Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Poola

Viimati muudetud: 06-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Poola

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses? B.
I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja milline neist on pädev minu asja arutama, kui nad on erinevad? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (üldine kohtualluvus) (kas asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?) II.
1. Üldise kohtualluvuse üldreegel 1.
2. Erandid 2.
a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldreegli järgi määratud kohus) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)? b)
c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Poolas menetletakse tsiviilasju tavalistes kohtutes ja riigikohtus (vt Poola kohtusüsteem), kui need ei kuulu erikohtu pädevusse.

Kohtute pädevust reguleerivad normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 16-18 ja 27-37.

Kohalikes kohtutes menetlevad tsiviilasju järgmised kohtute osakonnad:

  • tsiviilasjade osakond;
  • perekonna- ja alaealiste asjade osakond (perekohtud) - perekonna- ja eestkosteseadusega seotud küsimused ning asjad, mis on seotud laste eksiteele viimise ja alaealiste kuritegudega, alkohoolikute ja uimastisõltlastega seotud asjad ning muud asjad, mis kuuluvad eriõigusakti alusel eeskostekohtu pädevusse;
  • töö- ja sotsiaalkindlustusasjade osakond (töökohtud) - töö- või sotsiaalkindlustusseaduse asjad;
  • äriõiguse osakond (ärikohtud) - asjad, mis on seotud majandus- ja tsiviilõigusega, nt teatavas valdkonnas tegutsevate äriühingute vahelised vaidlused, äriühingusisesed vaidlused, kahju hüvitamise hagid juhatuse liikmete vastu valeandmete esitamise eest riiklikule kohturegistrile ja hagid äriühingute vastu keskkonnakahju tekitamise eest;
  • kinnistusameti osakond - kinnistusraamatu sissekannetega seotud asjad ja teised kinnistusametiga seotud tsiviilhagid;
  • munitsipaalosakond (linnakohtud) - asjad, mis lahendatakse kiirmenetluses või mis on seotud deposiitide ja vara konfiskeerimisega.

Varssavi kohalikus kohtus tegutsevad ka järgmised osakonnad:

ÜlesÜles

  • Konkurentsi- ja tarbijakaitse kohus, millel on õigus menetleda konkurentsieeskirjade ja energiamajandusega seotud asju.
  • Ühenduse kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduste kohus, kus menetletakse asju, mis on seotud kaubamärgi rikkumise, disainilahenduse rikkumise ohu või avaldustega, mille kohaselt ei ole disainilahendusi ega kaubamärke rikutud, samuti ühenduse tööstusdisainilahenduse või kaubamärgi tühistamise ja kaubamärgi rikkumise tagajärgedega.

B. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses?

I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja milline neist on pädev minu asja arutama, kui nad on erinevad?

Üldiselt kuulub kohaliku kohtu pädevusse tsiviilasjade menetlemine ja kohtuotsuste tegemine esimeses astmes. Kohaliku kohtu pädevusse kuuluvad kõik asjad, mis ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 16 ja 507 kohaselt piirkonnakohtu pädevusse.

Esimese astme piirkonnakohtute pädevusse kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 17 nimetatud järgmised asjad:

  • mittemateriaalseid õigusi (nt abielulahutus) ja seotud nõudeid käsitlevad asjad, v.a järgmised asjad: lapse põlvnemise tuvastamine või vaidlustamine, vanemaõigusest loobumine või lapsendamise tühistamine;
  • autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ning leiutiste, kasulike mudelite, tööstusdisaini lahenduste, kaubamärkide, geograafiliste tähiste ja mikrolülituse topoloogiaga seotud õiguste kaitse ning muu mittemateriaalse varaga seotud õiguste kaitse;
  • ajakirjanduse seaduse alusel esitatud nõuded;
  • omandiõigused, kui vaidlusaluse eseme väärtus on üle 75 000 Poola zloti ja äriühingute hagide korral üle 100 000 Poola zloti, v.a. järgmised asjad: elatis, omandiõigusega seotud vaidlused, abikaasade ühisvara jagamine, kinnistusraamatu sisu vastavusse viimine kehtiva seadusega;
  • ühistu jagunemise kohta tehtud otsust asendava kohtuotsuse tegemine;
  • juriidiliste isikute või selliste organisatsioonide, mis ei ole juriidilised isikud, kuid mis on seadusega asutatud juriidilise isikuna, otsuste tühistamine või kehtetuks tunnistamine või õigustühisuse tuvastamine;
  • kõlvatu konkurentsi ennetamine ja meetmed sellise konkurentsi lõpetamiseks.

Piirkonnakohtute pädevusse kuuluvad ka järgmised valdkonnad:

ÜlesÜles

  • teovõimetuse asjad;
  • natsionaliseeritud äriühingute tegevust käsitlevate vaidluste lahendamine: vaidlused äriühingu juhatuse ja direktori vahel, vaidlused äriühingu siseorganite ja äriühingu asutaja vahel ning vaidlused äriühingu siseorganite ja järelevalveasutuse vahel;
  • välisriigi kohtuotsuste täitmisele pööratavuse tunnustamise ja kinnitamisega seotud asjad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 1148 ja 1151).

Omandiõigustega seotud asjade korral peab hageja hagiavalduses märkima hagihinna, kui vaidluse esemeks ei ole teatav rahasumma.

Rahaliste nõuete korral loetakse hagihinnaks märgitud summa, isegi juhul, kui rahaline nõue on esitatud alternatiivina teisele nõudele.

Muude varaga seotud hagide puhul peab hageja hagiavalduses märkima vaidlusaluse eseme maksumuse vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 20-24.

II. Territoriaalne kohtualluvus (üldine kohtualluvus) (kas asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?)

Poola tsiviilkohtumenetluse seadustikus on nimetatud nelja liiki kohtualluvust: üldine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 27-30), valikuline (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 31-37), erandlik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 38-42) ja eriline (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 43-46).

1. Üldise kohtualluvuse üldreegel
Üldine kohtualluvus

Hagi tuleks esitada esimese astme kohtusse kostja alalise elukoha järgi.

Tsiviilseadustiku artikli 25 kohaselt on füüsilise isiku alaliseks elukohaks koht, kus ta tavaliselt elab. Kui kostja ei ela alaliselt Poolas, määrab üldise kohtualluvuse see, kus ta tegelikult elab, ja kui tema tegelik elukoht ei ole teada või ei asu Poolas, tuleks menetlus algatada kohtus, mille tööpiirkonnas asus kostja viimane elukoht Poolas.

ÜlesÜles

Riigikassa vastu tuleks hagi esitada vaidlusega seotud asutuse asukoha järgi. Kui riigikassat esindab riigikassa prokuratuur (Prokuratoria Generalna Skarbu Państwa), tuleks hagi esitada nõudega seotud asutuse eest vastutava filiaali asukohajärgsesse kohtusse.

Hagid teiste juriidiliste isikute või muude isikute vastu tuleks esitada asjaomase isiku asukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 30).

2. Erandid
a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldreegli järgi määratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Valikuline kohtualluvus tähendab seda, et hageja võib mõnikord valida kohtu, kuhu hagi esitada. Sellisel juhul võib hageja esitada hagi üldkohtualluvuse järgi või mõnele muule, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 32-37 nimetatud kohtule.

Valikuline kohtualluvus on sätestatud järgmistel juhtudel:

  • ülalpidamisnõuded, isaduse tuvastamine ja sellega kaasnevad nõuded - hagi võib esitada hageja elukoha järgi;
  • omandinõuded, mis on seotud kostja äritegevusega - hagi võib esitada kostja tegevuskoha või ettevõtte asukoha järgi, kui nõue on seotud selle tegevuskoha või ettevõtte tegevusega. See ei kehti siiski juhul, kui seaduse kohaselt esindab riigikassat riigikassa prokuratuur (Prokuratoria Generalna Skarbu Państwa);
  • hagid lepingu olemasolu tuvastamiseks või lepingu täitmiseks, tühistamiseks või kehtetuks või õigustühiseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamise hagid lepingu mittetäitmise või ebaõige täitmise korral - hagi võib esitada vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi; kahtluste korral tuleks esitada dokumentaalsed tõendid lepingukohustuse täitmise koha kohta;
  • kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev hagi - hagi võib esitada õigusvastase teo toimepaneku koha või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi;
  • kohtuasja tasude maksmisest tulenevad nõuded - hagi võib esitada kohtusse, mille tööpiirkonnas tegutsev õigusesindaja käsitles kõnealust asja;
  • kinnisasja üürimise või rentimisega seotud nõuded - hagi võib esitada kinnisasja asukoha järgi;
  • vekslist või tšekist tulenev hagi - hagi võib esitada veksli või tšeki lunastamise koha järgi. Mitmest vekslist või tšekist tuleneva hagi võib esitada koos kas lunastamise koha järgi või üldkohtualluvuse järgi lihtveksli või tšeki maksja või väljaandja elu- või asukoha järgi;
  • hagid lepingu sõlmimiseks, sisu tuvastamiseks või muutmiseks, mida menetletakse äriõigusega seotud asjade korral eraldi - hagi võib esitada lepingu täitmise koha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 479 koostoimes artikliga 34);
  • tööõigusest tingitud hagid - hagi võib esitada töö teostamise varasema, praeguse või tulevase koha järgi, või kõnealuse töökoha asukoha järgi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 461 lõige 1).
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Erandlik kohtualluvus tähendab seda, et asja peab menetlema seadustikus nimetatud kohus. Erandlik kohtualluvus on sätestatud järgmiste asjade jaoks:

ÜlesÜles

  • kinnisasja või kinnisasja valdusega seotud omandi- või muud asjaõigused - hagi tuleb esitada kinnisasja asukoha järgi; kui vaidluse sisuks on servituut, määrab kohtualluvuse koormatud kinnisasja asukoht;
  • vara pärimine või kaitse kirja, juhtnööride või muu viimse tahteavalduse alusel - hagi tuleb esitada testaatori viimase alalise elukoha järgi või - kui tema alalist elukohta Poolas ei ole võimalik kindlaks teha - pärandvara või selle osa asukoha järgi;
  • ühistu, äriühingu või liidu liikmelisus - hagi tuleb esitada asjaomase organisatsiooni asukoha järgi;
  • abielu - hagi tuleb esitada abikaasade viimase ühise alalise elukoha järgi, kui üks abikaasa elab veel alaliselt selles kohas. Vastasel juhul kuulub asi kostja alalise elukoha järgse kohtu ainupädevusse; kui ka seda ei saa kohaldada, kuulub asi hageja alalise elukoha järgse kohtu ainupädevusse;
  • lapse ja vanema vaheline suhe või lapsendaja ja lapsendatu vaheline suhe - hagi tuleb esitada hageja alalise elukoha järgi, kui puudub alus hagi esitamiseks üldkohtualluvuse järgi.
c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Eriline kohtualluvus tähendab seda, et erinormides nimetatud asjade korral võidakse kohtualluvus määrata erinevalt:

  1. Hagejal on õigus valida kohus.

    Kui teataval põhjusel peaks asi kuuluma teatava kohtu pädevusse, või kui hagi esitatakse mitme isiku vastu ning üldise kohtualluvuse järgi tuleks see esitada eri kohtutele. Sama kehtib juhul, kui kinnisasi, mille asukoht määrab kohtualluvuse, asub mitme kohtu tööpiirkonnas.

    ÜlesÜles

  2. Mõlemal poolel on õigus valida kohus kokkuleppe või ühise avalduse alusel.

    Pooled võivad kirjalikult kokku leppida asjaomasest õigussuhtest tulenenud vaidluse või võimaliku tulevase vaidluse lahendamise kohana esimese astme kohtu, mille pädevusse asi seaduse kohaselt ei kuulu. Sellel kohtul on seega erandlik pädevus, kui pooled ei otsusta teisiti. Pooled võivad kirjalikus lepingus piirata ka hageja õigust valida kohut, mille pädevusse sellised vaidlused kuuluvad.

    Pooled ei või siiski muuta erandlikku kohtualluvust.

    Kohtualluvuse kokkulepped peavad olema kirjalikud ja need võivad olla lepingu osa või olla sõlmitud eraldi kokkuleppena.

    Töö- ja sotsiaalkindlustusõiguse asjades võib pädev kohus saata asja poolte ühisavalduse alusel edasi teise, võrdväärsesse kohtusse, mis on pädev menetlema töö- ja kindlustusõiguse asju, kui seda peetakse otstarbekaks.

  3. Pädeva kohtu määrab kõrgema astme kohus või riigikohus.

    Kui asja menetlemine või muu meetme võtmine pädevas kohtus on välistatud, määrab kõrgema astme kohus teise kohtu. Teine kohus määratakse ainult juhul, kui asja menetlemine pädevas kohtus on välistatud näiteks seetõttu, et kohtunik on tagandatud, või vääramatu jõu tõttu.

    Riigikohus peab määrama kohtu, kuhu hagi esitada, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses ei ole võimalik kohtuasja asjaolude põhjal määrata kohtualluvust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 45).

C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Erikohtuteks on halduskohtud ja sõjaväekohtud.

Sõjaväekohtute tööd reguleerib 21. augusti 1997. aasta sõjaväekohtute (struktuuri) seadus. Need kohtud menetlevad peamiselt Poola relvajõududega seotud kriminaalasju. Neile saab anda õiguse menetleda teisi asju vaid seaduse alusel.

Halduskohtute tööd reguleerib 25. juuli 2002. aasta halduskohtute (struktuuri) seadus. Halduskohtud mõistavad õigust, kontrollides avalik-õiguslike asutuste tegevust ja lahendades kohaliku ja keskvalitsuse vahelise pädevusega seotud vaidlusi. Ei saa välistada, et halduskohus võib erandkorras teha otsuse ka tsiviilasjas osana avalik-õiguslike asutuste tegevuse kontrollist.

Täiendav informatsioon

Justiitsministeerium

http://www.ms.gov.pl/ polski

Poola tavaliste kohtute loetelu (aadressid)

http://www.ms.gov.pl/organizacja/sady.php polski

« Kohtute pädevus - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik