Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Luksemburg

Viimati muudetud: 21-04-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Enne kohtumenetluse algatamist tuleks välja selgitada, milline kohtuasutus teie vaidlusküsimusega tegelema hakkab, ehk teisisõnu — milline kohtuasutus on pädev selle kohtuasjaga tegelema. Kui pöördute vale kohtu poole või kui kohtu pädevuse osas puudub üksmeel, võib menetlus tunduvalt kauem aega võtta, võimalik on isegi menetlemise lõpetamine pädevuse puudumise tõttu.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtu või erikohtu poole? A.
B. Kui pädevad on üldkohtud, kuidas välja selgitada, milline neist on minu kohtuasja menetlemiseks pädev? B.
I. Kas on olemas vahe „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel? I.
II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja menetlemiseks on pädev linna A või linna B kohus?) II.
1. Territoriaalse pädevuse üldeeskiri 1.
2. Erandid üldeeskirjast 2.
a) Millistel juhtudel on mul võimalik valida kostja elukoha kohtu (üldeeskirja kohaselt määratletav kohus) ja mõne teise kohtu vahel? a)
b) Millistel juhtudel pean ma valima teise kohtu kui kostja elukoha kohus (üldeeskirja kohaselt määratav kohus)? b)
c) Kas osapooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev? c)
C. Kui pädevaks kohtuks on spetsialiseeritud kohus, kuidas määrata kindlaks, milline on minu kohtuasja jaoks pädev kohus? C.
I. Kas on olemas vahe „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel? I.
II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja menetlemiseks on pädev linna A või linna B kohus?) II.
1. Territoriaalse pädevuse üldeeskiri 1.
2. Erandid üldeeskirjast 2.

 

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtu või erikohtu poole?

Luksemburgis on üldkohtuks tsiviil- ja kaubandusküsimustes ringkonnakohus (tribunal d’arrondissement). Luksemburgis on kaks ringkonda ja seega ka kaks ringkonnakohut, millest üks asub Luxembourg’is ja teine Diekirchis.

Ringkonnakohus on pädev kõikide tsiviil- ja kaubandusvaidluste puhul, mille korral pädevus ei ole seadusega antud mõnele teisele kohtule.

Tuleb märkida, et erinevalt teistest riikidest ei ole Luksemburgis omaette erikohut kaubandusküsimustega tegelemiseks, neid kohtuasju lahendavad piirkonnakohtute erikolleegiumid. Samas rakendatakse kaubanduse valdkonnas lihtsustatud menetlust.

Erikohtud on pädevad eeskätt järgmistes valdkondades:

  • kohtuasjad, mis on seotud väikeste nõuetega: kui hagiga hõlmatav nõue ei ületa 10 000 eurot, on pädevaks kohtuks rahukohus (juge de paix). Luksemburgis on kolm rahukohut, mis asuvad Luxembourg’is, Esch-sur-Alzette’is ja Diekirchis, kõik need rahukohtud on pädevad konkreetse territooriumi osas. Mõnikord ei osutu lihtsaks määrata kindlaks hagiga hõlmatavaid summasid, sest vaidlus võib hõlmata mitmeid osi, või seetõttu, et väärtust on raske rahaliselt hinnata. Kahtluse korral tuleks pöörduda nõu küsimiseks advokaadi poole.
  • tööõigusega seotud kohtuasjad: kui vaidlus tuleneb töölepingu rakendamisest, on pädevaks kohtuks töökohus. Luksemburgis on kolm töökohut, mis asuvad Luxembourg’is, Esch-sur-Alzette’is ja Diekirchis, kõik need töökohtud on pädevad konkreetse territooriumi osas. Lisaks sellele kuulub kõikidesse töökohtutesse osakond, mis on pädev tööliste ja ettevõtjate vaheliste vaidluste osas ja osakond, mis on pädev tööandjate ja töövõtjate vaheliste vaidluste osas.
  • kohtuasjad, mis on seotud eluaseme üürimisega: seadusega antakse rahukohtutele pädevus vaidluste osas, mis on seotud üürilepingute täitmisega, sõltumata hagis sisalduva nõude suurusest. Tuleb märkida, et kui vaidluse sisuks on üüri suuruse määramine, nähakse seadusega ette, et enne kohtu poole pöördumist tuleb pöörduda igas kommuunis töötava üürikomisjoni poole.
  • kohtuasjad, mille sisuks on suhted naabrite vahel: enamiku naabritevahelisi suhteid hõlmavate kohtuasjade puhul, mille sisuks on servituudid või naabrite kaasomand, on pädevaks kohtuks rahukohus. Kui kohtuasi kasvab kahjutasude või intresside nõudeks, on määravaks nõude suurus – kui nõue ületab 10 000 eurot, on pädevaks kohtuks ringkonnakohus.
  • sotsiaalhoolekandega seotud kohtuasjad: seadusega antakse pädevus sotsiaalhoolekandega seotud vaidluste lahendamiseks sotsiaalhoolekande arbitraažinõukogule (Conseil arbitral de la sécurité sociale). Kõnealune nõukogu asub Luxembourg’is ja tema pädevus laieneb kogu riigi territooriumile.
  • kohtuasjad, mis on seotud alaealiste eestkostega: kui alaealise eestkoste on seotud lahutusmenetlusega, tegeleb selle küsimusega ringkonnakohus, üldjuhul kasutatakse kiirmenetlust. Küsimustes, mis ei ole seotud lahutusmenetlusega, on pädevaks kohtuks Luxembourg’is või Diekirchis asuv eestkoste- ja noorsookohus.
  • ülemäärase võlgnevusega seotud probleemid: ülemäärase võlgnevuse probleemidega seotud kohtuasjade osas on seadusega antud pädevus rahukohtule.

B. Kui pädevad on üldkohtud, kuidas välja selgitada, milline neist on minu kohtuasja menetlemiseks pädev?

ÜlesÜles

I. Kas on olemas vahe „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel?

Rahukohtud on pädevad menetlema tsiviil- ja kaubandusasju, mille puhul nõude väärtus (ilma intresside ja kuludeta) ei ületa 10 000 eurot. Nimetatud summa ületamisel on pädevaks kohtuks ringkonnakohus.

Ringkonnakohus on igal juhul pädevaks kohtuks menetluste puhul, mida ei ole võimalik rahasse ümber hinnata, näiteks kõikide perekondlike vaidluste puhul.

II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja menetlemiseks on pädev linna A või linna B kohus?)

1. Territoriaalse pädevuse üldeeskiri

Üldpõhimõttena on pädevaks kohtuks kostja elukoha kohus. Selle eeskirja kehtestamise mõtteks on anda kostjale võimalus end paremini kaitsta, eeldades, et kaitse korraldamine kodukohale kõige lähemas kohtus on hõlpsam.

Kui kostjaks on füüsiline isik, on pädevaks kohtuks kostja alalise või ajutise elukoha piirkondlik kohus. Juriidilise isiku (ühing, ettevõte) puhul on pädeva kohtu asukohaks juriidilise isiku, üldjuhul selle peakorteri asukoht. On võimalik, et ettevõtte peamine tegevuskoht erineb ettevõtte peakorteri asukohast. Sel juhul on võimalik menetlust alustada ettevõtte peamises tegevuskohas. Suurte ettevõtete puhul, millel on mitmeid filiaale, on menetlust võimalik alustada mõne filiaali asukoha piirkondlikus kohtus.

2. Erandid üldeeskirjast
a) Millistel juhtudel on mul võimalik valida kostja elukoha kohtu (üldeeskirja kohaselt määratletav kohus) ja mõne teise kohtu vahel?

Lepinguõiguse alal: hageja võib menetluse algatada kas kostja elukohajärgses kohtus või, sõltuvalt lepingu tingimustest, kauba üleandmise või teenuse osutamise koha piirkondlikus kohtus.

ÜlesÜles

Deliktilise vastutuse korral või kriminaalmenetluse raames menetletava tsiviilasja korral võib menetlust alustada kas kostja elukohajärgses kohtus või kahju tekitamise või kuriteo toimepanemise koha piirkondlikus kohtus.

Kinnisvaraga seotud menetluste korral võib hageja alustada menetlust selle koha piirkondlikus kohtus, kus asjassepuutuv kinnisvara asub.

b) Millistel juhtudel pean ma valima teise kohtu kui kostja elukoha kohus (üldeeskirja kohaselt määratav kohus)?

Lahutusmenetluse korral: pädevaks kohtuks on perekonna elukoha piirkondlik kohus. Kui abikaasadel on erinevad elukohad, on pädevaks kohtuks nende viimase ühise elukoha kohus.

Pärandiküsimuste korral on pädevaks kohtuks surnu viimase elukoha piirkondlik kohus.

Üüriga seotud küsimuste korral on pädevaks kohtuks hoone asukoha piirkondlik kohus.

Tööõigusega seotud küsimuste korral on pädevaks kohtuks töökoha asukoha piirkondlik kohus. Samas on teatavatel juhtudel, kui tööandja alustab menetlust teises liikmesriigis elava töövõtja vastu, pädevaks kohtuks töövõtja elukoha piirkondlik kohus.

c) Kas osapooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev?

Luksemburgi õigussüsteem tunnustab „pädeva kohtu määramist”, mille kohaselt lepingu osapooled võivad lepingus ette näha, milline kohus on vaidluste korral pädevaks kohtuks.

Sellised lepingupunktid on eriti olulised juhul, kui leping hõlmab mitmes riigis asuvaid osapooli. Nende punktide abil on võimalik eelnevalt kindlaks määrata, millises kohtus toimub vaidluste lahendamine. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel on selliste lepingupunktide kehtivuse tingimused sätestatud nõukogu 22. detsembri 2001 määrusega (EÜ) nr 44/2001.

ÜlesÜles

Lepingu osapoolte kokkulepe pädeva kohtu osas on võimalik ka üksnes siseriikliku ulatusega lepingute puhul. Uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 18 kohaselt on lepingu osapooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks rahukohtuniku poole sellise menetlusega, mille puhul sellel kohtul tavaolukorras kas käsitletava rahasumma suuruse või kohtu territoriaalse paiknemise tõttu pädevus puuduks. Osapoolte kokkulepe võib olla eraldi sõlmitud või tuleneda sellest, et kostja ilmus kohtuistungile ilma vastuväiteid esitamata.

Pädeva kohtu määramise lepingupunkt on kehtiv üksnes juhul, kui mõlemad osapooled seda tegelikult aktsepteerivad. Nõusoleku tõestuseks kasutatakse üldõigusest tuntud eeskirju.

Teatavates olukordades piirab osapoolte vabadust pädeva kohtu valimisel seadus. Näiteks ei ole tarbija õiguskaitse seaduse kohaselt kehtivad sellised lepingupunktid, mille eesmärgiks on mitte võimaldada tarbijal pöörduda üldkohtuasutuste poole.

C. Kui pädevaks kohtuks on spetsialiseeritud kohus, kuidas määrata kindlaks, milline on minu kohtuasja jaoks pädev kohus?

I. Kas on olemas vahe „madalamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel?

Luksemburgi seaduse alusel tegutsevad erikohtud (töökohus (tribunal de travail), üüri küsimustega tegelev rahukohus (Tribunal de paix siégeant en matière de bail à loyer), halduskohus (tribunal administratif), sotsiaalhoolekande arbitraažinõukogu (Conseil arbitral de la sécurité sociale)) on sarnaselt ringkonnakohtuga pädevad kõikide neile suunatud kohtuasjade osas, ilma et seadusega määratakse vaidlusega hõlmatava rahasummaga seotud erandeid.

Nii näiteks rahukohus, mis üldjuhul on pädev vaid nende kohtuasjade puhul, mille korral nõudes sisalduv summa ei ületa 10 000 eurot, ei ole selle piiranguga seotud, kui käsitletav kohtuasi on seotud üürilepingust tuleneva vaidlusega.

II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasja menetlemiseks on pädev linna A või linna B kohus?)

1. Territoriaalse pädevuse üldeeskiri

Kui üldjuhul on pädevaks kohtuks kostja elukoha piirkondlik kohus, siis erikohtute puhul on sellest üldpõhimõttest mõningaid erandeid.

Nii on näiteks pädevaks töökohtuks töökoha asukoha töökohus ja mitte ühe osapoole elukoha piirkondlik töökohus. Ka üüri küsimustega seotud menetlust tuleb alustada selle piirkonna kohtus, kus asuvad kõnealused üüritavad ruumid.

Halduskohtu ja sotsiaalhoolekande arbitraažinõukogu puhul territoriaalse pädevuse küsimust ei teki, kuivõrd need kohtud on pädevad kogu suurhertsogiriigi ulatuses.

2. Erandid üldeeskirjast

Erikohtute pädevus on seadusega omistatud pädevus ning üldjuhul ei ole osapooltel võimalik valida seadusega määratud kohtust erinevat kohut.

Valdkondlikku pädevust vaadeldakse sageli riikliku üldise õiguskorralduse osana (näiteks tööõiguses), mis tähendab, et isegi juhul, kui osapooled kohtu pädevust ei vaidlusta, peab kohtunik vajadusel omal initsiatiivil tõstatama küsimuse oma ebapädevusest.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-04-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik