Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Leedu

Viimati muudetud: 12-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Leedu

Kui soovite algatada kohtumenetlust tsiviil- või kaubandusasjades, peate tegema kindlaks kohtu, kes on pädev teie asja arutama, s.t kelle kohtualluvuses see asi on. Valesse kohtusse pöördumisel või vaieldava kohtualluvuse korral võib menetluse kestus oluliselt pikeneda või võidakse teie asja menetlemine pädevuse puudumise tõttu lõpetada.



 

SISUKORD

A. Kas ma peaksin pöörduma tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma peaksin pöörduma, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme tavalise tsiviilkohtu vahel on mingi erinevus, ja kui on, siis milline neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas minu juhtum on linna A kohtu või linna B kohtu pädevuses?) II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel 1.
2. Erandid 2.
a) Millal ma saan valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldreegliga määratud kohtusse) või mõnda muusse kohtusse? a)
b) Millal ma pean valima muu kohtu kui kostja elukohajärgne kohus (üldreegliga määratud kohus)? b)
C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma peaksin pöörduma, kui asi on erikohtu pädevuses? C.

 

Sissejuhatavad märkused

  • Kirjeldamisel tuleks piirduda esimese astme kohtute kohtualluvusega, eeldades muuhulgas, et teavet kohtu kohta, kuhu saab edasi kaevata, annab kohtuotsuse teinud esimese astme kohus või on see teave selles kohtus kättesaadav.
  • Kohtualluvust käsitlevate normide selgitamisel ei tohiks minna liiga üksikasjalikuks, vaid pigem keskenduda olukordadele, mis on käesoleva veebilehe kasutajatele olukorra praktilise asjakohasuse tõttu kõige olulisemad.
  • Tuleb selgitada, et käesoleval veebilehel kirjeldatud kohtualluvuse kord kehtib üldjuhul
    1. läbinisti siseriiklike vaidluste korral;
    2. mõnes ELi liikmesriigis elavat kostjat puudutava piiriülese vaidluse korral, et määrata kindlaks konkreetne pädev kohus ühenduse õiguse normidega määratud liikmesriigis;
    3. väljaspool ELi elavat kostjat puudutava piiriülese vaidluse korral, kui mõnes rahvusvahelises lepingus (näiteks Lugano konventsioonis) ei ole sätestatud teisiti.

A. Kas ma peaksin pöörduma tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Liikmesriigis, kus kõiki tsiviil- ja kaubandusasju ei arutata tavalises tsiviilkohtus, vaid kus teatavates õigusvaldkondades on loodud sõltumatud erikohtud (nt töövaidluskohtud), tuleks kirjeldada pädevuse piire.

Leedu Vabariigi kohtute seaduse artiklis 12 on sätestatud järgmine kohtusüsteem: Leedu Vabariigi kohtute terviklik süsteem koosneb üld- ja erikohtutest.

Üldkohtud (esimese astme kohtud – maa- ja piirkonnakohtud) arutavad kõiki tsiviilasju, s.t tsiviil-, pere-, töö-, intellektuaalomandi-, pankroti- ja saneerimisvaidlusi ning muude eraõiguslike suhetega seotud või nendest tulenevaid vaidlusi; need kohtud arutavad asju ka erakorralises kohtumenetluses ja taotlusi välisriikide kohtute ning vahekohtute otsuste tunnustamiseks ja täitmiseks Leedu Vabariigis (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 22).

Erikohtud, s.t halduskohtud (haldusmaakohtud), arutavad haldusõigussuhetest tulenevaid haldusasju.

B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma peaksin pöörduma, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses?

I. Kas madalama ja kõrgema astme tavalise tsiviilkohtu vahel on mingi erinevus, ja kui on, siis milline neist on pädev minu asja arutama?

Tsiviilasju arutavad esimese astme kohtuna piirkonna- ja maakohtud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 25)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 26 on sätestatud üldreegel, et tsiviilasju arutatakse piirkonnakohtutes. Artiklites 27 ja 28 on sätestatud erand üldreeglist ja nähakse ette, et teatavad asjad kuuluvad maakohtute pädevusse, samuti sätestatakse Vilniuse Maakohtu erandlik kohtualluvus.

ÜlesÜles

Enamik liikmesriike jagab esimese astme tavalise tsiviilkohtu madalamaks ja kõrgemaks kohtuks. Sellisel juhul määratakse kohtualluvus

  • sõltuvalt nõude suurusest ja/või maakohtud kui esimese astme kohtud arutavad tsiviilasju, mille hagihind ületab 100 000 litti, välja arvatud vara jagamisega seotud perekonnaõiguse asjad (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 27 lõige 1).
  • Välja tuleks tuua muud kohtualluvust määravad tegurid, mis ei sõltu nõude suurusest.
  • Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna ka järgmisi tsiviilasju (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 27):
    • mis käsitlevad autoriõigusega seotud mittevaralisi õigussuhteid;
    • mis käsitlevad avalike hangetega seotud eraõiguslikke suhteid;
    • mis käsitlevad pankrotte ja saneerimisi;
    • mis käsitlevad panga ajutise halduri taotlust panga lubatud kapitali vähendamiseks;
    • mille üks osapooltest on välisriik;
    • mis käsitlevad rahalise hüvitise eest aktsiate (dividendide, intresside) ülevõtmise hagisid;
    • mis käsitlevad hagisid juriidiliste isikute tegevuse uurimiseks;
    • muid tsiviilasju, mida maakohtud arutavad seaduse kohaselt esimese astme kohtuna.

Järgmisi tsiviilasju arutab esimese astme kohtuna ainult Vilniuse Maakohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 28):

  • mis käsitlevad Leedu Vabariigi litsentsiseadusest tulenevaid vaidlusi;
  • mis käsitlevad Leedu Vabariigi kaubamärgiseadusest tulenevaid vaidlusi;
  • mis käsitlevad lapsendamist, juhul kui välisriigi kodanik esitab Leedu Vabariigis või välisriigis elava Leedu Vabariigi kodaniku lapsendamise taotluse;
  • muid tsiviilasju, mille arutamine on kehtivate seaduste kohaselt Vilniuse Maakohtu kui esimese astme kohtu ainupädevuses.

II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas minu juhtum on linna A kohtu või linna B kohtu pädevuses?)

1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel

Lühidalt öeldes kostja eeldatav alaline asukoht/elukoht, sealhulgas juriidiliste isikute suhtes kohaldatav üldreegel.

ÜlesÜles

Nõue esitatakse kohtusse kostja elukoha järgi. Juriidilise isiku vastu esitatakse nõue kohtusse vastavalt juriidilise isiku asukohale nagu märgitud juriidiliste isikute registris. Kui kostja on riik või omavalitsus, esitatakse nõue riiki või omavalitsust esindava asutuse asukohas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 29).

2. Erandid
a) Millal ma saan valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldreegliga määratud kohtusse) või mõnda muusse kohtusse?

Selles jaotises tuleb selgitada territoriaalse kohtualluvuse üldreeglist tehtavaid, üksteist mittevälistavaid erandeid, mis on tavaliselt seotud kohtuasja omadustega, hagi alusega.

Hageja saab kohut valida järgmistel juhtudel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 30).

  1. Nõude kostja vastu, kelle elukoht ei ole teada, võib esitada tema vara asukohas või tema viimases teadaolevas elukohas.
  2. Nõude kostja vastu, kellel ei ole elukohta Leedu Vabariigis, võib esitada tema vara asukohas või tema viimases teadaolevas elukohas Leedu Vabariigis.
  3. Juriidilise isiku filiaali tegevusega seotud nõude võib esitada ka filiaali asukohas.
  4. Alimentide määramise või isaduse tuvastamise nõude võib esitada ka hageja elukohas.
  5. Nõude seoses kahjuga, mis tekkis füüsilise isiku surma põhjustanud tervisekahjustuse tõttu, võib esitada hageja elukohas või kahju tekkimise kohas.
  6. Isiku vara kahjustamisega seotud nõude võib esitada hageja elukohas (alalises asukohas) või kahju tekkimise kohas.
  7. Hageja elukohas võib esitada nõude seoses kahjuga, mis tekkis ebaseadusliku süüdimõistmise, eestkostemeetmete ebaseadusliku võtmise, ebaseadusliku vahi alla võtmise, tõkendi ebaseadusliku kohaldamise, ebaseadusliku halduskaristuse – aresti – tõttu, samuti seoses kahjuga, mis tekkis kohtuniku või kohtu ebaseadusliku tegevuse tõttu tsiviilasja arutamisel.
  8. Nõude seoses kahjuga, mis tekkis laevade kokkupõrke tagajärjel, ja seoses merel osutatud abi- ning päästetööde hüvitamisega, samuti kõigi teiste meresõidust tulenevate vaidlustega seoses võib esitada kostja laeva asukohas või laeva registreerimiskohas.
  9. Lepingulise nõude, kui lepingus on sätestatud vaidlust lahendava kohtu asukoht, võib esitada ka lepingus sätestatud kohtusse.
  10. Nõude eestkostja või vara valitsejana tegutsemisega seoses võib esitada eestkostja elukohas või vara valitsemise kohas või vara valitseja elu- või alalises asukohas.
  11. Tarbijalepinguga seotud nõude võib esitada ka tarbija elukohas.

Lisaks võib nõude mitme eri kohas elava või asuva kostja vastu esitada hageja valikul vastavalt ühe kostja elu- või alalises asukohas (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõige 1).

ÜlesÜles

Kirjeldada tuleks vähemalt järgmiste asjade kohta käivaid norme.

  • Lepingulised vaidlused (erinormid teatavat liiki lepingute nagu töölepingute jaoks?)

    Nõude seoses lepinguga, milles on sätestatud täitmiskoht, võib hageja valikul esitada kas kostja elu- või alalises asukohas või lepingu täitmiskohas. Tarbijalepinguga seotud nõude võib esitada kostja või tarbija elu- või alalises asukohas.

    • Elatiseasjad

      Elatise nõude võib hageja valikul esitada kas kostja või hageja elu- või alalises asukohas.

    • Lepinguvälise kahju asjad
    • Kriminaalmenetluses tõendatud kahju hüvitamise tsiviilõigusliku nõude esitamine

      Kriminaalmenetluses tõendatud tsiviilõigusliku kahjunõude võib esitada vastavalt Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud kohtualluvuse normidele, kui nõuet ei ole esitatud või otsustatud kriminaalasja arutamise käigus.

      Jne.

b) Millal ma pean valima muu kohtu kui kostja elukohajärgne kohus (üldreegliga määratud kohus)?

Selles jaotises tuleks selgitada erandliku kohtualluvuse üksteist välistavaid reegleid.

Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 31 lõigetes 1–2 on sätestatud üldise territoriaalse kohtualluvuse osas järgmised erandid, mida hageja peab kohtumenetlust algatades arvestama.

  1. Kinnisvara kasutamise materiaalsete õigustega seotud hagid, välja arvatud abielulahutuse korral abikaasade vara jagamine, ning kinnisvara arestimise tühisuse tuvastamise hagid kuuluvad kinnisvara või selle peamise osa asukohajärgse kohtu pädevusse.
  2. Testaatori võlausaldajate nõuded, mis esitatakse pärandi vastuvõtnud pärijate vastu, kuuluvad pärandvara või selle peamise osa asukohajärgse kohtu pädevusse.

Lisaks sätestavad Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 33 lõiked 2–4 järgmist.

ÜlesÜles

  • Vastuhagi esitatakse kohtualluvusest sõltumata esialgset nõuet arutanud kohtusse. Kui vastuhagi esitamine muudab erikohtualluvust, peab esialgset nõuet arutav kohus kogu asja üle andma vastavalt erikohtualluvusele.
  • Kui üks hageja nõuetest tuleb kohtusse esitada vastavalt erakorralise kohtualluvuse reeglitele, tuleb nõue esitada erakorralise kohtualluvuse sätete kohaselt.
  • Kui üks hageja nõuetest kuulub maakohtu pädevusse, tuleb kõiki nõudeid arutada maakohtus.

Kohtualluvuse kokkulepped (sealhulgas lepingusätted), nende kehtivuse tingimused ja mõju

Osapooled võivad kirjaliku lepinguga asja kohtualluvust muuta. Erakorralist kohtualluvust ja erikohtualluvust ei saa pooltevahelise kokkuleppega muuta (Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 32).

Kohtualluvus, mis põhineb üksnes kostja kohtusse ilmumisel

Kohus annab pärast kohtumääruse vastuvõtmist asja arutamiseks üle teisele kohtule, kui kostja, kelle elukoht ei olnud varem teada, palub oma asja arutamise üle anda tema elukohajärgsele kohtule (Leedu Vabariigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 34 lõike 2 punkt 2).

C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma peaksin pöörduma, kui asi on erikohtu pädevuses?

Erikohtute puhul peaks kohtualluvuse normide kirjeldamisel järgima nii palju kui võimalik B osa struktuuri. Kui kohtualluvust käsitlevad normid on põhimõtteliselt samad, tuleks seda selgelt märkida ja selgitada erandeid nendest reeglitest.

Leedu Vabariigis tegutsevad spetsialiseerunud halduskohtud ei aruta tsiviilasju ning seetõttu ei kuulu nende kohtualluvuse reeglid ja erandid nendest käesoleva küsimustiku alla.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Leedu - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 12-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik