Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Hispaania

Viimati muudetud: 01-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Enne tsiviil- või kaubandusalase hagi esitamist tuleb kindlaks teha Teie vaidluse läbivaatamiseks pädev kohus ehk teisisõnu, millisel organil on vastav kohtupädevus. Kui hagi esitatakse valele kohtule või kui tekib lahkheli kohtu pädevuse küsimuses, on oht, et menetluses tekib märkimisväärne viivitus ja et nõue lükatakse ebapädevuse tõttu tagasi.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleb tavaõiguse kohtusse või spetsialiseerunud kohtusse? A.
B. Kui pädevad on tavaõiguse kohtud, kuidas saan kindlaks teha, milline kohus on pädev minu vaidluses? B.
I. Kas tehakse vahet „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtupädevuste vahel? Kui jah, milline kohus on pädev minu vaidluses? I.
II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev koha A või koha B kohus?) II.
1. Territoriaalse pädevuse üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal võin valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegliga määratud kohus) ja mõne teise kohtu õigusalluvuse vahel? a)
b) Millal olen kohustatud valima mõne teise, kostja elukohajärgsest erineva kohtu (üldreegliga määratud kohus)? b)
c) Kas pooltel on võimalik määrata kohut, mis tavapäraselt ei oleks pädev? c)
C. Kui asjas on pädev spetsialiseerunud kohus, kuidas võin kindlaks teha oma vaidluse jaoks pädeva kohtu? C.

 

A. Kas pöörduda tuleb tavaõiguse kohtusse või spetsialiseerunud kohtusse?

  • Hispaania kohtukorralduses kehtiv põhimõte on kohtualluvusliku ühtsuse põhimõte, milles on ainsaks erandiks sõjaväeline kohtualluvus sõja ajaks ja piiramisolukorras, ning konstitutsioonikohtu alluvus kui põhiõiguste ja avalike vabaduste viimane tagatis hagi kaudu põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise korral.
  • Ilma et see piiraks eespool öeldut, on kohtualluvus nelja kohtukorralduse lahutamatuks osaks: tsiviil-, kriminaal-, haldusvaidluste ja sotsiaalkohtukorraldus.
    • Tsiviilkohtukorralduse põhiorgan on „esimese astme kohus”, mis käsitleb koos rahukohtuga esimeses astmes tsiviil- ja kaubandusõiguse vaidluseid.

      Tsiviilkorraldus hõlmab ka vaidlusi, mille arutamine ei kuulu selgesõnaliselt muusse kohtualluvusse. Seetõttu võib selle klassifitseerida „tava-” või „üld-” kohtukorralduseks.

      Tsiviilkohtukorralduse alla kuuluvad „perekonnakohtud”, mis on esimese astme kohtud, mis käsitlevad oma asukohas, üldiselt tihedama rahvastikuga kohtades, erandlikku ja välistavat laadi selle klassi vaidlusi, nagu lahutuse, tühistuse, abielulahutuse, põlvnemise ja alaealiste laste suhtes vanemlike õiguste omamisega seonduvaid vaidlusi.

      Samuti kuuluvad tsiviilkohtukorralduse alla „kaubanduskohtud” ja „ühenduse kaubamärgi kohtud”, mis on nimetatud õigusvaldkonnas tekkivates vaidlustes spetsialiseerunud kohtuorganid.

    • Sotsiaalkohtukorraldus on usaldatud „sotsiaalkindlustusasjade kohtutele”, mis käsitlevad haginõudeid, mis esitatakse sotsiaalõiguse vallas nii töötaja ja tööandja vahelistes individuaalsetes konfliktides töölepingu raames kui ka kollektiivsete läbirääkimiste osas, samuti sotsiaalkindlustusalastes või riigi vastu esitatud nõuetes, kui nendes on vastutus omistatav tööseadustikule.
    • Kriminaalkohtukorraldusse kuuluvad kriminaalasjad ja -kohtumenetlused.

      Hispaania õigussüsteemile on iseloomulik, et kriminaalsetest seaduserikkumistest tulenevat tsiviilhagi võib käsitleda koos kriminaalmenetlusega. Sellisel juhul otsustab kriminaalkohus kuriteo või üleastumise tõttu tekitatud kahjustuste ja kahjude heastamiseks vastava hüvitise. Isegi kuigi kahjukannataja seda õigust ei rakenda, kuid ei loobu selgesõnaliselt tsiviilhagi esitamisest kriminaalasjas, esitab selle tema nimel riiklik süüdistaja.

      ÜlesÜles

    • Lõpuks käsitleb halduskohus avaliku halduse toimimise seaduslikkuse kontrollimist ja nende vastu esitatud varalise vastutuse nõudeid.

B. Kui pädevad on tavaõiguse kohtud, kuidas saan kindlaks teha, milline kohus on pädev minu vaidluses?

I. Kas tehakse vahet „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtupädevuste vahel? Kui jah, milline kohus on pädev minu vaidluses?

  • Hispaanias ei tehta vahet esimese astme kohtute vahel. Kõik on samal tasemel

    Ainsaks erandiks on rahukohtute poolt esindatud kohtupädevused, mis käsitlevad esimeses astmes väga väikses summas tsiviilasju – käesolevalt alla 90 € suuruseid nõudeid – ja nendes tegutseb mittekutseline kohtunik.

  • Nende kohtute territoriaalne pädevus piirdub linnavalitsustega, milles „esimese astme kohtuid” ei ole.

II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev koha A või koha B kohus?)

Hispaania riik on kohtute poolest territoriaalselt korraldatud „linnavalitsuseks”, „jagudeks”, „provintsideks” ja „autonoomseteks piirkondadeks”. Jagu on samasse provintsi kuuluvasse ühe või mitme piirneva linnavalitsuse osaks olev territoriaalne üksus ja see on kõige tähtsam territoriaalne jaotus, sest selle raames laieneb „esimese astme kohtute” pädevus. (Vt „Partidos judiciales - Mapa” español justiitsministeeriumi kodulehel).

ÜlesÜles

Asulates, kus töökoormus nõuab, käesolevalt peaaegu kõikides, on olemas mitmed sama klassi kohtuorganid, mida tähistatakse vastava nummerdusega tulenevalt nende loomise järjekorrast.

Kõikidel nendel organitel on põhimõtteliselt sama pädevus ning need jagunevad töös sisejaotuse suhtes kehtivate normide järgi. Sellele vaatamata võivad mõnel juhul niinimetatud jaotusnormid jagada erinevat klassi asjad sama ringkonna eri kohtuorganite vahel.

1. Territoriaalse pädevuse üldreegel
  • Lepingu ja kohustuslike normide puudumisel ja „üldise alluvusalana” kuulub pädevus kostja elukohajärgse ja selle puudumisel asukohajärgse jao esimese astme kohtule. Kui kostjal ei ole elukoha-aadressi ega elukohta Hispaanias, on pädev selle jao esimese astme kohus, mille territooriumil asub kostja või kus oli tema viimane elukoht. Kui ühtegi nendest kriteeriumidest ei saa kasutada, võib hageja esitada hagi oma elukohajärgse jao esimese astme kohtule.
  • Selleks:
    • võivad ettevõtjad ja erialaspetsialistid olla kostjad ka oma ettevõtlus- või kutsetegevusest tulenevates vaidlustes, kus tahes kohas, kus need vaidlused aset leiavad, hageja valikul.
    • võib juriidiliste isikute vastu hagi esitada ka kohas, kus on tekkinud vaidlusega seonduv õiguslik staatus või suhe või kus peaks avalduma vaidluse tagajärjed alati, kui nimetatud kohas on neil avatud asutus või esindus.
2. Erandid üldreeglist
a) Millal võin valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegliga määratud kohus) ja mõne teise kohtu õigusalluvuse vahel?

Käesolevalt on Hispaania menetlussüsteem vähe aldis jätma territoriaalse õigusalluvuse määramist hageja valida. See toimub ainult järgmistel juhtudel:

ÜlesÜles

  1. tegelikud hagid kinnisvara asjus, kui need esitatakse mitme või ainult ühe kinnistu suhtes, mis asuvad erinevates ringkondades. Sel juhul võib hageja valida nendest kummagi õigusalluvuse.
  2. Hagid arvete esitamiseks ja kinnitamiseks, mille peavad andma teiste vara haldajad, kui nende esitamise koht ei ole kindlaks määratud. Sel juhul võib hageja valida kostja elukoha või haldamistegevuse toimumiskoha vahel.
  3. Vaidlused pärimisküsimustes, milles hageja võib valida lahkunu viimase elukoha järgse kohtu Hispaanias ja suurema osa pärandatud vara asukoha koha vahel.
  4. Intellektuaalomandi alased hagid, milles hageja võib valida õigusrikkumise toimumiskoha või koha, kus on olemas viited selle toimepanekust või ebaseaduslike eksemplaride asukoha vahel.
  5. Ebaseadusliku konkurentsi vaidlused, kui kostjal ei ole ametlikku asukohta, aadressi või elukohta Hispaanias. Nendel juhtudel võib hageja valida kohtade vahel, kus toimus ebaseadusliku konkurentsi tegu või kus avalduvad selle tagajärjed.
  6. Haginõuded, mis käsitlevad eranditult alaealiste laste hooldeõigust ja eeskostet või elatusraha, mida üks vanemaist nõuab alaealise lapse nimel teiselt, kui mõlema elukoht on erinevates kohtualluvuse jagudes. Nendel juhtudel võib hageja valida kostja elukohajärgse kohtu ja alaealise elukohajärgse kohtu vahel.
b) Millal olen kohustatud valima mõne teise, kostja elukohajärgsest erineva kohtu (üldreegliga määratud kohus)? 

Olemas on järgmised kohustuslikud normid, mis kohustavad hagejat pöörduma kostja elukohajärgsest kohtust erinevasse kohtusse. Nendel juhtudel ei ole võimalik ei selgesõnaline ega vaikimisi allumine:

ÜlesÜles

  1. tegelikud või üürniku õigused kinnisvarale ja kaasomanduse korrast tulenevad küsimused, milles pädevus omistatakse selle jao kohtuorganitele, kus kinnistu asub.
  2. Pärimisküsimused, milles pädevus määratakse lahkunu viimase elukoha järgse koha järgi Hispaanias või kus asub suurem osa pärandatavast kinnisvarast, hageja valikul.
  3. Teovõimetute isikute abistamise või esindamise küsimused, mida käsitleb nende elukohajärgne kohus.
  4. Põhiõiguste tsiviilkohtulik kaitse, mida käsitleb hageja elukohajärgne kohus, ning kui tal ei ole elukohta Hispaanias, siis selle koha järgne kohus, kus ta on toime pannud kõnesolevat õigust riivava teo.
  5. Mootorsõidukite liiklusest tulenevate kahjustuste ja kahjude nõuded, milles on pädevaks kahjude tekitamise koha järgne kohus.
  6. Sotsiaallepingute vaidlustamine, milles määratakse territoriaalne pädevus ettevõtte ametliku asukoha järgi.
  7. Hagid, mille puhul deklareeritakse mitteinkorporeerimine lepingusse või alltöövõtulepingu üldtingimuste klausli tühisus, mida valitseb hageja elukohajärgne õigusalluvus.
  8. Lepingute üldtingimuste tuvastushagid, lõpetamise hagid või tagasivõtmise hagid, kui kostjal ei ole ametlikku asukohta ega elukohta Hispaanias. Sel juhul on pädev selle koha kohus, kus toimus lepinguga ühinemine.
  9. Lõpetamise hagid tarbijate või kasutajate kollektiivsete või individuaalsete huvide kaitseks, kui kostjal ei ole ametlikku asukohta või elukohta Hispaanias. Sel juhul on pädev hageja elukohajärgne kohus.
  10. Hagid kohustuste täitmise nõudmiseks kindlustusasutuse, hagejale tähtajaliselt vallasvara müünud või selle omandamist finantseerinud või vallasvara või teenuste suhtes avaliku pakkumise teinud isiku vastu, kui hageja on pakkumise vastu võtnud. Nendel juhtudel on pädevad hageja elukohajärgsed kohtuorganid.
  11. Kolmandate isikute vastuhagides, mille käsitlemiseks on pädev selle organi asukoha järgne kohus, kes kehtestas embargo.
  12. Lahutus-, tühistus- või abielulahutushagid, mille käsitlemine kuulub abikaasade elukohajärgse esimese astme kohtu pädevusse. Kui seda ei ole olemas, siis selle koha järgsele kohtule, kus oli abikaasade viimane elukoht või kus on teise abikaasa elukoht. Kui ei ole olemas kumbagi nendest kohtadest, vastab pädevus hageja elukoha järgsele kohtunikule. Kui hagi esitatakse ühisel kokkuleppel, on pädevaks viimase ühise või kummagi abikaasa elukoha järgne kohus. (Vt „Divorcio – España”).
  13. Haginõuded, mis käsitlevad eranditult alaealiste laste hooldeõigust ja eestkostet või elatusraha, mida nõuab alaealiste laste nimel üks vanem teiselt. Sel juhul on pädev vanemate viimase ühise elukoha järgne kohus. Juhul, kui nende elukohad asuvad erinevate kohtualluvuse jagudes, võib hageja valida kostja elukohajärgse kohtuniku või alaealise elukoha järgse kohtuniku vahel.
c) Kas pooltel on võimalik määrata kohut, mis tavapäraselt ei oleks pädev?

Üldreeglina on territoriaalne õigusalluvus Hispaanias pikendatav, mis tähendab, et vaidluse pooled võivad selgesõnaliselt või vaikimisi omistada õigusalluvuse teatud kindla ringkonna kohtutele alati, kui need on objektiivselt pädevad.

ÜlesÜles

  • Õigusalluvuse selgesõnalisel omistamisel lepivad pooled selgesõnaliselt kokku, nimetades täpselt ringkonna, mille kohtutele pooled alluvad.
  • Vaikimisi allumine toimub:
    1. hageja puhul pelgalt asjaolu tõttu, et pöördutakse teatud kindla ringkonna kohtute poole, esitades hagi või sõnastades haginõude või taotluse, mis tuleks esitada pädevale kohtule hagi käsitlemiseks.
    2. Kostjat peetakse vaikimisi kohtule allunuks, kui pärast isiklikult kohtuprotsessile ilmumist teeb ta mis tahes asjatoimingu, mis ei ole nõuetekohane tagasilükkamine.

Sellele vaatamata:

  • ei ole ühinemislepingutes või lepingutes, milles on ühe poole poolt kehtestatud üldtingimused või mille on sõlminud tarbijad või kasutajad, võimalik selgesõnaline kohtule allumine, kuigi on võimalik vaikimisi allumine.
  • Juhtudel, kus seadus kehtestab kohustuslikku laadi territoriaalse pädevuse normid, ei ole võimalik kumbki nendest kohtule allumise liikidest.
  • Ka ei ole võimalik kumbki kohtule allumise liik vaidlustes, mis tuleb otsustada kohtuistungil.

C. Kui asjas on pädev spetsialiseerunud kohus, kuidas võin kindlaks teha oma vaidluse jaoks pädeva kohtu?

Spetsiaalsete kohtutena Hispaanias tuleks nimetada:

  • Perekonnakohtuid”, mis on esimese astme kohtud, mis käsitlevad oma asukohtades, üldiselt suurema asustusega kohtades, erandlikult ja välistavalt seda klassi vaidlusi, konkreetselt tegelevad:
    • lahutuse, tühistuse, abielulahutuse ja
    • alaealiste laste suhtes vanemlike õiguste omamisega seonduvate vaidlustega.

      Selle territoriaalse pädevuse eeskirjad on samad, mis kehtivad esimese astme kohtutele, kui need käsitlevad perekonnakohtutele omaseid valdkondi, kuna selles jaos ei ole olemas selle klassi jaoks spetsialiseerunud organeid.

      ÜlesÜles

  • Sotsiaalkindlustusasjade kohtud”, mis käsitlevad haginõudeid, mis esitatakse sotsiaalõiguse vallas nii individuaalsetes konfliktides töötaja ja tööandja vahel töölepingu raames kui ka kollektiivsete läbirääkimiste asjus ning ka sotsiaalkindlustuse alastes nõuetes või nõuetes riigi vastu, kui talle omistatakse vastutus tööseadustikuga.

    Üldreegel omistab territoriaalse pädevuse selle teenuste osutamise koha või kostja elukohajärgsele kohtule, hageja valikul.

  • Kaubanduskohtud”, mis on tegevad alates 1. septembrist 2004. aastast ja mis on nimetatud õigusvaldkonnas tekkivates vaidlustes spetsialiseerunud kohtuorganid.

    • Nimetatud kohtud käsitlevad:
      • konkurentsi valdkonnas tekkivaid küsimusi, täpsemalt:
        1. varalise tähtsusega tsiviilhagisid, mis on suunatud konkureeriva poole vara vastu, välja arvatud hagid, mis esitatakse võime, põlvnemise, abielu ja alaealisi puudutavates protsessides.
        2. Sotsiaalhagisid, mille esemeks on töölepingute kollektiivne lõpetamine, muutmine või katkestamine, milles on konkureerivaks pooleks tööandja, ning juhtivtöötajate lepingute katkestamine või lõpetamine.
        3. Täitmist või ettevaatusabinõusid konkureeriva poole vara ja varalise sisuga õiguste suhtes, olenemata sellest, mis organ selleks korralduse andis.
        4. Hagisid, millega nõutakse tsiviilvastutust sotsiaalala juhtidelt, audiitoritelt või, teatud juhtudel, likvideerijatelt, konkureerivale poolele menetluse käigus tekitatud kahju eest.
      • Avaldused, millega esitatakse hagi
        1. ebaseadusliku konkurentsi
        2. intellektuaalomandi ja reklaami
        3. ühingu- ja kooperatiiviõiguse
        4. siseriikliku või rahvusvahelise transpordi
        5. mereõiguse
        6. alltöövõtu üldtingimuste
        7. õigusnormide rakendamise kohta eespool nimetatud asjus vahekohtu suhtes
    • Ä Nende kohtute territoriaalne pädevus on provintsi raames mis, ja konkurentsi välja kuulutamise ja korraldamise osas, kuulub selle kaubanduskohtu kohtuniku pädevusse, kelle territooriumil on võlgniku peamiste huvide kese. Kui võlgnikul on lisaks Hispaanias elukoht ja selle asukoht ei ühti tema peamiste huvide keskmega, on nõude esitanud võlausaldaja valikul pädev ka selle kaubanduskohtu kohtunik, kelle territooriumil ta asub. Juhul kui võlgnik on juriidiline isik, arvestatakse, et tema peamiste huvide keskmeks on tema ametlik asukoht. Selles suhtes ei kehti konkurentsinõudele eelneva kuue kuu jooksul toimunud asukohavahetus.
  • Ühenduse kaubamärgi kohtud”. Seda nimetust kannavad Alicante piirkonna „kaubanduskohtud”, kuivõrd need rakendavad oma pädevust esimese astme kohtus ja välistavalt/erandlikult kõikide nende vaidluste käsitlemiseks, mis kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruses nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta ja Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruses nr 6/2002 ühenduse disainilahenduste suhtes sätestatud kaitse alla.

Selle pädevuse praktiseerimisel laiendavad nimetatud kohtud oma õigusalluvuse kogu riigi territooriumile.

  • Seni, kuni „kaubanduskohtud” ei ole veel tegevad, omistatakse neile omaste vaidluste käsitlemise pädevus jätkuvalt „esimese astme kohtutele”, käesoleva kuupäevani kehtivatel tingimustel.
  • Peale nende spetsialiseerunud kohtute võimaldab seadus, et mitme „sama klassi kohtu” piirkonnas võib Kohtuvõimu Üldnõukogu määrata, et üks või mitu nendest kohtutest tegeleb erandlikult teatud klassi asjade käsitlemisega või sellele kohtukorraldusele omaste täideviimistega.

    Sellist voli juba rakendatakse mitmetes asulates, eelkõige asjus, mis puudutavad teovõimetust ja sunniviisilist haiglasse paigutamist vaimuhaiguse tõttu.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 01-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik