Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Rootsi

Viimati muudetud: 31-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Kas ma pean pöörduma üldtsiviilkohtu või erikohtu poole? A.
B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldtsiviilkohtute pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme üldtsiviikohtute vahel on erinevusi ja kui on, siis milline neist on pädev otsustama minu kohtuasjas? I.
II. Pädev kohus II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu ja mõne muu kohtu vahel? a)
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu? b)
c) Kas pooled võivad ise omistada kohtualluvuse kohtule, kellel seda muul juhul ei oleks? c)
C. Kuidas ma saan teada, millise kohtu poole ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtute pädevusse? C.

 

A. Kas ma pean pöörduma üldtsiviilkohtu või erikohtu poole?

Tsiviilõiguslikke vaidlusi menetletakse üldjuhul üldkohtus. Kaebus tuleb esitada piirkonnakohtusse, kellel on vastav pädevus.

Rootsis on kaks erikohut, kes menetlevad teatud liiki tsiviilasju, töökohus (Arbetsdomstolen) ja kaubanduskohus (Marknadsdomstolen). Samuti on teatud piirkonnakohtud, kes tegelevad teatavat liiki kohtuasjadega. Nende kohtute pädevust käsitletakse allpool punktis C.

Mõningaid tsiviilõiguslikke vaidlusi menetlevad organid, kes ei ole tõelised kohtud. Vahemenetluse raames lihtsustatud menetlust kasutades võib täitevteenistus kohustada vaidluse poolt tegema makset või muid toiminguid (vt Õiguskorraldus - Rootsi). Võimuorganite poolt tehtud otsuseid võib vaidlustada piirkonnakohtus. Teatud liiki renti või üüri puudutavaid vaidlusi menetletakse üüri- või rendikohtutes.

B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldtsiviilkohtute pädevusse?

I. Kas madalama ja kõrgema astme üldtsiviikohtute vahel on erinevusi ja kui on, siis milline neist on pädev otsustama minu kohtuasjas?

Peaaegu kõiki tsiviilasju menetletakse esmalt madalama astme kohtus, piirkonnakohtus.

II. Pädev kohus

1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel

Üldreegli kohaselt tuleb kohtuasi algatada kostja elukohas. Füüsilise isiku elukohaks loetakse koht, kus ta on elanikuks registreeritud. Juriidiliste isikute asukohaks loetakse tavaliselt nende peakontori asukoht.

ÜlesÜles

Rootsi kohtus on võimalik kohtuasi algatada ka siis, kui isik ei ela Rootsis. Kui kostjal ei ole alalist elukohta, võib kohtuasja algatada kohas, kus ta viibib, või mõnedel juhtudel kohas, kus ta viimati elas või viibis. Mõnede tsiviilvaidluste puhul võib Rootsis kohtuasja algatada isegi siis, kui kostja on välisriigi elanik. Olulise tähtsusega sellise kohtualluvuse puhul on omandi olemasolu Rootsis või see, et leping on sõlmitud Rootsis.

Rahvusvaheliste kohtuasjade puhul on oluline meeles pidada, et Rootsi kohtualluvuse reegleid kohaldatakse üksnes siis, kui tegemist on Rootsi kohtualluvusega. Enamikul juhtudel on Rootsi kohtualluvusega tegemist siis, kui Rootsi kohtul on siseriikliku õiguse alusel pädevus. Selles seoses on vaja arvestada ka kohalduda võivaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. Rootsi jaoks on kõige tähtsamad neist Brüsseli I määrus, Brüsseli konventsioon ja Lugano konventsioon, mis kõik reguleerivad kohtualluvust, kui kostja on määruse või konventsioonidega hõlmatud riigi elanik. Eriti tuuakse neis õigusaktides esile, et kohtualluvuse aluseid, mis määravad kindlaks, et maksmise kohustust puudutava menetluse võib algatada kohas, kus kostjal on vara, ei või kohaldada isiku suhtes, kes on liikmesriigi või konventsiooni osalisriigi elanik.

2. Erandid üldreeglist
a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu ja mõne muu kohtu vahel?

On mitmeid kohtualluvuse reegleid, mis näevad ette, et kohtuasja võib algatada ka muus kohtus kui kostja elukohajärgne kohus. Mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, nagu Brüsseli I määrus ja Brüsseli ja Lugano konventsioon, on ka konkureeriva kohtualluvuse reeglid.

ÜlesÜles

Kõige olulisemad Rootsi võistleva kohtualluvuse reeglid on järgmised:

  • Igaüks, kes on kannatanud kahju, võib algatada kohtuasja kahju tekitamise või kahju ilmnemise kohas. Üldiselt ei kohaldata seda reeglit lepingu rikkumise korral. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise menetluse võib algatada seoses kuriteo eest vastutusele võtmisega.
  • Tarbijad võivad algatada menetluse firma vastu väikseid rahasummasid hõlmavates tarbijakohtuasjades oma asukohajärgses kohtus.
  • Lepingust tulenevaid võlanõudeid puudutavates kohtuasjades võib kohtuasja teatud juhtudel algatada lepingu sõlmimise kohas. Teiselt poolt ei ole Rootsi õiguses sätteid, mis viitaksid lepingu täitmise koha kohtu kohtualluvusele.
  • Ettevõtte vastu suunatud kohtuasja, mis puudutab äritegevusega seoses tekkinud vaidlust, võib mõnedel juhtudel algatada ettevõtte tegevuskohas.
  • Lapse eestkostet, eluaset ja külastamisõigusi puudutavaid kohtuasju menetletakse tavaliselt lapse elukohas (vt ka Vanemlik vastutus – Rootsi)
  • Lapse toetamist puudutavaid kohtuasju algatatakse tavaliselt kostja elukohas, isaduse tuvastamise hagisid, abieluasju ja vanemlikku vastutust puudutavaid asju (laste eestkoste ja eluase) võib menetleda ka muus kohtus.
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu?

Rootsi õigussüsteem sisaldab mitmeid välistava kohtualluvuse reegleid, mis sätestavad, et kohtuasi tuleb algatada teatud kohtus. Välistava kohtualluvuse reegleid on ka mitmetes rahvusvahelistes lepingutes, nagu Brüsseli I määrus ja Brüsseli ja Lugano konventsioon. Kui mõne sellise reegliga seotud kohtuasi algatatakse välistava kohtualluvusega kohtu asemel mõnes muus kohtus, siis ei ole sellel kohtul õigust seda kohtuasja menetleda.

ÜlesÜles

Rootsi välistava kohtualluvuse kõige olulisemad reeglid on järgmised:

  • Enamik maaõigusega seotud vaidlusi tuleb menetleda maatüki asukohajärgses kohtus.
  • Mõningaid omandiga seotud vaidlusi tuleb menetleda maakohtus või rendi- või üürikohtus. Ka siin sõltub see omandi asukohast.
  • Pärandiõigust puudutavaid kohtuasju tuleb menetleda surnu elukohajärgses kohtus.
  • Abieluga ja omandi jagamisega seotud abikaasade vahelisi vaidlusi menetletakse ühe poole elukohajärgses kohtus.
  • Kui vaidlust tuleb menetleda töökohtus või kaubanduskohtus, ei saa kohtuasja algatada kostja asukohajärgses üldkohtus.
  • Enamiku keskkonnaõigust, mereõigust, tööstus- ja intellektuaalomandi õigust ja perekonnaõigust puudutavate vaidluste puhul, millel on rahvusvaheline mõõde, kehtivad erireeglid, mis annavad kohtualluvuse üksnes ühele kohtule.
  • Svea apellatsioonikohtu ainupädevusse kuuluvad teatud välismaa kohtute otsuste jõustumisega seotud hagid.
c) Kas pooled võivad ise omistada kohtualluvuse kohtule, kellel seda muul juhul ei oleks?

Pooled võivad sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt võib või peab vaidluse lahendama üksnes teatud kindel kohus. See kokkulepe peab olema kirjalik. Kokkuleppes võib sätestada, et teatud kohtul on välistav kohtualluvus. Samuti on võimalik kokku leppida, et pädevus on mõnel muul kohtul kui sellel, kellel oleks üldjuhul pädevus. Pooled võivad pädevuse anda ka mitmele kohtule.

Põhimõtteliselt on kohus, kellele pooled on pädevuse andnud, kohustatud algatatud kohtuasja menetlema. Siiski ei kohaldata seda põhimõtet, kui kokkulepe on vastuolus ühega välistava kohtualluvuse reeglitest. Kui üks pooltest esitab vastuväite, et kindla kohtu määramise kokkulepe on kehtetu, peab kohus ka vastuväidet arutama sellise võimalusega, et sellel kohtul ei ole vastavat pädevust.

ÜlesÜles

Kohtul, kellel muul juhul ei oleks pädevust, võib olla pädevus, kui kostja ei esita vastuväidet sellele, et asja menetleb vale kohus (nn vaikiv kokkulepe). Sellega ei ole siiski tegemist juhul, kui kohaldatakse välistava kohtualluvuse reegleid; kohus peab seda küsimust omal algatusel kaaluma. Siiski ei aruta kohus automaatselt küsimust, kas kohtuasja algatamine on vastuolus üldreeglitega, võistleva kohtualluvuse reeglitega või teatud kindla kohtu määramise kokkuleppega. Igasugused vastuväited kohtu pädevuse puudumise kohta tuleb esitada esimesel korral, kui pooled esitavad kohtuasjas oma seisukohad. Kui aga kostja ei esita üldse oma seisukohti ja kohus peab tegema tagaselja otsuse, peab ta arutama oma pädevuse küsimust.

C. Kuidas ma saan teada, millise kohtu poole ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtute pädevusse?

Tsiviilvaidlustega tegeleb kaks erikohut. Töökohus menetleb töösuhetege seotud vaidlusi, st vaidlusi, mis puudutavad suhteid tööandja ja töötaja vahel, ja kaubanduskohus menetleb konkurentsiõigust ja turundust puudutavaid vaidlusi.

Teatud piirkonnakohtud tegelevad teatud liiki tsiviilasjadega. 25 Rootsi piirkonnakohut on ka maakohtuteks. Need kohtud tegelevad sundvõõrandamist ja kõlvikute jagamist puudutavate kohtuasjadega. Keskkonnakoodeksiga reguleeritud kohtuasju menetletakse viies piirkonnakohtus, mis on ka keskkonnakohtuteks. Mereõiguse alaseid kohtuasju menetletakse seitsmes piirkonnakohtus, mis on merekohtuteks. Tööstus- ja intellektuaalse omandi, eelkõige patendialaste vaidluste kohta on erireeglid, mis annavad Stockholmi piirkonnakohtule ainupädevuses. Sarnaseid sätteid kohaldatakse mitmetele rahvusvahelise ulatusega perekonnaõiguse asjadele.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 31-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik