Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Holland

Viimati muudetud: 12-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 



 

SISUKORD

A. Kas pean pöörduma tavalise kohtu või mõne spetsialiseerunud kohtu poole? A.
B. Kui tavalised kohtud on pädevad, siis kuidas saan teada, milline neist kohtutest on pädev minu asjas? B.
I. Kas on vahet tavaliste esimese astme alamate ja kõrgemate tsiviilkohtute vahel ja kui on, siis milline kohus on pädev minu asjas? I.
II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev A linna või B linna kohus?) II.
C. Kui mõni spetsialiseerunud kohus on pädev, kuidas ma saan teada, millise kohtu poole pöörduda? C.

 

Kui soovite algatada kohtuasja, peate kõigepealt teadma, milline kohus on teie asjas pädev. Kui valite vale kohtu või kui tekib vaidlus kohtu pädevuse üle, riskite sellega, et teie kohtuasi jääb pikalt venima või lükatakse teie nõudmine ebapädevuse tõttu koguni tagasi.

A. Kas pean pöörduma tavalise kohtu või mõne spetsialiseerunud kohtu poole?

Hollandi tsiviilkohtumenetlusõigus ei tunnista mingeid erikohtuid nagu kaubanduskoja kohut või töövaidluskohut. Kohus on põhimõtteliselt pädev kõigis eraõiguslikes asjades.

B. Kui tavalised kohtud on pädevad, siis kuidas saan teada, milline neist kohtutest on pädev minu asjas?

Eraõiguslikes asjades võtavad kohtud esimesel astmel käsitleda kõiki tsiviilasju, kui seadus ei määra teisiti.

Hollandi õigussüsteemis on eraõiguse alal kolme sorti kohtuid: ringkonnakohtud, apellatsioonikohtud, ülemkohus.

On üheksateist ringkonnakohut ja viis apellatsioonikohut. On üksainus ülemkohus.

Kohtud jagunevad organisatoorseteks üksusteks. Neid üksusi nimetatakse “sektoriteks”. Ringkonnakohtute puhul on tegemist munitsipaal-, haldusõiguse, tsiviilõiguse ja karistusõiguse sektoritega.

Kohtukoosseis võib olla ühe- või kolmeliikmeline. Lähetepunktiks on, et munitsipaalkohtuasjad, lihtsamad asjad ja asjad, mis nõuavad kiiret käsitlemist, lähevad üheliikmelisele kohtukoosseisule. Juriidiliselt keerulisi asju käsitleb kolmeliikmeline kohtukoosseis. Ka paljud perekonnaasjad lähevad üheliikmelisele kohtukoosseisule. Üks näide üheliikmelisest kohtukoosseisust on teatud laste problemaatikat käsitlev lastekohtunik.

Tsiviilkohtunik ei ole pädev vaidlustes, mille jaoks on juba pädevaks tunnistatud halduskohtunik. Siinkohal mõeldakse juhtkonna (valitsuse) vastu suunatud vaidlusi.

ÜlesÜles

I. Kas on vahet tavaliste esimese astme alamate ja kõrgemate tsiviilkohtute vahel ja kui on, siis milline kohus on pädev minu asjas?

Munitsipaalsektori ja tsiviilsektori ülesannete jaotus kohtutes on määratletud tsiviilkohtumenetluse seaduses. Lähtepunktiks on, et kohtu tsiviilsektor on pädev kõigil puhkudel peale nende, mis on seadusega määratud munitsipaalsektorile.

Selle ülesannete jaotuse kõige olulisem kriteerium on

  • kohtunõude suurus

Kehtestatud on, et munitsipaalkohtuniku pädevusse jäävad nõuded, mis ei ületa 5000 eurot. Samuti on munitsipaalkohtunik pädev asjades, mis puudutavad määratlemata väärtusega nõuet, juhul kui on olemas tõendid, et nõue ei ületa 5000 eurot.

ja

  • kohtuasja iseloom.

Munitsipaalkohtunik on pädev käsitlema nõudeid, mis puudutavad üürilepinguid, (individuaalseid ja kollektiivseid) töölepinguid, vahenduslepinguid, krediidilepinguid. Nõudmise suurus siin rolli ei mängi.

Muudes asjades on pädev tsiviilsektor.

II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev A linna või B linna kohus?)

See küsimus puudutab niinimetatud piiratud pädevust. See tähendab küsimust, milline 19 ringkonnakohtust on pädev: kas näiteks Amsterdami kohus või Leeuwardeni oma. Tegemist on niisiis geograafilise pädevusega.

Siit järgnev vastus on Hollandi kohtute piiratud pädevuse kirjeldus. Rahvusvahelistes asjades, st piiriülese loomuga asjades on sätestatud, et kui Hollandi kohtu pädevus (jurisdiktsioon) on kord juba paika pandud, määrab seejärel piiratud pädevuse Hollandi sisene õigus (välja arvatud juhul kui reegel, mis määrab rahvusvahelise pädevuse soovitab ka piiratud pädevusega kohut, nagu on näiteks näha Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 lõikes 2).

ÜlesÜles

1) Territoriaalse pädevuse põhireegel

Kohtukutse alusel algatatud menetluse puhul esimesel kohtuastmel kehtib põhireegel (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 99), et, kui seadus ei määra teisiti, on pädev kostja elukohajärgne kohus. Kui kostjal puudub Hollandis alaline elukoht, siis on pädev tema (Hollandis) tegeliku viibimiskoha järgne kohus. Seadus kohtute piirkondliku jaotumise kohta määrab, milline kohus on pädev vastavalt kostja elu- või viibimiskohale teatud munitsipaliteedis. Selles seaduses on iga munitsipaliteet viidud ühe ringkonna alla 19st.

Kirjaliku avalduse alusel algatatud menetluse puhul esimesel astmel kehtib põhireegel (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 262), et pädev on hageja (või hagejatest ühe või avalduses nimetatud asjast huvitatud osapoolest ühe) elukohajärgne kohus, ja kui puudub alaline elukoht Hollandis, siis (Hollandis) tegeliku viibimiskoha järgne kohus. Kui avaldus on seotud kohtukutse alusel algatatud kohtuasjaga, siis on pädev kohus, kes seda asja käsitleb.

2) Erandid põhireeglist

Siinkohal punktide 2a, 2b ja 2c all käsitletavad reeglid puudutavad peamiselt kohtukutse alusel algatatud menetlusi.

Kirjaliku avalduse alusel algatatud menetluste puhul, kus üldiselt on pädev hageja kohus, kehtivad alimente puudutavate avalduste puhul teistsugused reeglid.

Lastele makstavate alimentide muutmise avaldusega tuleb pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse.

Abikaasale makstavate alimentide muutmise avaldusega peab alimendisaaja pöörduma alimendikohuslase elukohajärgsesse kohtusse. Kui muutmisavaldust soovib esitada alimendikohuslane, peab ta pöörduma alimendisaaja elukohajärgsesse kohtusse.

ÜlesÜles

2.a. Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel) ja mõne teise kohtu vahel?

Terve rida klausleid Hollandi protsessiõiguses osutavad pädevale kohtule, mis on pädev lisaks põhireegliga pädevaks osutatud kohtule (kaebealuse elukoha- või tegeliku viibimiskoha järgsele kohtule). Sel juhul on tegemist alternatiivse pädevusega. Kaebajal on valikuvõimalus põhireegli ja alternatiivse reegli vahel. Seda väljendab sõna “samuti”. Järgnevalt loetelu peamistest klauslitest:

Kohtukutse alusel algatatud asjades on olulised järgmised reeglid:

Töövaidlusasjades/vahendusasjades (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 100) on samuti pädev selle koha kohus, kus tööd tavaliselt teostatakse.

Tarbijaasjades (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 101) on samuti pädev tarbija elukohajärgne või selle puudumisel tegeliku viibimiskoha järgne kohus.

Õigusvastane tegu (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 102)

Asjades, mis puudutavad õigusvastasest teost lähtuvaid kohustusi on samuti pädev selle koha kohus, kus kahjutoov fakt ilmnes.

Kinnisvara (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 103)

Kinnisvara puudutavates asjades on samuti pädev kohus, kelle õigusalas kinnisvara või suurem osa sellest asus. Elu- või ametiruumide üüri puudutavate asjade puhul on tegemist selle munitsipaliteedikohtuniku eksklusiivse pädevusega, kelle õigusalas üüriruum või suurem osa sellest asus.

Päranditomp (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 104)

Pärandit puudutavates asjades on samuti pädev testamenditegija viimase elukoha järgne kohus (sellele pädevusele viidatakse ka kui “surnumaja” kohtule, st selle munitsipaliteedi kohtule, kus testamenditegija suri).

ÜlesÜles

Juriidilised isikud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 105)

Juriidilisi isikuid puudutavates asjades (näiteks asjades, mis puudutavad juriidiliste isikute likvideerimist, juriidiliste isikute otsuste kehtetust või kehtivust, liikmete või partnerite õigusi ja kohustusi) on samuti pädev juriidilise isiku või ühingu elukoha- või asukohajärgne kohus.

Pankrot, moratoorium ja võla restruktureerimine (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 106)

Asjades, mis puudutavad seadusesätete kohaldamist pankroti, maksete peatamise ja eraisikute võla restruktureerimise puhul on samuti pädev kohus, kuhu kuulub kohtunõunik, ja juhul kui kohtunõunikku pole nimetatud, siis kohus, kes on moratooriumi välja kuulutanud. Pankrotiseadus määrab samuti pädevusreeglid ja need on siin nimetatud reeglist kõrgemalseisvad.

Lisaks võib märkida järgmist, mis puudutab abielulahutust:

Abielulahutuskohtu piiratud pädevuse määrab tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 262 (põhireegel): pädev on hageja (või hagejatest ühe või hagiavalduses nimetatud asjast huvitatud osapoolest ühe) elukohajärgne kohus, ja kui temal puudub alaline elukoht Hollandis, siis (Hollandis) tegeliku viibimiskoha järgne kohus. Huvitatud osapoole kohus on hageja oma kõrval alternatiivne.

2.b. Millal ma pean valima muu kohtu kui kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel)?

Hollandi protsessiõiguses on terve rida klausleid, mis kalduvad põhireeglist kõrvale. Sellistel puhkudel ei ole valikuvõimalust sellise erireegli ja põhireegli vahel. Kohaldada tuleb erireeglit.

Alaealisi puudutavates asjades kehtib järgmine piiratud pädevust puudutav erireegel:

ÜlesÜles

Alaealisi puudutavates asjades on pädev alaealise elukohajärgne kohus, või kui puudub elukoht Hollandis, siis tegeliku viibimiskoha järgne kohus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 265).

See reegel ei ole alternatiivne, vaid on erireegel, mida kohaldatakse põhireegli asemel. Pädev pole mitte hageja elu- või viibimiskohajärgne kohus (kirjaliku avalduse alusel algatatud menetluse põhireegel), vaid alaealise elukohajärgne kohus, või kui puudub elukoht Hollandis, siis tegeliku viibimiskoha järgne kohus. Siinjuures kehtib veel, et kui see reegel ei osuta piiratud pädevusega kohtule, siis on pädev ‘s-Gravenhage kohus.

Lisaks on Hollandi protsessiõiguses järgmised piiratud pädevust puudutavad erireeglid (ka siin loetletakse üksnes olulisemaid reegleid):

Perekonnaseisuasutus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 263)

Asjades, mis puudutavad täiendusi, sissekirjutusi, kustutamisi või muudatusi perekonnaseisuameti registrites või sellesse kantavaid või kantud akte, on pädev kohus, kelle õigusalasse see akt on või peab saama kantud.

Kinnisvarahoonete üür (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 264)

Asjades, mis puudutavad kinnisvarahoonete või nende osade üüri, on pädev kohus, kelle õigusalas üüritav asus.

Hooldus, haldamine, mentorlus (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 266)

Asjades, mis puudutavad hooldust, haldamist ja mentorlust, on pädev selle elukohajärgne kohus või kui puudub elukoht Hollandis, siis tegeliku viibimiskoha järgne kohus, kelle hooldust vastavatele esemetele või mentorlust see puudutab.

Mitteilmumine, kadumine; surnukstunnistamine (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 267)

ÜlesÜles

Mitteilmumist või kadumist puudutavates asjades on pädev mitteilmunu või kadunu mahajäetud elukoha järgne kohus. Surnukstunnistamises on pädev ‘s-Gravenhage kohus.

Kõigi eelpool nimetatud juhtude puhul on lõpuks pädev ‘s-Gravenhage kohus, kui asjakohane klausel pädevat kohut ei osuta (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 268).

2.c. Kas pooled võivad ise otsustada kohtu kasuks, mis tavamõistes ei peaks olema pädev?

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklile 108 võivad pooled kirjalikult esitada kohtuvaliku. Kohtuvalik võib puudutada üksnes õiguslikke suhteid, mis on poolte poolt vabalt määratletavad. Järelikult asjades, milles mängib rolli avalik kord, pole kohtuvalik võimalik, nagu teatud perekonnaõiguslikes asjades ja pankrotiasjades ning maksete peatamist puudutavates asjades. Munitsipaalasjades on kohtuvaliku võimalus piiratud. Nii ei ole kohtuvalik võimalik kuni 5000 euroste nõudmiste puhul (olenemata nõude iseloomust).

Vastavalt kohtuvalikule pädev kohus on põhimõtteliselt ainupädev. Pooled võivad sõnaselgelt kokku leppida, et ainupädevus kõne alla ei tule.

Lahutusasjades (abielulahutus, kooselu lõpetamine, registreeritud partnerluse tühistamine, abielu tühistamine pärast kooselu lõpetamist) kehtib tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 270 lõikes 2 sõnastatud erireegel. Vastavalt sellele artiklile suunab ebapädevaks tunnistatud kohus asja üldiselt edasi piiratud pädevusega kohtule. Siiski, vastavalt lõikele 2 toimub see lahutusasjades üksnes siis, kui kostja (abikaasa, kelle vastu protsessitakse) vaidlustab kohtu pädevuse. Juhul kui see abikaasa kohtuistungile ei ilmu või ilmub, ent kohtu pädevust ei vaidlusta, võib asi jääda ebapädevaks tunnistatud kohtu menetleda. Seda nimetatakse vaikimisi kohtuvalikuks.

C. Kui mõni spetsialiseerunud kohus on pädev, kuidas ma saan teada, millise kohtu poole pöörduda?

Hollandi protsessiõiguses ei ole spetsialiseerunud kohtuid. Teatud mõttes võib öelda, et munitsipaalkohtunik on spetsialiseerunud töövaidlus- ja üüriasjadele.

Täiendav informatsioon

  • Bevoegdheid van gerechten - Nederland English- Nederlands
  • Rechtshulp Nederland (olemas ingliskeelne versioon) Nederlands

« Kohtute pädevus - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik