Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Sloveenia

Viimati muudetud: 28-09-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Millisesse kohtusse peab füüsilise isikuna pöörduma, kas tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Millisesse esimese astme kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohtu vahel on erinevusi ja milline on nende pädevus kõnealuses asjas? I.
II. Üldine kohtualluvus (kas kohtuasi kuulub linna A või linna B kohtule?) II.
1. Üldise kohtualluvuse määramise üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal ei kehti üldise kohtualluvuse reegel (erandliku kohtualluvuse reegel)? b)
c) Kas võib juhtuda, et pooled sõlmivad ise kokkuleppe või määravad kohtualluvuse, kuid kehtivate õigusaktide kohaselt ei allu asi sellele kohtule? c)
C. Millisesse kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub erikohtu pädevusse? C.

 

A. Millisesse kohtusse peab füüsilise isikuna pöörduma, kas tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Sloveenias on tsiviilvaidluste lahendamise esimese astme kohtu pädevus kohalikel kohtutel (okrajna sodišča) ja ringkonnakohtutel (okrožna sodišča). Nad lahendavad kõiki tavapäraseid tsiviilasju ja -vaidlusi (hüvitise määramine, varalised ja perekonnaga seotud vaidlused). Kohalike ja ringkonnakohtute pädevuse piiri kindlaksmääramist käsitletakse allpool punktis B.

Äriõiguslikke asju on pädevad esimese astme kohtuna arutama ja lahendama ainult ringkonnakohtud. Äriõiguslikud asjad on tsiviilasjad, milles üks pool on juriidiline isik (äriühing, institutsioon, ühismajand). Äriõiguslikud asjad hõlmavad ka kohtuasju, kus üks pooltest on riik või mõni muu omavalitsusüksus, nagu linnavalitsus.

Töövaidlused kuuluvad seaduse alusel töö- ja sotsiaalkohtute pädevusse isegi juhul, kui kohtuasi hõlmab tsiviilvaidlust. Töövaidlused hõlmavad tööandja ja töötaja vahelist suhet ning neist suhetest tulenevate õiguste ja kohustuste rikkumisi. Töökohtud on pädevad lahendama individuaalseid töövaidlusi (vaidlused, mis tulenevad töösuhtest ning selliste suhetega seotud omandiõigustest), kollektiivsed töövaidlused (vaidlused, kus üks pooltest on tavaliselt ametiühing või mõni muu töötajate esindusorgan), streikide õiguspärasusega seotud vaidlused ning vaidlused, mis on seotud Sloveenia õigusaktides ettenähtud töötajate kaasotsustusõigusega (töötajate osalemine äriühingu juhtimises). Sotsiaalkohtud lahendavad vaidlusi, mis tõusetuvad töövõimetusest, pensionikindlustusest, tervisekindlustusest ja töötuskindlustusest ning pere- ja sotsiaaltoetusi puudutavatest õigustest.

ÜlesÜles

Kuna pädevuse küsimus kerkib päevakorda vaid hagi või nõude kohtusse esitamisel (enne kohtuasja arutamist ja selle lahendamist otsustab kohus, kas asi allub temale), soovitatakse viivituste vältimiseks pidada enne nõu advokaadiga. Kohus peab asja menetlemisel pöörama tähelepanu ka pädevuse küsimusele ning tagama, et asi ei kuulu mõne muu organi pädevusse (nt haldusorgani). Sellisel juhul peab kohus hagi jätma läbi vaatamata, mille tagajärjel kaotab pool asjatult aega ning suurenevad tema kulud.

Kohtute korralduse, asukoha ja pädevuse kohta leiab teavet Sloveenia Vabariigi Ülemkohtu ametlikult koduleheküljelt: http://www.sodisce.si Deutsch - English - slovenšcina.

B. Millisesse esimese astme kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse?

Hagi võib esitada Sloveenia Vabariigi mis tahes kohtusse, kuid kõik hagi esitajad peavad tähelepanu pöörama pädevusele ratione materiae (millisel kohtul on asjas sisuline pädevus) ja üldisele kohtualluvusele. Peamised andmed, sealhulgas kõigi Sloveenia Vabariigi kohalike ja ringkonnakohtute aadressid võib leida eespool nimetatud veebiaadressil.

Esimese astme kohtuna konkreetse nõude lahendamise pädevus jaguneb kohalike ja ringkonnakohtute vahel. Selle kindlaksmääramine, milline kohus asja arutama hakkab, sõltub järgmistest asjaoludest:

ÜlesÜles

  • tsiviilasja hind (vaidlusese) ja
  • vaidlusaluse õigussuhte õiguslik alus (vaidluse sisu ja objekt).

Ringkonnakohus lahendab reeglina tähtsamaid vaidlusi, kus tsiviilasja hind on suur ja kus vaidlus on poole jaoks elulise tähtsusega või kui kohtuasjad on õiguslikult keerulised, kuna kohtud peavad nende lahendamisel kohaldama seadusi, milles käsitletakse keerulisi ja delikaatseid õiguslikke küsimusi (nt lahutus, lapse ülalpidamine).

Kõrgemad kohtud, mida Sloveenias on neli, lahendavad asju teise astme kohtuna ning otse neile ei ole võimalik hagi esitada. Nad vaatavad läbi kohalike ja ringkonnakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste alusel. Samuti lahendavad nad küsimusi, mis on seotud kohalike ja ringkonnakohtute pädevuse määramisega nende kohtute tööpiirkonnas.

Sloveenia Vabariigi Ülemkohus on pädev arutama kõrgemate kohtute otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi, eelkõige neid, milles on kahtluse alla seatud kohtuotsuse õiguspärasus. Ülemkohtus asja menetlemisel peab huvitatud poolt esindama advokaat, kuna nimetatud kohtus võib teatavaid menetlustoiminguid teha vaid kvalifitseeritud advokaat.

I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohtu vahel on erinevusi ja milline on nende pädevus kõnealuses asjas?

Nagu eelmises punktis nimetatud, on esimese astme kohtuna asja lahendamise pädevus jaotatud kohalike ja ringkonnakohtute vahel, kuid nende kahe kohtu vahel ei ole ranget alluvussuhet. Kohtute pädevus on määratud seadusega, kuid üldjuhul lahendavad ringkonnakohtud asju, mis on õiguslikult ja asjaoludelt keerukamad.

ÜlesÜles

Seadus näeb ette, et kohalikele kohtutele (mida on Sloveenias kokku 44) alluvad järgmised asjad:

  • varalised nõuded, mille puhul tsiviilasja hind ei ületa 2 000 000 Sloveenia tolarit;
  • ülalpidamist käsitlevad vaidlused, mida ei lahendata koos abieluasjaga või isaduse või emaduse tuvastamise või vaidlustamisega seotud asjaga;
  • omandiõiguse rikkumisega seotud vaidlused;
  • servituudi ja koormatistega seotud vaidlused;
  • rendi- ja üürisuhtega seotud vaidlused.

Ringkonnakohtutele (mida Sloveenia Vabariigis on 11) alluvad järgmised asjad:

  • varalised nõuded, mille puhul tsiviilasja hind ületab 2 000 000 Sloveenia tolarit;
  • emaduse või isaduse tuvastamise või vaidlustamisega seotud asjad;
  • abieluasjad;
  • ülalpidamist käsitlevad vaidlused, kui need lahendatakse koos emaduse või isaduse tuvastamise või vaidlustamisega seotud asjadega või abieluasjadega;
  • laste kaitse ja kasvatamisega seotud vaidlused;
  • autoriõigustega seotud vaidlused ning leiutiste ja kaubamärkide kaitse või kasutamisega või kaubanime kasutamisõigusega seotud vaidlused ning konkurentsiõiguse vaidlused;
  • äriõiguslikud vaidlused;
  • pankrotimenetlusest tulenevad vaidlused.

Intellektuaalse omandi õiguse asju lahendab esimese astme kohtuna eranditult Ljubljana ringkonnakohus. Ringkonnakohtule alluvad ka avaldused, milles taotletakse tasuta õigusabi, rahvusvahelist õigusabi ning õigusabi välisriigi kohtu otsuse tunnustamise menetlustes.

II. Üldine kohtualluvus (kas kohtuasi kuulub linna A või linna B kohtule?)

Põhimõtteliselt võib hagi esitada ükskõik millisesse eespool nimetatud esimese astme kohtusse. Kohus, kuhu pool on esitanud hagi, peab enne menetluse alustamist otsustama, millisele kohtule see asi allub. Kui ta leiab, et üldise kohtualluvuse kohaselt ei allu asi sellele kohtule, annab ta teada, et asi ei allu temale ning esitab pärast vastaspoole teavitamist asja teise kohtusse. Ta peab seda korda järgima, kuna asi võib üldise kohtualluvuse järgi kuuluda mõne muu kohtu ainupädevusse (vaata punkti 2b). Sellele vaatamata on üldise kohtualluvuse määramiseks mõned üldreeglid, mida võetakse arvesse kulude minimeerimiseks ja asja võimalikult kiireks lahendamiseks.

ÜlesÜles

Sloveenia õigus sisaldab üldise ja üldisest erineva kohtualluvuse sätteid, mille kohaselt kohtualluvus määratakse sõltuvalt hagi esemest ja vaidluse pooltest. Sellekohaseid üksikasju käsitletakse järgmistes punktides.

1. Üldise kohtualluvuse määramise üldreegel

Selle kohaselt tuleb füüsilise või juriidilise isiku vastu hagi esitada kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse või juriidilise isiku asukoha järgsesse kohtusse. Kui hagi on esitatud välisriigi füüsilise või juriidilise isiku vastu, kuulub asi üldise kohtualluvuse järgi välisriigi kodaniku Sloveenia Vabariigis asuva elukohajärgsele või välisriigi juriidilise isiku filiaali asukoha järgsele kohtule.

2. Erandid üldreeglist

Teatavatel juhtudel võivad asja pooled esitada hagi muule kohtule, kui üldise kohtualluvuse järgsele kohtule. Täpsustatud juhtudel (vaidluse esemest ja sisust olenevalt) võib pool esitada hagi ainsale selles asjas pädevust omavale kohtule (seda nimetatakse erandlikuks kohtualluvuseks).

Kui hageja esitab hagi kohtule, kellele asi üldise kohtualluvuse järgi ei allu, annab kohus sellest teada ja asi saadetakse edasi mõnele teisele kohtule, kellele asi allub ning kes menetleb asja edasi selliselt, nagu oleks asi seal algatatud.

a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel) või mõnda teise kohtusse?

Nagu nimetatud, võivad teatavad asjad üldise kohtualluvuse järgi alluda samaaegselt kahele kohtule. Sellisel juhul võib huvitatud pool valida, millisele kohtule ta hagi esitab (valikuline kohtualluvus).

ÜlesÜles

Seda tüüpi kohtualluvus on määratletud tsiviilmenetluse seadustiku artiklites 49–65, seepärast on allpool nimetatud vaid kõige olulisemaid juhud ning need, mis on huvitatud poole jaoks elulise tähtsusega.

Ülalpidamisega seotud vaidlused ei allu ainult üldise kohtualluvuse järgsele kohtule, vaid ka hageja (elatise saaja) alalise elukoha järgsele kohtule. Pooled saavad kohtu valida ka abieluasjades (lahutusasjas), mis alluvad abikaasade viimase alalise elukoha järgsele kohtule. Emaduse ja isaduse tuvastamise või vaidlustamisega seotud asjad alluvad lapse elukoha järgsele kohtule, kuhu laps Sloveenia õigusaktide kohaselt võib hagi esitada. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise hagid (tavaliselt liiklusõnnetustega seotud asjad) alluvad kahju tekkimise (liiklusõnnetuse toimumise koht) koha järgsele kohtule või kahju kannatanud poole alalise elukoha järgsele kohtule. Pooltevahelistest lepingulistest suhetest tulenevad vaidlused alluvad lepingu täitmise asukoha järgsele kohtule; sama kehtib ka vekslite ja tšekkidega seotud vaidluste puhul (maksekoha järgne kohus).

Teised valikulise kohtualluvuse juhud on sätestatud tsiviilmenetluse seadustikus.

b) Millal ei kehti üldise kohtualluvuse reegel (erandliku kohtualluvuse reegel)?

Teatavatel juhtudel on seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus ning määratud ainult üks kohus, kellele teatud asi allub. Seda nimetatakse erandlikuks kohtualluvuseks ning seda kohaldatakse järgmiste asjade puhul:

  • Kinnisvaraga või omandiõiguse rikkumisega seotud vaidlused (alluvad vara asukoha järgsele kohtule);
  • Õhusõidukiga ja meresõidukiga seotud vaidlused (alluvad õhusõiduki või meresõiduki logiraamatu pidamise asukoha järgsele kohtule);
  • Täite- või pankrotimenetlusest tulenevad vaidlused (alluvad täitmist või pankrotti menetlevale kohtule).
c) Kas võib juhtuda, et pooled sõlmivad ise kokkuleppe või määravad kohtualluvuse, kuid kehtivate õigusaktide kohaselt ei allu asi sellele kohtule?

Sloveenia õigusaktide kohaselt võivad pooled konkreetsel juhul kokku leppida, milline esimese astme kohus on pädev nende asja lahendama. Nendevahelise kokkuleppega muudetakse seaduses sätestatud üldist kohtualluvust, kuigi tuleb rõhutada, et pooled ei saa kokku leppida pädevuses ratione materiae (see määratakse kindlaks ainult seadusega – vaata selgitust eespool).

Pooled võivad kokku leppida selles, et nende asja võib lahendada esimese astme kohus, kellele asi üldise kohtualluvusse kohaselt muidu ei allu. Peamine poolte poolt järgitav tingimus on see, et kohus, mille suhtes kokku lepitakse, peab olema pädev asja sisuliselt lahendama (vaata kohalike ja ringkonnakohtute pädevuse piiritlemist). Kokkulepet ei saa sõlmida ka siis, kui seaduses on sätestatud mõne kohtu ainupädevus (vaata eelmist punkti).

Pooltevaheline kokkulepe peab olema kirjalik ning olema seotud nende õiguslikest suhetest tuleneva konkreetse vaidlusega. Nimetatud kokkuleppe kohta koostatud dokumendi peab hageja lisama kõnealusele kohtule esitatavale hagiavaldusele. Samuti on tähtis silmas pidada, et kohtualluvuse kokkulepet ei või sõlmida menetluse käigus – st kui hagi on juba kohtusse esitatud ilma sellele lisatud kokkuleppeta.

C. Millisesse kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub erikohtu pädevusse?

Sloveenia õigussüsteemis puuduvad tsiviil- ja äriõiguse erikohtud (nt spetsiaalsed perekonnakohtud abieluasjade või vanemate ja laste vaheliste vaidluste lahendamiseks), kuna kõik asjad lahendatakse kohalikes ja ringkonnakohtutes või nende tsiviil- ja äriõiguse osakondades. Kohtutel on spetsialiseerunud osakonnad (tsiviil-, äriõigus, täitemenetlus, hagita menetlus, tõestamismenetlus). Kohtuasju arutavad ja otsustavad üldjuhul nende osakondade spetsialiseerunud kohtunikud.

Erikohtud moodustatakse vaid töövaidluste lahendamiseks ning nende pädevus ja korraldus on kirjeldatud sissejuhatuses.

Täiendav informatsioon

  • Justiitsministeerium English - slovenšcina
  • Sloveenia Vabariigi Ülemkohus Deutsch - English - slovenšcina

« Kohtute pädevus - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 28-09-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik