Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Malta

Viimati muudetud: 24-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Malta

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusküsimustes, peate tegema kindlaks kohtu, kes on pädev Teie asja arutama, st kelle kohtualluvusse asi kuulub. Valesse kohtusse pöördumise või kohtualluvuse vaidluse korral võib menetlus oluliselt pikeneda või asja menetlemine võidakse pädevuse puudumise tõttu lõpetada.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Millisesse kohtusse pöörduda, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse? B.
I. Milles seisneb madalama ja kõrgema tsiviilkohtu erinevus ja milline on nende pädevus? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas juhtum kuulub linnakohtu A või linnakohtu B pädevusse?) II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid põhireeglist 2.
a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (põhireeglijärgsesse kohtusse) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal peab valima kostja elukohajärgse kohtu (põhireeglijärgse kohtu) asemel teise kohtu? b)
c) Kas pooled saavad ise pöörduda kohtusse, millel muidu puudub pädevus asja arutada? c)
C. Millisesse kohtusse pöörduda, kui asi kuulub erikohtu pädevusse? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Enamik tsiviil- ja kaubandusasju kuulub tsiviilkohtu pädevusse, kuna kaubanduskohtud puuduvad. Erikohtuid on vähe, nende hulgas kohtud, mis käsitlevad:

  • töösuhteid (töövaidluskomisjon e. Industrial Tribunal) – käsitleb ebaõiglaselt töölt vabastamise ning töökohal diskrimineerimise ja muu ebaseadusliku kohtlemisega seotud asju.
  • üüriküsimusi (üüri reguleerimise komisjon e. Rent Regulation Board) – käsitleb üüritingimuste muutmise, sealhulgas üüri suurendamise ja üürilepingu lõpetamisega seotud asju. Need asjad peavad puudutama enne 1. juunit 1995 sõlmitud üürilepinguid.
  • maa võõrandamist (maa-arbitraažikomisjon e. Land Arbitration Board) – arutab võõrandatud maa liigitamise ja omanikule makstava hüvitisega seotud asju.

Kõik erikohtud asuvad Valettas, samas hoones tavaliste kohtutega.

B. Millisesse kohtusse pöörduda, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse?

I. Milles seisneb madalama ja kõrgema tsiviilkohtu erinevus ja milline on nende pädevus?

Tsiviilkohtuid eristatakse vastavalt hagihinnale.

  • Väikeste hagide kohus (Small Claims Tribunal) arutab asju, mille hagihinna ülempiir on 1500 Malta liiri – vt väljamaksete korralduse faktilehte.
  • Magistraadikohus (Court of Magistrates) arutab asju hagihinnaga 1501–5000 Malta liiri.
  • Kõiki teisi hagisid arutab tsiviilkohtu esimene kolleegium (First Hall of the Civil Court), mis on kõrgem kohtuinstants. Ka kinnisvara omandiõigust ja koormatisi käsitlevaid hagisid arutatakse selles kohtus.
  • Vabatahtlikus korras arutab tsiviilkohtu esimene kolleegium asju, mis ei põhjusta vaidlusi, näiteks salajaste testamentide avamise, eestkoste- ja lapsendamisküsimusi. Tsiviilkohtu esimese kolleegiumi perekonnasektsioonis arutatakse perekonnaasju, sealhulgas abielu lahutamise, abielu tühistamise, põlvnemise- ja hooldeküsimusi.

Asjaomased kohtud on kõik esimese astme kohtud. Seetõttu saab nende otsuste peale esitada kaebuse apellatsioonikohtusse. Väikeste hagide kohtu või magistraadikohtu otsused kaevatakse edasi apellatsioonikohtu väikesele koosseisule (kohtuistungit juhib üks kohtunik). Tsiviilkohtu esimese kolleegiumi otsused kaevatakse edasi apellatsioonikohtu suuremale koosseisule (kohtuistungit juhivad kolm kohtunikku).

ÜlesÜles

II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas juhtum kuulub linnakohtu A või linnakohtu B pädevusse?)

1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel

Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel lähtub kostja elukohast. Erinevate linnade juurde kuuluvad kohtud puuduvad. Gozo saarel asuva väikeste hagide kohtu ja magistraadikohtu pädevusse kuuluvad siiski Gozo saarel elukohta omavate kostjate vastu esitatud hagid. Gozo saarel asuval rahukohtul on nii alama kui kõrgema kohtuinstantsina kahekordne pädevus. Viimasel juhul kattub tema pädevus Malta tsiviilkohtu esimese kolleegiumi pädevusega. Maltal ja Gozol kehtib kohtute eristamise osas sarnane kord. 

2. Erandid põhireeglist

Erand eespool nimetatud põhireeglist on see, kui kohustus tuleb täita konkreetsel saarel. Näiteks, kui kostja elab Gozo saarel, kuid hagi aluseks olev kohustus tuleb täita Maltal, siis on see Malta kohtute pädevuses ja kogu kohtumenetlus toimub Malta kohtutes, kuigi kostja elab Gozo saarel.

a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (põhireeglijärgsesse kohtusse) või mõnda teise kohtusse?

Malta õiguses sätestatud territoriaalse kohtualluvuse reegli kohaselt ei saa osapooled ise kohut valida.

b) Millal peab valima kostja elukohajärgse kohtu (põhireeglijärgse kohtu) asemel teise kohtu?

Kui kohustus tuleb täita konkreetsel saarel.

c) Kas pooled saavad ise pöörduda kohtusse, millel muidu puudub pädevus asja arutada?

Sellist õigust ei ole seaduses sätestatud.

C. Millisesse kohtusse pöörduda, kui asi kuulub erikohtu pädevusse?

Tavaliselt on erikohtute pädevus määratletud nende loomise aluseks olevate seadustega, sõltudes asja sisust.

Täiendav informatsioon

  • http://www.justice.gov.mt English

« Kohtute pädevus - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 24-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik