Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Portugal

Viimati muudetud: 22-06-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui kavatsete algatada hagimenetlust tsiviil- või kaubandusasjas, tuleb kindlaks teha olukorra hindamiseks pädev kohus, ehk teisisõnu, vastava jurisdiktsiooniga kohus. Kui valite vale kohtu või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et menetluses tekib märkimisväärne viivitus või hagiavaldus võidakse seoses ebapädevusega isegi tagasi lükata.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleb üldkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kui pädevad on üldkohtud, siis kuidas leida see õige, kuhu pöörduda? B.
I. Kas esimese astme kohtute puhul eristatakse kohtuid hierarhiliselt? Kui jah, siis milline kohus on pädev lahendama minu küsimust? I.
II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja on pädev arutama linna A või linna B kohus?) II.
1. Territoriaalse pädevuse üldreegel: 1.
2. Erandid üldreeglist: 2.
a) Millal võin valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu jurisdiktsiooni vahel? a)
b) Millal olen kohustatud valima mõne teise, kostja elukohajärgsest kohtust erineva kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus)? b)
c) Kas pooltel on võimalik määrata kohut, mis ei oleks tavapäraselt pädev? c)
C. Kui kohtuasjas on pädev erikohus, kuidas saan kindlaks teha, millisesse kohtusse pean pöörduma? C.

 

A. Kas pöörduda tuleb üldkohtusse või erikohtusse?

Portugali õigussüsteemis sõltub üldkohtusse või erikohtusse pöördumine hagi liigist, mida tahetakse algatada.

Pädevus määratakse kindlaks hagi esitamise hetkel, kusjuures hiljem esinevad faktilised muutused ei oma tähtsust.

Siseriiklikus süsteemis jaguneb jurisdiktsioon eri kohtute vahel olenevalt valdkonnast (ehk vaidluse olemusest), hierarhiast (see tähendab kohtute pädevuse astmetest – esimese astme, teise astme kohtud ja ülemkohus), nõude summast (mis vastab nõude vahetu majandusliku kasu rahalisele suurusele), rakendatavast menetlusviisist (st spetsiifilisest menetluslike toimingute ahelast, mis tuleb teostada teatud kindla õiguse rakendamiseks) ja territooriumist (ehk geograafilisest piirkonnast, millega tuleb hinnatavaid asjaolusid seostada).

Olemas on erisätted täitemenetluse kohta (kui keegi taotleb tema rikutud õiguste tõhusaks heastamiseks asjakohaste abinõude tarvitusele võtmist).

Valdkonna alusel on kohtute pädevuses kohtuasjad, mis ei määrata seadusjärgselt teise kohtumehhanismi alla.

Kohtud jagunevad hierarhiliselt nende otsuste edasikaebamiseks.

Reeglina käsitleb ülemkohus edasikaebuseid kohtuasjades, mille väärtus ületab apellatsioonikohtute vastutuse ülemmäära ning viimased käsitlevad edasikaebusi, mille väärtus ületab esimese astme kohtute vastutuse ülemmäära.

Jurisdiktsioon vastab seadusega määratud majanduslikule väärtusele, seoses sellega eristatakse kohtuasju, mis hõlmavad pooltele antud edasikaebamisvõimalust, ja kohtuasju seoses määradega, mille ulatuses kohus teeb otsuseid ilma edasikaebamise võimaluseta.

ÜlesÜles

Tsiviilprotsessi normid määravad kohtu, kus tuleb hagimenetlust algatada vastavalt nõude summale.

Samad normid näitavad ära tegurid, mis osutavad iga asja puhul territoriaalselt pädeva kohtu.

Esimese astme kohtud on reeglina comarca (Portugali kohtupiirkond) kohtud. Nendele kohtutele on omistatud üldine pädevus, mis tähendab kõikide vaidluste lahendamise õigust, välja arvatud seadusega teiste kohtute pädevusse jäetud vaidlused.

Täiendavaks teabeks vaadake sellel koduleheküljel rubriiki õiguskorralduse kohta Portugalis.

B. Kui pädevad on üldkohtud, siis kuidas leida see õige, kuhu pöörduda?

Kui pädevateks on määratud üldkohtud, tuleb selleks arvesse võtta kriteeriume, mis esitatakse järgmiste küsimuste vastustes.

I. Kas esimese astme kohtute puhul eristatakse kohtuid hierarhiliselt? Kui jah, siis milline kohus on pädev lahendama minu küsimust?

Portugalis ei tehta mingisugust hierarhilist vahet esimese astme kohtute vahel.

II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja on pädev arutama linna A või linna B kohus?)

1. Territoriaalse pädevuse üldreegel:

Territoriaalse pädevuse osas on üldreegliks, et asjas on pädev kostja elukohajärgne kohus.

Kui aga kostjal ei ole tavakohast elukohta või elukoht ei ole teada või elukoht puudub, esitatakse hagi hageja elukohajärgsesse kohtusse. Kui kostja elukoht ja aadress on välismaal, esitatakse hagi tema viibimiskoha kohtusse; kui kostja ei viibi Portugali territooriumil, esitatakse hagi hageja elukohajärgsesse kohtusse, ja kui see elukoht on välismaal, on kohtuasjas pädevaks Lissaboni kohus.

ÜlesÜles

Juriidiliste isikute ja äriühingute puhul kehtib järgmine üldreegel:

  1. kui kostja on riik, esitatakse hagi kostja elukohajärgse kohtu asemel hageja elukohajärgsesse kohtusse;
  2. kui kostjaks on teine juriidiline isik või äriühing, esitatakse hagi ettevõtte põhiasukoha või harukontori, agentuuri, filiaali, delegatsiooni või esinduse asukoha järgsesse kohtusse, olenevalt sellest, kas hagi on suunatud ettevõtte või viimatinimetatute vastu; kuid hagi välismaiste juriidiliste isikute või äriühingute vastu, kellel on harukontor, agentuur, filiaal, delegatsioon või esindus Portugalis, võib esitada nende asukoha kohtusse, isegi kui taotletakse põhijuhtkonna kohtusse kutsumist.
2. Erandid üldreeglist:

Vara asukoha järgsesse kohtusse tuleb esitada hagid seoses õigustega kinnisvarale, ühisvara jagamise, kinnisvara vabastamise, kinnisvaraga seotud eelisõiguste ja kinnisvaraga eriliste toimingute tegemisega seotud hagid ning ka hüpoteekide suurendamise, asendamise, vähendamise või hüpoteegi alt vabastamise hagid.

Laevade ja lennukite hüpoteegi suurendamise, asendamise, vähendamise ja hüpoteegi alt vabastamise hagid esitatakse aga vastava registri kohturingkonnas; kui hüpoteek hõlmab registreerimisnumbriga sõidukeid eri ringkondades, võib hageja valida nendest ükskõik millise ringkonna;

Kui hagi esemeks on kogum (samale isikule kuuluv ja samaks otstarbeks mõeldud vallasvara kogum) või vallas- või kinnisvara või eri ringkondades asuv kinnisvara, esitatakse hagi suurema väärtusega kinnisvara asukoha järgsesse kohtusse, kusjuures selleks tuleb arvesse võtta katastri väärtusi; kui hagi esemeks olev hoone asub enam kui ühes territoriaalses ringkonnas, võib hagi esitada ühes nendest ringkondadest.

ÜlesÜles

Hagid, millega nõutakse kohustuste täitmist, hüvitist täitmata jätmise või puuduliku täitmise eest ja lepingu lõpetamist täitmata jätmise tõttu, esitatakse võlausaldaja valikul selle koha kohtusse, kus kohustust tuli täita, või kostja elukoha järgsesse kohtusse.

Tsiviilvastutushagides seoses seadusega keelatud või riskiga seotud tegudega on pädev teo toimumise koha kohus.

Abielulahutus- või lahuselu- ja varalahusushagides on pädev hageja asukoha või elukoha järgne kohus.

Varaloendiga seotud protsesside puhul (mis on mõeldud ühisvara põhimõtte õigusliku režiimi lõpetamiseks surma korral) on pädev lahkunu viimase elukoha järgne kohus.

Selle sadama kohus, kus antakse üle või tuleks üle anda avarii läbiteinud laeva last, on pädev tegelema selle kahju kontrollimise ja sellega seotud jagamisega.

Kahjumi- ja kahjuhagi laevade kokkupõrke tõttu võib esitada õnnetuskoha kohtusse, otsasõitnud laeva omaniku elukoha järgsesse kohtusse, selle laeva kuuluvuse või asukoha järgsesse kohtusse ja esimese sadama asukoha kohtusse, kuhu siseneb laev, millele otsa sõideti.

Laevade päästmise või abistamise eest võlgnetavaid töötasusid võib nõuda päästetööde toimumiskoha kohtus, päästetud esemete omaniku elukoha järgses kohtus ja selle koha kohtus, kuhu kuulub või kus leitakse päästetud laev.

Omandatud laeva asjus ilma eesõigusteta otsustatav hagi esitatakse selle sadama kohtusse, kus laev on ostmise hetkel sildunud.

Spetsiaalsete ettevõtete päästmise ja pankrotimenetluste puhul on pädev selle asutuse asukoha kohus, kus on ettevõtte asukoht või kus toimub selle põhitegevus.

Selle ringkonna kohus, kus asub mõni välisäriühingu või -ettevõtte Portugalis asutatud harukontor, agentuur, filiaal, delegatsioon või esindus, on pädev spetsiaalsete ettevõtte päästmis- ja pankrotimenetluste puhul, mis tulenevad Portugalis võetud või Portugalis täitmisele kuuluvatest kohustustest, kusjuures likvideerimine piirdub seega Portugali territooriumil olemasoleva varaga.

ÜlesÜles

Kiirmenetluste (mida kasutatakse teatud hagis tehtava otsuse kasuliku mõju tagamiseks suunatud menetlustoimingute ahelas) ja hagiavaldusele eelnenud toimingute puhul tuleb järgida järgmist:

  1. arestimise (kohtulik vara kinni pidamine) ja varaloendi koostamise (mis seisneb vara kirjeldamises, hindamises ja hoiulevõtjale üle andmises) kohta võib hagi esitada nii lõpliku hagi esitamise koha kohtus kui ka vara asukoha kohtus või kui vara asub eri kohtupiirkondades (comarcades), siis ühes nende kohtupiirkondade kohtutest;
  2. uue ehitusobjekti peatamiseks (kiirkorraldus, mille eesmärgiks on uuendusliku ehitusobjekti peatamine) on pädev tööde toimumiskoha kohus;
  3. muude kiirmenetluste korral on pädev kohus, kuhu tuleb esitada vastav hagi;
  4. tõendite esitamisele eelnevad toimingud tuleb teostada selle asukoha kohtus, kus tõendid esitatakse.

Küsitavatest teatavakstegemistest tuleb teavitada selle piirkonna kohut, kus teavitatav isik elab.

Töökohtutes algatatavad hagid tuleb üldreeglina esitada kostja elukoha järgsesse kohtusse.

Töölepingutest tulenev hagi, mille esitab töötaja tööandja vastu, võib aga esitada tööülesannete täitmise koha või töötaja elukoha järgsele kohtule.

Kui hagejaid on mitu, on pädev tööülesannete täitmise koha või ühe hageja elukoha järgne kohus.

Kui tööülesandeid täidetakse mitmes kohas, võib hagi esitada ühe sellise koha kohtus.

Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seonduvad hagid tuleb esitada õnnetuse toimumise koha kohtusse või selle koha kohtusse, kus haige viimati töötas tööl, mis võis haiguse põhjustada. Kui õnnetus juhtub välismaal, tuleb hagi esitada Portugalis õnnetuseohvri elukoha järgsesse kohtusse. Seadusega nõutavad seletuskirjad tuleb saata nende eeskirjadega määratud kohtule. Pädev on ka õnnetusohvri, haige või hüvitisesaaja elukoha järgne kohus, kui seletuskiri esitatakse seal või kui ta seda taotleb enne hagimenetluse algatamist. Kui õnnetuseohver, haige või hüvitisesaaja on registreeritud meremees või lennuki meeskonnaliige ja õnnetus juhtub reisil või haigus ilmneb reisil, on pädev ka kohus esimeses siseriiklikul territooriumil olevas laeva või lennuki saabumiskohas või nende registreerimisjärgse asukoha kohus.

ÜlesÜles

Kollektiivse vallandamise korral tuleb vallandamise kiirmenetluste ja vaidlustamise hagid esitada tööülesannete täitmise asutuse asukoha kohtusse. Kui vallandamine puudutab eri asutuste töötajaid, on pädev selle koha kohus, kus asub suurema vallandatud töötajate arvuga asutus.

Alaealiste suhtes ja tsiviilprotsessidel kehtib üldreegel, mille kohaselt on kaitseabinõude määramiseks pädev alaealise selle elukoha kohus, kus ta elab protsessi algatamise hetkel. Kui alaealise elukoht ei ole teada, on pädev vanemliku vastutusega isiku elukoha kohus. Kui vanemliku vastutusega isikute elukohad asuvad eri kohtades, on pädev selle isiku elukoha kohus, kelle hoolde alaealine on usaldatud, või ühise eestkoste korral, selle isiku elukoha kohus, kelle juures alaealine elab. Kui mõni kaitseabinõudest puudutab kahte või enamat alaealist, samade vanemate, kuid eri kohtupiirkondades (comarcades) elavaid lapsi, on pädev selle elukoha järgne kohus, kus elab suurem arv lastest; samadel asjaoludel on pädev kohus, kus kaitseabinõud taotleti esimesena. Kui menetluse algatamise hetkel elab alaealine riigist väljas, on pädev hageja või kostja elukoha järgne kohus; kui ka need elavad välismaal ja Portugali kohus on rahvusvaheliselt pädev, kuulub kohtuvaidluse lahendamine Lissaboni kohtu pädevusse.

a) Millal võin valida kostja elukohajärgse kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu jurisdiktsiooni vahel?

Sellele küsimusele vastatakse selle küsimusterühma 2 lõikes c.

b) Millal olen kohustatud valima mõne teise, kostja elukohajärgsest kohtust erineva kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus)?

Kõikides küsimuse II numbri 2 all nimetatud olukordades.

ÜlesÜles

c) Kas pooltel on võimalik määrata kohut, mis ei oleks tavapäraselt pädev?

Jah, sõlmides jurisdiktsiooni välistava ja omistava lepingu, võivad pooled kokku leppida teatud kindla vaidluse või teatud õigussuhtest tulenevate vaidluste lahendamiseks pädeva jurisdiktsiooni, tingimusel, et see suhe seondub enam kui ühe õiguskorraga.

Kokkuleppelisel teel kohtu nimetamisega võib omistada ainupädevuse Portugali kohtule või kui pädev on Portugali kohus, siis anda sellele ainult alternatiivse kohtupädevuse, eeldusel, et see on kahtluse korral alternatiiviks.

Kohtu valimine on kehtiv ainult juhul, kui on kumulatiivselt täidetud järgmised tingimused:

  1. tegemist on vaidlusega pooltele võimaldatud õiguste üle;
  2. nimetatud kohtu seadus võimaldab seda;
  3. see on õigustatud mõlema või ühe poole tõsise huviga, tingimusel et see ei too kaasa tõsise ebamugavuse teisele poolele;
  4. asi ei puuduta Portugali kohtute ainupädevusse kuuluvat teemat;
  5. kohus valitakse kirjaliku kokkuleppega või kirjalikult kinnitatud vormis, kusjuures selles tuleb pädev jurisdiktsioon selgesõnaliselt ära märkida. Selleks loetakse kirjalikult poolte allkirjastatud dokumendina vormistatud lepingut või kirjavahetuse, faksi, telegrammide või muude kirjalikku tõendust andvate sidevahendite teel edastatud dokumenti; sellised vahendid sisaldavad kas otseselt lepingut või sisaldub nendes mõnele teisele kokkulepet sisaldavale dokumendile viitav klausel.

Tööalase jurisdiktsiooni korral on kehtetud lepingud või klauslid, millega soovitakse välistada territoriaalset pädevust, mis on omistatud küsimuse II-2 vastuses viidatud tingimustel.

ÜlesÜles

C. Kui kohtuasjas on pädev erikohus, kuidas saan kindlaks teha, millisesse kohtusse pean pöörduma?

Seda saab kindlaks teha järgmiste kriteeriumide alusel:

Perekonnakohtud – on pädevad valmistama ette ja otsustama abikaasade poolt algatatud vabatahtliku jurisdiktsiooniga kohtuasju, lahuselu- ja varalahusus- ning abielulahutushagisid, varaloendeid ja nendega seonduvaid kiirmenetlusi, abikaasade ja endiste abikaasade vahelisi elatise hagisid ja täideviimisi, abielu tühisuse või kehtetuks tunnistamise hagisid, mõlema abikaasa poolt heauskselt sõlmitud kehtetuks tunnistatud abieluga seonduvaid hagisid ning abikaasade ja endiste abikaasade vahelisi elatise hagisid ja täideviimisi.

Perekonnakohtute pädevusse kuulub veel:

  1. vara eestkoste ja haldamise määramine;
  2. alaealise nimel tehingute sõlmimiseks isiku nimetamine ja samamoodi vanemliku vastutuse alla kuuluvat alaealist kohtuväliselt esindava peaeestkostja nimetamine;
  3. lapsendamissideme loomine;
  4. vanemliku vastutuse korraldamine ja sellega seonduvate küsimuste käsitlemine;
  5. alaealistele ja täisealistele või iseseisvunud lastele tasutava elatise määramine ning elatise maksmise täideviimiste ettevalmistamine ja otsustamine;
  6. alaealiste kohtuliku üleandmise määramine;
  7. alaealiste seaduslikule esindajale loa andmine teatud toimingute teostamiseks, ilma loata teostatud toimingute kindlaks tegemine ja vabaduste lubamise alaste kaitseabinõude määramine;
  8. vanemate poolt alaealistele lastele antava tagatise üle otsustamine;
  9. vanemlikust vastutusest täielikult või osaliselt vabastamise või vastutuse piiramise määramine;
  10. emaduse, isaduse tõestamiseks või oletatava isaduse vaidlustamiseks mitteametliku kontrolli teostamine;
  11. vanemate lahkheli korral alaealise nime ja perekonnanimede üle otsustamine.

Perekonnakohtute pädevusse kuulub veel:

ÜlesÜles

  1. vara hooldaja või haldajana määrata töötasu eestkostjale või haldurile, otsustada eestkostja, haldaja või perekonnanõukogu liikme ametist tagasiastumine, ametist vabastamine või kõrvaldamine, nõuda ja kohut mõista arvelduste asjus, anda luba juriidilise hüpoteegi asendamiseks ja määrata antud tagatise suurendamine ja asendamine ning nimetada erihaldur esindama alaealist kohtuväliselt;
  2. nimetada erieestkostja, kes esindaks alaealist kõikides eestkostemenetlustes;
  3. muuta, tühistada ja läbi vaadata adopteerimisi, nõuda ja otsustada adopteerija arveldusi ja kehtestada adopteeritud lapse elatiseks määratud tulu summa;
  4. otsustada alaealistele lastele antud tagatiste suurendamise ja asendamise üle;
  5. nõuda ja hinnata vanemate aruandmisi;
  6. otsustada muudes vahejuhtumites eespool nimetatud menetluste raames.

Töökohtud – töökohtute pädevusse kuulub peaasjalikult tsiviilvaldkonnas otsustada järgmiste küsimuste üle:

  1. küsimused seoses kollektiivsete tööd reguleerivate vahendite tühistamise ja tõlgendamisega töölepingute puhul, mis ei ole halduslikku laadi;
  2. küsimused, mis tulenevad alluvustöösuhetest ja töölepingute sõlmimise eesmärgil loodud suhetest;
  3. tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad küsimused;
  4. küsimused seoses arstiabi või haiglatega, kliinikuteenuste osutamisel määratavate ravimitega, proteeside ja ortopeediliste seadmetega varustamisega või mis tahes muude teenuste või abi osutamisega või mis makstakse tööõnnetuste või kutsehaiguste ohvritele;
  5. hagid seoses vastutavate üksuste poolt sõlmitud aktide ja lepingute tühistamisega ametiühingute või tööseaduste rakendamisest tulenevate kohustuste täitmisest vabanemise eesmärgil;
  6. seaduste alusel töölepingutega võrdsustatud lepingutega seonduvad küsimused;
  7. praktikandi- või katseajalepingutest tulenevad küsimused;
  8. sama üksuse teenistuses olevate tööliste vahelised küsimused seoses õiguste ja kohustustega, mis tulenevad ühistest toimingutest töösuhete täitmisel või mis tulenevad ühe töölise poolt toimepandud seadusevastasest teost tööülesannete täitmisel ja sellest tingitult, välja arvatud kriminaalkohtute pädevusse kuuluvad küsimused kriminaalvastutusega ühendatud tsiviilvastutuse osas;
  9. küsimused sotsiaalhoolekande- või peretoetustega tegelevate asutuste ja nendest abi saajate vahel, kui need puudutavad kummagi poole õiguslikke, määrustikulisi või seadusejärgseid õigusi, volitusi või kohustusi, ilma et see piiraks halduskohtute ja maksujärelevalvet teostavate kohtute asjaomast pädevust;
  10. küsimused ametiühinguliitude ja liikmete või nende poolt esindatud või nende otsustest mõjutatud isikute vahel, kui need puudutavad kummagi poole õiguslikke, määrustikulisi või seadusejärgseid õigusi, volitusi või kohustusi;
  11. hoolekandeasutuste või ametiühinguliitude vara likvideerimise ja jaotamise menetlused, kui seadus ei sätesta teisiti;
  12. küsimused sotsiaalhoolekandeasutuste või ametiühinguliitude vahel, nendest kummagi õiguslike, määrustikuliste või seadusejärgsete volituste või kohustuste olemasolu, laienemise või olemuse suhtes, mis kahjustab teist poolt;
  13. oma otsustel või muudel täitedokumentidel põhinevad täitemenetlused, välja arvatud juhul, kui selleks on pädevad muud kohtud;
  14. küsimused õigusliku töösuhtega seotud poolte või selle ühe poole ja kolmandate isikute vahel, kui need küsimused tulenevad töösuhtega seonduvatest abi-, täiendavus- või sõltuvussuhetest ja taotlusega koos esitatakse teine taotlus, milles kohus on otseselt pädev;
  15. streigiga seonduvates tsiviilküsimustes;
  16. tööliste komiteede ja vastavate koordineerimiskomisjonide, ettevõtte või selle töötajate vahelised küsimused;
  17. ülejäänud küsimustes, mis on seadustega määratud töökohtule.

Kaubanduskohtud – kaubanduskohtute pädevusse kuulub valmistada ette ja otsustada:

ÜlesÜles

  1. ettevõtte päästmise ja pankroti erimenetlused;
  2. partnerluslepingu olematuks, tühiseks ja kehtetuks tunnistamise tuvastushagid;
  3. sotsiaalõiguste kasutamisega seonduvad hagid;
  4. sotsiaalotsuste peatamise ja tühistamise hagimenetlused;
  5. äriühingute lõpetamismenetlused ja pankrotimenetlused;
  6. hagid, milles nõude aluseks olev asjaolu puudutab tööstusomandit;
  7. äriregistriseadustikus sätestatud hagid;
  8. tööstusomandiseadustikus ettenähtud tühisus- ja tühistamishagid.

Kaubanduskohtute pädevuses on veel otsustada:

  1. edasikaebused otsuste üle, mis annavad, keelavad või kustutavad tööstusomandiseadustikus sätestatud tingimustel selles ette nähtud patentidest tulenevad õigused;
  2. äriregistri ametlike korralduste edasikaebused.

Merekohtud – merekohtute pädevusse kuulub käsitleda küsimusi seoses:

  1. laevadele, alustele ja muudele ujuvkonstruktsioonidele tekitatud või tekkinud, või nende merelisest kasutusest tekkivate kahjude eest tasumisele kuuluvate hüvitistega;
  2. laevade, aluste ja muude ujuvkonstruktsioonide ehitus-, remondi- ning ostu-müügilepingud, kui need on mõeldud merenduses kasutamiseks;
  3. mereveolepingud või ühendatud transpordi või mitmeid transpordiliike ühendava transpordi leping;
  4. jõe- või kanalitranspordi lepingud;
  5. laevade, aluste ja muude ujuvkonstruktsioonide merekasutuse lepingud, nimelt prahilepingud ja kapitaliliisingu lepingud;
  6. laevade, aluste ja muude merenduses kasutatavate ujuvkonstruktsioonide ja nende lasti kindlustuslepingud;
  7. hüpoteegid ja privileegid laevade ja aluste suhtes ning ka mis tahes varalised tagatised ujuvkonstruktsioonide ja nende lasti suhtes;
  8. laevade, aluste, muude ujuvkonstruktsioonide ja nende lastiga seonduvad erimenetlused;
  9. laevade, aluste ja muude ujuvkonstruktsioonide, vastava lasti ja pankade, muude laevade, aluste ja muude ujuvkonstruktsioonide juurde kuuluvate väärtuste kiirmenetlused ning eeltaotlus sadamavõimudele peatada selliste menetluste esemeks olnud asjade väljumist;
  10. tavalised avariid või erilised avariid, sealhulgas teisi merenduses kasutatavaid ujuvkonstruktsioone puudutavad avariid;
  11. mereabi ja -päästetööd;
  12. puksiirilepingud ja lootsilepingud;
  13. vrakkide kõrvaldamine;
  14. meresaastuse ja muude merekohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate veekogude saastusega seonduv tsiviilvastutus;
  15. kalastustarvete või kalapüügivarustuse või mereandide, karploomade püügi, meretaimede korjamise varustuse, ankrute, varustuse, relvade, moona ja muude navigeerimiseks või kalapüügiks mõeldud esemete kasutamine, kaotamine, leidmine või võõrandamine ning ka sellele materjali poolt või sellele materjalile tekitatud kahju;
  16. üldkasutatava mereala varale tekitatud kahjud;
  17. vrakid ja merest pärinevad või välja uhutud esemete või olemasolevad jäänused, mis peituvad vastaval pinnal või pinnases või mis pärinevad või on olemas siseveekogudes, kui need omavad merendusalast tähtsust, omandus ja valdamine;
  18. saak;
  19. kõik merekaubandusõiguse valdkonna küsimused üldiselt.

Täiendav informatsioon

  • Supremo Tribunal de Justiça; Ülemkohus English - français - português
  • Ministério da Justiça; Justiitsministeerium English - português
  • Tribunal Constitucional; Konstitutsioonikohus português
  • Tribunal da Relação de Lisboa; Lissaboni apellatsioonikohus português
  • Tribunal da Relação de Coimbra; Coimbra apellatsioonikohus português
  • Tribunal da Relação de Évora; Évora apellatsioonikohus English - français - português
  • Tribunal da Relação do Porto; Porto apellatsioonikohus português
  • Procuradoria Geral da República; Vabariigi peaprokuratuur português
  • Centro de Estudos Judiciários; (Portugali kohtunike väljaõppe eest vastutav üksus) English - français - português
  • Direcção Geral da Administração da Justiça; (teeb muuhulgas kättesaadavaks kohtute kontaktid ja teabe nende territoriaalse jurisdiktsiooni kohta ning annab juurdepääsu kohtuametnike koduleheküljele) português
  • Gabinete de Política Legislativa e Planeamento; Seadusloome poliitika ja planeerimise osakond justiitsministeeriumi juures English - português
  • Direcção Geral dos Registos e do Notariado; Registrite ja notarite koja peadirektoraat português
  • Instituto do Consumidor; Tarbijainstituut português
  • Associação Sindical dos Juizes Portugueses; Portugali kohtunike ametiühing português
  • Sindicato dos Magistrados; Kohtunike ametiühing prokuratuuri juures português
  • Ordem dos Advogados; Advokaatide selts português
  • Base de legislação «on-line» (sisaldab seadusetekste ja akte, mis on avaldatud RT seerias I alates 01-01-1970; võimaldab tasuta juurdepääsu seerias I alates 01-01-2000 avaldatud õigusaktidele).português

« Kohtute pädevus - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 22-06-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik