetlusabiosakond on olemas igas esimese astme kohtus, töösuhete kohtus (Industrial Relations Court), kaubanduskohtus ja apellatsioonikohtus ning kassatsioonikohtus.

Menetlusabiosakonnas lahendab kohtunik kõiki asju ainuisikuliselt.

9. Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus menetlusabi saada või mitte?

Täielikult või osaliselt tasuta teisese õigusabi taotluse esitab menetlusabiosakonnale kas suuliselt või kirjalikult abitaotleja või tema advokaat. Menetlusabiosakond teeb otsuse esitatud dokumentide alusel. Abitaotleja või tema advokaat võib pöörduda isiklikult kõnealusesse osakonda kas vastava taotluse esitamisel või kui osakond seda nõuab. Menetlusabi andmisest keeldumist tuleb põhjendada. Abitaotlejale teatatakse osakonna otsusest.

Pärast täielikult või osaliselt tasuta teisese õigusabi saamist võib abitaotleja taotleda menetlusabi. Tema advokaat edastab õigusabi dokumendid menetlusabiosakonda.

Menetlusabiosakond või kohus teeb menetlusabiotsuse pärast poolte ärakuulamist või kokkukutsumist. Sellised otsused on täielikult täitmisele pööratavad, piiramata seejuures edasikaebamise õigust. Täitedokumendi andmine on tasuta.

ÜlesÜles

10. Kui mul on õigus saada menetlusabi, mida ma peaksin tegema?

Esmase õigusabi andmisel antakse abitaotlejale praktilist teavet, õigusalast teavet, esialgne õiguslik hinnang või suunatakse edasi spetsialiseerunud asutusse või organisatsiooni. Abitaotleja võib suunata edasi teisese õigusabi büroosse, kui asi seda nõuab.

Kui abitaotlejale on antud teisest õigusabi või menetlusabi, jätkab ta menetlust.

11. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kes valib mulle advokaadi?

Advokatuuri nõukogu koostab iga aasta loetelu advokaatide kohta, kes soovivad osutada tasuta õigusabi teenust. Loetelus täpsustatakse, millises valdkonnas on asjaomane advokaat asjatundja või mis küsimustes ta on advokatuuri nõukogu poolt väljaõppe saanud.

Teisese õigusabi taotleja võib seejärel valida kõnealusest loetelust advokaadi, kelle menetlusabiosakond määrab tema asja käsitlema. Osakond teatab advokaadile tema määramisest.

12. Kui mul on õigus saada õigus- või menetlusabi, kas see katab kõik mu kohtukulud?

Õigus- ja menetlusabi võib saada kas täielikult või osaliselt tasuta (vt punkt 3).

Põhimõtteliselt katab küll, kui abitaotlejal on õigus saada täielikult tasuta teisest õigusabi ja menetlusabi, kuid riigil on teatud juhtudel tagasinõudeõigus (vt punkt 15).

13. Kui mul on õigus saada osalist menetlusabi, kes maksab ülejäänud kulud?

Kulud, mida teisene õigusabi või menetlusabi ei kata, katab (katavad) asjaomane pool (asjaomased pooled).

ÜlesÜles

14. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas see katab ka asja edasikaebamisega seotud kulud?

Kui menetlusabi antakse, saab seda ka edasikaebamise korral.

Kaebust läbi vaatavale kohtule tuleb esitada uus menetlusabitaotlus.

15. Kui mul on õigus saada menetlusabi, kas selle andmise võib lõpetada enne kohtumenetluse lõppu (või kas võib seda tagasi nõuda pärast kohtumenetluse lõppu)?

Menetlusabiosakond võib lõpetada teisese õigusabi andmise enne kohtumenetluse lõppu, kui abisaaja ei vasta enam sissetulekutega seotud tingimustele või ei osale enam aktiivselt oma huvide kaitsmisel.

Pärast kohtumenetluse lõppu võib riik nõuda advokaadile makstud summad tagasi teisese õigusabi saajalt, kui abisaaja varad, sissetulekud või väljaminekud muutusid või kui abi anti valeandmete või pettuse alusel või kui asjas õigusabi osutamiseks määratud advokaadi kasutamisest saadi kasumit ja kui õigusabi ei oleks antud, kui seda kasumit oleks saadud abitaotluse esitamise ajal.

Menetlusabi puhul võib riik tagasi nõuda kõik ettemaksed, kui abisaaja varad, sissetulekud või väljaminekud on pärast menetlusabiotsuse tegemist muutunud ja ta on ise maksevõimeline.

16. Kui mulle ei anta menetlusabi, kas ma saan selle otsuse edasi kaevata?

Menetlusabiosakonna teisese õigusabi andmisest keeldumise otsuse peale võib ühe kuu jooksul pärast otsusest teatamist esitada kaebuse töösuhete kohtusse.

Edasi võib kaevata rahukohtunike, politseikohtute ja menetlusabiosakondade otsuseid menetlusabi andmise kohta. Selleks tuleb ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemist esitada põhjendatud kaebus apellatsioonikohtu kantseleisse (vt dokument „kohtukorraldus”).

Täiendav informatsioon

Lisateavet käesolevas dokumendis osutatud õigusnormide kohta leiab aadressilt „Service Public Fédéral JusticeDeutsch - français - Nederlands (SPF Justice).

Valige keel (FR/NL/DE), seejärel vajutage lingile „législation consolidée” (législation en vigueur), mis asub teema „Sources du Droit” all. See avab otsinguakna: sisestage oma otsingusõna(d), seejärel vajutage lingile „recherche”, millele järgneb „liste”. Ilmub õigusnormide loetelu. Vajutage huvipakkuva õigusnormi kõrval olevale lingile „détail” ja kuvarile ilmub tekst.

Näiteks kohtuseadustiku artikli 664 leidmiseks tuleb tegutseda järgmiselt: kui olete otsingulehel, sisestage „Code judiciaire”, mis asub „nature juridique” vastas (võite selle valida ka tähestikulisest loetelust, vajutades lahtri paremal poolel asuvale noolele). Seejärel sisestage artikli number (664) lahtrisse „mots”. Otsingu tulemuse saavutamiseks vajutage linki „recherche”, seejärel linki „list”. Loetelu ilmumisel vajutage lingile „détail” (ekraani paremal poolel), et lugeda seda teksti, mida otsisite.

Muud teavet (kohtukorraldus, kohtuotsused jne) võib leida samalt leheküljelt.

Menetlusabi alast teavet võib lisaks SPF Justice leheküljele leida mitmete selliste juristide kutseorganisatsioonide lehekülgedelt nagu Vereniging van Vlaamse Balies Nederlands: (vajutage lingile „Juridische bijstand”), l’Ordre des barreaux francophones et germanophones français: (vajutage lingile „Coût” teema „Avocat” all, seejärel vajutage lingile „Aide juridique”) ja Fédération royale du notariat belge hollandi Nederlands või prantsuse keeles français.

« Õigusabi - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-12-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik