Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Rumeenia

Viimati muudetud: 23-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Rumeenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Sissejuhatavad märkused:

  • Kirjeldamisel tuleks piirduda esimese astme kohtute pädevusega, sest enamasti annab teavet kohtu kohta, kuhu saab edasi kaevata, kohtuotsuse teinud esimese astme kohus või on see teave selles kohtus kättesaadav.
  • Kohtute pädevust ei ole vaja selgitada liiga üksikasjalikult, vaid pigem tuleks keskenduda olukordadele, mis on käesoleva veebilehe kasutajatele praktilise asjakohasuse tõttu kõige olulisemad.
  • Tuleb selgitada, et käesoleval veebilehel kirjeldatud kohtualluvuse kord kehtib üldjuhul:
    1. siseriiklike vaidluste korral;
    2. piiriülese vaidluse korral, kui kostja elab mõnes ELi liikmesriigis: et määrata kindlaks liikmesriigi pädev kohus ühenduse õiguse kohaselt;
    3. piiriülese vaidluse korral, kui kostja elab väljaspool ELi ja kui mõnes rahvusvahelises lepingus (näiteks Lugano konventsioonis) ei ole sätestatud teisiti.

Kui soovite algatada kohtumenetlust tsiviil- või kaubandusasjas, peate kõigepealt teadma, milline kohus on teie asjas pädev. Kui valite vale kohtu või kui tekib vaidlus kohtu pädevuse üle, riskite sellega, et teie kohtuasi jääb pikalt venima või lükatakse teie nõudmine pädevuse puudumise tõttu koguni tagasi.

Apellatsioonikohtu, kohtu, erikohtu ja esimese astme kohtu korraldus on sätestatud seaduses nr 304/2004 kohtusüsteemi kohta, uuesti avaldatud muudatuste ja täiendustega:

„Artikkel 35

  1. Apellatsioonikohus on kohus, mis tegutseb mitme üldkohtu ja erikohtu tööpiirkonnas.
  2. Apellatsioonikohus koosneb spetsialiseerunud osakondadest või kohtukoosseisudest, mis kohtuasjast sõltuvalt arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, kaubandusasju, alaealistega seotud ja perekonnavaidlusi käsitlevaid kohtuasju, haldus- ja maksuvaidlustega seotud kohtuasju, töövaidluste ja sotsiaalkindlustusega seotud kohtuasju; sõltuvalt kohtuasjade laadist ja arvust võivad apellatsioonikohtus olla ka mere- ja siseveeteede osakonnad või muid küsimusi arutavad osakonnad.”

„Artikkel 36

  1. Üldkohtud on tavaliselt maakonnakeskustes asuvad maakohtud ja Bukaresti Linnakohus.
  2. Üldkohtud on esimese astme kohtud, mille tööpiirkondadeks on maakonnad ja Bukaresti linn.
  3. Üldkohtutel on spetsialiseerunud osakonnad või kohtukoosseisud, mis kohtuasjast sõltuvalt arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, kaubandusasju, alaealistega seotud ja perekonnavaidlusi käsitlevaid kohtuasju, haldus- ja maksuvaidlustega seotud kohtuasju, töövaidluste ja sotsiaalkindlustusega seotud kohtuasju; sõltuvalt kohtuasjade laadist ja arvust võivad üldkohtus olla ka mere- ja siseveeteede osakonnad või muid küsimusi arutavad osakonnad.”

„Artikkel 39

  1. Sõltuvalt kohtuasjade laadist ja arvust võib esimese astme kohtus moodustada eriosakondi või kohtukoosseise.
  2. Esimese astme kohtus moodustatakse eriosakond või kohtukoosseis, mis arutab alaealiste ja perekonnaga seotud asju.”

„Artikkel 40

  1. Erikohtukoosseisud ja -osakonnad, mis arutavad alaealiste ja perekonnaga seotud asju, arutavad alaealiste poolt ja alaealiste vastu toime pandud süütegusid.”


 

SISUKORD

A. Kas ma pean pöörduma üldkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldkohtu pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme üldkohus on erinevad ja kumb neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Üldine kohtualluvus (kas minu kohtuasjas on pädev linna A või linna B kohus?) II.
1. Üldise kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal on võimalik valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu vahel? a)
b) Millistel juhtudel pean ma valima muu kohtu kui kostja elukohajärgne kohus (üldreegli kohaselt määratud kohus)? b)
c) Kas pooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev? c)
C. Kui pädev kohus on erikohus, siis kuidas määrata kindlaks, milline kohus on pädev minu kohtuasja menetlema? C.

 

A. Kas ma pean pöörduma üldkohtusse või erikohtusse?

Liikmesriigis, kus kõiki tsiviil- ja kaubandusasju ei arutata üldkohtus, vaid kus teatavates õigusvaldkondades on loodud sõltumatud erikohtud (nt töövaidluskohtud), tuleks täpsustada pädevuse piire.

Rumeenias on lisaks üldkohtutele teatud kohtuasjadele spetsialiseerunud erikohtud ja -kohtukoosseisud.

Nendeks on töövaidlusi ja sotsiaalkindlustusega seotud asju arutavad erikohtud/kohtukoosseisud, kes peavad istungeid maakohtutes ja apellatsioonikohtutes; alaealiste ja perekonnaga seotud asju (abielulahutused, ühisvara jagamine, alaealiste eestkoste, lapsega suhtlemise eeskirjad, lapsendamine) arutavad erikohtud/kohtukoosseisud, kes peavad istungeid esimese astme kohtutes, maakohtutes ja apellatsioonikohtutes; kaubandusvaidlusi lahendavad erikohtud, kes peavad istungeid esimese astme kohtutes, maakohtutes ja apellatsioonikohtutes; äriühingute ümberkorraldamist ja lõpetamist arutavad erikohtud, kes peavad istungeid maakohtutes ja apellatsioonikohtutes; haldusvaidlustele spetsialiseerunud kohtud, kes peavad istungeid maakohtutes ja apellatsioonikohtutes; tööstus- ja intellektuaalomandiga seotud asju arutavad erikohtud/kohtukoosseisud, kes peavad istungeid maakohtutes ja apellatsioonikohtutes.

B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldkohtu pädevusse?

Kohtualluvust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Selles eristatakse üldkohtuid ja erikohtuid, mis arutavad punktis A loetletud kohtuasju.

ÜlesÜles

Näiteks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1 sätestatud, et esimese astme kohtud arutavad:

  1. kõiki kohtuasju ja hagisid, v.a neid, mis seaduse kohaselt kuuluvad teiste kohtute pädevusse;
  2. oma tööpiirkonnas tegutsevate riiklike haldusasutuste ja muude sarnastes valdkondades tegutsevate organite otsuste vastu esitatud kaebusi seaduses sätestatud asjades;
  3. muid seaduse kohaselt nende pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Artiklis 2 on sätestatud, et kohtud arutavad:

  1. esimese astme kohtuna:
    1. kaubandusasju ja -nõudeid, mille väärtus on suurem kui 1 miljard leud, ning kaubandusasju ja -nõudeid, mille väärtus ei ole rahaliselt väljendatav;
    2. tsiviilasju ja -nõudeid, mille väärtus on suurem kui 5 miljardit leud; töövaidlusi, v.a neid, mis seaduse kohaselt kuuluvad teiste kohtute pädevusse;
    3. haldusvaidlustega seotud kohtuasju ja nõudeid, v.a neid, mis kuuluvad apellatsioonikohtu pädevusse;
    4. intellektuaal- ja tööstusomandiga seotud kohtuasju ja nõudeid;
    5. sundvõõrandamisega seotud kohtuasju ja nõudeid;
    6. lapsendamise heakskiitmise, kehtetuse või tühistamise taotlusi;
    7. *** välja jäetud;
    8. *** välja jäetud;
    9. kriminaalasja arutamisel kohtu poolt tehtud vea tõttu põhjustatud kahju hüvitamise nõudeid;
    10. välisriigis välja antud kohtumääruste tunnustamise ja täitmisele pööramise heakskiitmise nõudeid.
  2. seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikohtuna esimese astme kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonikaebusi;
  3. seaduses sätestatud juhtudel kassatsioonikohtuna kassatsioonkaebusi;
  4. muid seaduse kohaselt nende pädevusse kuuluvaid asju.

Artiklis 3 on sätestatud, et apellatsioonikohus arutab:

ÜlesÜles

  1. esimese astme kohtuna kohtuasju ja nõudeid, mis on seotud haldusvaidlustega, mis käsitlevad ametiasutuste ja keskvalitsusasutuste toiminguid;
  2. apellatsioonikohtuna esimese astme kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi; seaduses sätestatud juhtudel kassatsioonikohtuna kassatsioonkaebusi;
  3. kõiki muid seaduse kohaselt nende pädevusse kuuluvaid asju.

Artiklis 4 on sätestatud, et kõrgem kassatsioonikohus arutab:

  1. seaduses sätestatud juhtudel apellatsioonikohtu otsuste ja muude otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi;
  2. õiguse huvides esitatud kassatsioonkaebusi;
  3. *** välja jäetud;
  4. kõiki muid seaduse kohaselt nende pädevusse kuuluvaid asju.

Artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et IV jaos nimetatud vahekohtumenetlustega seoses on pädevaks kohtuks see kohus, mille pädevusse asi kuuluks siis, kui vahekohtus kokkuleppele ei jõutaks.

I. Kas madalama ja kõrgema astme üldkohus on erinevad ja kumb neist on pädev minu asja arutama?

Enamik liikmesriike jagab esimese astme üldkohtu madalamaks ja kõrgemaks kohtuks. Sellisel juhul määratakse kohtualluvus:

  • sõltuvalt asjaomase nõude materiaalsest väärtusest ja/või
  • vastavalt muudele kohtualluvust määravatele teguritele, mis ei sõltu asjaomase nõude suurusest.

Rumeenia õigussüsteemis jagatakse tsiviilkohtud madalama ja kõrgema astme tsiviilkohtuteks; kohtualluvus määratakse kaheastmeliselt, võttes arvesse nõude suurust ja teatud liiki kohtuasjades muid tegureid, mis ei sõltu nõude suurusest.

Esimese astme kohtu pädevus on üldjuhul lai, kuid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 2 ei kuulu omandit käsitlevad kohtuasjad mitte esimese astme kohtu pädevusse, vaid selle kohtu pädevusse, mis on pädev arutama asju, mille väärtus on suurem kui 5 miljardit leud (umbes 150 000 eurot); kaubandusasjad, mille väärtus on suurem kui 1 miljard leud (umbes 30 000 eurot) kuuluvad esimeses astmes üldkohtu ja esimese astme kohtu pädevusse.

ÜlesÜles

Samuti on kehtestatud eeskirjad kohtualluvuse määramiseks muude kriteeriumite alusel kui väärtus. Nende kohaselt on üldkohus pädev eraõiguslike nõuete korral (näiteks töövaidlused ja sotsiaalkindlustusega seotud nõuded, intellektuaal- ja tööstusomandiga seotud nõuded, lapsendamine, haldusvaidlused, sundvõõrandamine, kohtu vea tõttu põhjustatud kahju hüvitamise nõuded, välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele pööramise heakskiitmise nõuded ning pankrot).

II. Üldine kohtualluvus (kas minu kohtuasjas on pädev linna A või linna B kohus?)

1. Üldise kohtualluvuse põhireegel

Üldjuhul on pädevaks kohtuks kostja tavalise elukoha järgne kohus (üldreegel kehtib ka juriidiliste isikute kohta).

Rumeenia õigussüsteemis on üldise kohtualluvuse eeskirjad sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 5–16 ning üldjuhul on pädevaks kohtuks kostja elukohajärgne kohus (kui kostja on füüsiline isik) või kostja registreeritud asukoha järgne kohus (kui kostja on juriidiline isik). Nõuded riigi või detsentraliseeritud riigiasutuste vastu tuleb esitada Bukaresti kohtutele või asjaomasele maakohtule.

2. Erandid üldreeglist

Üldreeglist on kehtestatud mitmeid erandeid: kui kostja on füüsiline isik, võib kohtukutse registreerida kohtus, kelle tööpiirkonnas kostja tegeleb regulaarse kutsetegevusega või asub kostja põllumajandus-, kaubandus- või tööstusettevõte; juriidiliste isikute puhul võib kohtukutse registreerida kohtus, kelle tööpiirkonnas asub juriidilise isiku filiaal (ainult seoses kohustustega, mida täidab asjaomane filiaal).

ÜlesÜles

Kinnisvara omandivaidluse korral esitatakse hagi kohtule, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub. Lisaks esitatakse pärandivaidlusega seotud hagi kohtule, kelle tööpiirkonnas oli surnud isiku viimane elukoht. Kaubandusasjades arutab kaubandusäriühingutega seotud hagisid kohus, kelle tööpiirkonnas asub äriühingu peakontor. Pankrotimenetlused kuuluvad võlgniku peakontori asukohajärgse kohtu pädevusse.

a) Millal on võimalik valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu vahel?

Selles jaotises tuleb selgitada üldise kohtualluvuse reeglist tehtavaid, üksteist mittevälistavaid erandeid, mis on tavaliselt seotud kohtuasja laadiga, hagi alusega.

Kirjeldada tuleks vähemalt järgmiste asjade suhtes kohaldatavaid norme:

  • lepingust tulenevad vaidlused (teatud liiki lepinguid, näiteks töölepinguid käsitlevad erieeskirjad);
  • elatisega seotud asjad;
  • lepinguvälise kahjuga seotud asjad;
  • tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses;
  • abielulahutus;
  • vanemliku vastutusega seotud asjad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 9-12 sisaldavad mitmeid kohtualluvuse erineva määratlemise sätteid.

Artiklis 9 on sätestatud, et mitme kostja vastu võib hagi esitada kohtusse, kelle tööpiirkonnas elab või asub üks kostjatest; kui kostjatel on kõrvalkohustusi, esitatakse hagi kohtusse, kelle tööpiirkonnas asub üks peavõlgnikke.

Artiklis 10 on sätestatud, et lisaks kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht, on pädevateks kohtuteks ka järgmised kohtud:

  1. lepingu täitmist, tühistamist, sõlmimist või ülesütlemist ja sellega seotud arveldusi käsitlevate nõuete puhul lepingus sätestatud kohustuste (isegi osalise) täitmise koha asukohajärgne kohus;
  2. vara rendilepingu, ehitise asukoha, õigeksvõtu hagi või üleandmisvaidlusega seotud nõuete puhul ehitise asukohajärgne kohus;
  3. vekslite, tšekkide või võlakirjadega seotud nõuete puhul makse teostamise koha asukohajärgne kohus;
  4. ärikohustustega seotud nõuete puhul kohustuse tekkimise või makse teostamise koha asukohajärgne kohus;
  5. veolepingutega seotud nõuete puhul veose lähte- või sihtkoha asukohajärgne kohus;
  6. abielus naise,* kelle alaline elukoht on abikaasa elukohast erinev, vastu esitatud nõuete puhul naise elukohajärgne kohus;
  7. alanejate ja ülenejate sugulaste esitatud ülalpidamisnõuete puhul taotleja elukohajärgne kohus;
  8. ebaseadusliku teoga seotud nõuete puhul kohus, kelle tööpiirkonnas tegu toime pandi.

------------

ÜlesÜles

* Kõnealune säte on põhiseadusliku soolise võrdsuse põhimõtte tunnustamise tõttu kehtetu.

Artiklis 11 on sätestatud, et kindlustusjuhtumite puhul võib hüvitisnõude esitada kohtule, kelle tööpiirkonnas:

  1. on kindlustatud isiku alaline elukoht;
  2. asuvad kindlustatud kaubad;
  3. toimus õnnetusjuhtum.

Kõik kohtualluvust käsitlevad kokkulepped on õigustühised, kui need on sõlmitud enne hüvitise saamise õiguse tekkimist.

Eespool nimetatud sätteid ei kohaldata mere- ja siseveeteedega seotud kindlustusjuhtumite suhtes.

Artiklis 12 on sätestatud, et hageja võib valida mitme võrdselt pädeva kohtu vahel.

b) Millistel juhtudel pean ma valima muu kohtu kui kostja elukohajärgne kohus (üldreegli kohaselt määratud kohus)?

Käesolev jaotis hõlmab erandlikku kohtualluvust käsitlevaid eeskirju.

Nagu jaotise II.2 lõikes 2 sätestatud, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 13-16 sätestatud hulk üldise kohtualluvuse kindlaksmääramise eeskirju.

Kõnealused sätted on järgmised:

„Artikkel 13

Kinnisvaraga seotud hagi saab esitada üksnes kohtule, kelle tööpiirkonnas ehitis asub.

Kui ehitis asub mitme kohtu tööpiirkonnas, tuleb hagi esitada kostja elukohajärgsele kohtule, kui see asub ühes nimetatud tööpiirkondadest; muul juhul aga ühele kohtutest, kelle tööpiirkonnas ehitis asub.”

„Artikkel 14

Pärandiasjades on pädevaks kohtuks on surnud isiku viimase alalise elukoha järgne kohus, mis arutab:

  1. testamendi kehtivuse ja täitmisega seotud nõudeid;
  2. pärandiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis pärijatel võivad olla üksteise vastu;
  3. annakusaajate või võlausaldajate nõudeid pärija või testamenditäitja vastu.”

„Artikkel 15

ÜlesÜles

Lõpetamata äriühingutega seotud nõudeid arutab kohus, kelle tööpiirkonnas on äriühingu registreeritud asukoht.”

„Artikkel 16

Äriühingu ümberkorraldamise ja pankrotiga seotud asju arutab üksnes see kohus, kelle tööpiirkonnas on võlgniku registreeritud asukoht.”

c) Kas pooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev?

Käesolev jaotis käsitleb:

  • Kohtualluvuse kokkuleppeid (sealhulgas lepingusätted), nende kehtivuse tingimusi ja mõju;
  • Kohtualluvust, mis põhineb üksnes kostja kohtusse ilmumisel.

Rumeenia õigussüsteemis on sätestatud mitmed erandid eespool nimetatud kohtualluvuse määramise eeskirjadest ja üldist ning erandlikku kohtualluvust käsitlevad erisätted.

Kõnealused sätted sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku III jao artiklites 17-19 ja käsitlevad kohtualluvuse laiendamist ning kohtualluvust käsitlevaid pooltevahelisi kokkuleppeid.

Artiklis 17 on sätestatud, et lisanõudeid arutab kohus, kelle pädevusse kuulub peanõue.

Artiklis 18 on sätestatud, et õiguste tuvastamisega seotud nõuete kohtualluvus määratakse vastavalt teenuste osutamisega seotud nõudeid käsitlevatele eeskirjadele.

Artikli 18 lõikes 1 on sätestatud, et kohus, mis arutab nõuet vastavalt eeskirjadele, mille kohaselt kohtualluvus määratakse vastavalt nõude eseme väärtusele, on pädevaks kohtuks isegi juhul, kui eseme väärtus muutub pärast kohtusse pöördumist.

Kohtualluvust käsitleva pooltevahelise kokkuleppe suhtes on artiklis 19 sätestatud, et pooled võivad kirjalikult või kohtu ees suuliselt kokku leppida, et kaupu käsitlevaid nõudeid arutatakse kohtus, mis ei ole seaduse kohaselt pädev kohus, v.a artiklites 13, 14, 15 ja 16 sätestatud juhtudel.

ÜlesÜles

C. Kui pädev kohus on erikohus, siis kuidas määrata kindlaks, milline kohus on pädev minu kohtuasja menetlema?

Võimaluse korral peaks erikohtute pädevuse määramise eeskirjad olema samad, nagu jaotises B kirjeldatud eeskirjad. Kui kohtualluvuse eeskirjad on üldjoontes samad, tuleks see ära märkida ja juhtida tähelepanu eranditele.

Nagu jaotises B sätestatud, hõlmab tsiviilkohtumenetluse seadustik enamikku erikohtute sisulise ja üldise pädevuse tahkudest (töö ja sotsiaalkindlustuse, perekonna, alaealiste, lapsendamise, tööstus- ja intellektuaalomandiga seotud vaidlused, haldusvaidlused, sundvõõrandamine, kohtu eksimusest põhjustatud kahju hüvitamise nõuded, välisriigis välja antud kohtumääruste tunnustamise ja täitmisele pööramise heakskiitmise nõuded ja pankrot).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1 lõikes 2 on selgelt sätestatud, et oma pädevuses tegutsevate riiklike haldusasutuste ja muude sarnastes valdkondades tegutsevate organite otsuste peale esitatud kaebused seaduses sätestatud asjades kuuluvad esimese astme kohtu pädevusse.

Näiteks on erandina tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eeskirjadest sätestatud eeskirjad, mis käsitlevad mitme väga konkreetse valdkonnaga seotud vaidlusi, näiteks vaidlusi, mis tuleb lahendada vastavalt seaduse nr 10/2001 (mis käsitleb riigi omandusse võõrandatud ehitiste tagastamist) artiklile 24, milles on sätestatud, et õigustatud isiku, kelle taotlus ehitise tagastamiseks jäeti rahuldamata, nõudes teeb esimeses astmes otsuse maakohus.

Sarnaselt on seaduse nr 168/1999 (tööstusvaidluste lahendamise kohta) artiklis 56 sätestatud, et streigi peatamise taotlus tuleb esitada apellatsioonikohtule, kelle tööpiirkonnas asub ametiühingu peakontor, ning vaidlus tuleb lahendada seitsme päeva jooksul alates taotluse registreerimise kuupäevast, mis erineb üldreeglist, et vaidlustatud õigustega seotud asju arutab esimeses astmes maakohus, kelle tööpiirkonnas asub tööandja peakontor.

Seoses seaduses nr 554/2004 (vaidluste lahendamise seadus) nimetatud tollivaidlustega on kehtestatud kohtualluvuse määramise erieeskirjad, milles võetakse arvesse vaidluse eseme väärtust; tollivaidlusi (v.a väärtegude registri vastu esitatud kaebused, mida arutab esimese astme kohus), mille eseme väärtus ei ületa 500 000 leud, arutab esimeses astmes erikohus. Kui väärtus on nimetatud summast suurem, kuulub asi esimeses astmes apellatsioonikohtu pädevusse.

Lõpetuseks tuleks märkida, et piiriülestes kohtuasjades, kus kostja alaline elukoht on Euroopa Liidu liikmesriik, määratakse kohtualluvus vastavalt 9. mai 2003. aasta seadusele nr 187 Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt tsiviil- ja kaubandusõigusele tehtud kohtuotsuste Rumeenias tunnustamise ja täitmisele pööramise kohta, avaldatud 16. mai 2003. aasta ametlikus väljaandes nr 333.

Täiendav informatsioon

Kasulikud viited:

  • http://www.just.ro română
  • http://www.csm1909.ro English - română
  • http://www.scj.ro English - română

« Kohtute pädevus - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik