Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Läti

Viimati muudetud: 27-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Läti

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas saada teada, kuhu tuleb nõue esitada ja milline kohus on pädev asja arutama? B.
I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja, kui nad on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (Üldine kohtualluvus) II.
1. Üldise kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid 2.
a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)? b)
c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on tagatud iga füüsilise ja juriidilise isiku õigus pöörduda oma õigustatud huvide ja kodanikuõiguste kaitseks kohtusse, kui neid õigusi on rikutud või ei ole tunnustatud. Üldiselt tuleb tsiviilvaidluste puhul pöörduda kohtusse ja kohtuvaidlus lahendatakse hagimenetluses. Erandkorras ja vaid seaduses kindlaksmääratud juhtudel võib tsiviilvaidlusi lahendada ka teistes, kohtuvälistes menetlustes. Seaduses sätestatud juhtudel menetletakse kohtus ka muid füüsiliste ja juriidiliste isikute nõudeid tsiviilnõuetena. Vaidluse andmise vahekohtusse otsustab kõigil juhtudel siiski kohus või kohtunik. Kui kohus või kohtunik kinnitab, et kohus ei menetle asjaomast vaidlust, nimetatakse vastavas otsuses organ, kes vastutab kõnealuse vaidluse lahendamise eest.

Vaidluse pooltel on õigus esitada oma asi vastastikusel kokkuleppel vahekohtusse. Pooled võivad otsustada pöörduda vahekohtusse, et lahendada juba tekkinud või tulevikus tekkida võivat vaidlust. Vahekohtusse võib anda mis tahes tsiviilvaidluse, välja arvatud teatavad seaduses kindlaksmääratud vaidlused. Kui pooled on otsustanud anda oma vaidluse vahekohtusse, tuleb asjaomasele vahekohtule esitada avaldus.

B. Kuidas saada teada, kuhu tuleb nõue esitada ja milline kohus on pädev asja arutama?

Tsiviilasju menetletakse sisuliselt esimese astme kohtus, välja arvatud teatavad seaduses kindlaksmääratud asjad, mida menetletakse piirkonnakohtus.

ÜlesÜles

Asju ei menetleta sisuliselt kõrgema astme kohtus enne, kui neid on menetletud madalama astme kohtus. Tsiviilasjade puhul on esimese astme kohtuks maakohus ja linnakohus või piirkonnakohus, kelle pädevusse asi kuulub. Tsiviilkohtumenetluses tähendab kohtualluvus kohtus menetletavate tsiviilasjade määramist nende sisuliseks menetlemiseks esimese astme kohtutele sisulise või territoriaalse kohtualluvuse järgi.

Kohtus lahendatavaid asju arutatakse maa- ja linnakohtutes, välja arvatud teatavad seaduses kindlaksmääratud asjad, mida menetletakse piirkonnakohtutes. Piirkonnakohtutes menetletakse järgmisi kohtuasju:

  1. vaidlused kinnisasja omandiõiguste üle;
  2. lepinguõigusest tulenevad asjad, kui nõue on üle 150 000 Läti lati;
  3. patendiõiguse ja kaubamärgiasjad;
  4. krediidiasutuste maksejõuetuse ja likvideerimisega seotud asjad.

Kui üheainsa kohtuasja raames esitatakse mitu nõuet, millest mõni kuulub maa- või linnakohtu ning mõni piirkonnakohtu pädevusse, või kui maa- või linnakohtule on esitatud vastuhagi, mis kuulub piirkonnakohtu pädevusse, menetletakse asja piirkonnakohtus.

Kohtud lahendavad tsiviilasju kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega, Lätile kohustuslike rahvusvaheliste lepingute ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Kui Saeima (parlament) heakskiidetud rahvusvaheline leping sisaldab sätteid, mis on vastuolus Läti õigusnormidega, kohaldatakse rahvusvahelise lepingu sätteid. Kui mingit õiguslikku probleemi reguleeritakse Lätis vahetult kohaldatava Euroopa Liidu õigusaktiga, kohaldatakse Läti õigusnorme Euroopa Liidu õigusega lubatud ulatuses.

ÜlesÜles

I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja, kui nad on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama?

Sisuliseks kohtualluvuseks nimetatakse seda, kui tsiviilasja kohtualluvus sõltub nõude liigist (kategooriast) või nõude sisust (nõude iseloomust või suurusest), mistõttu tsiviilasju käsitletakse esimese astme kohtu eri tasanditel. Mõlemal juhul tuleb arvestada ka sama astme kohtute territoriaalse kohtualluvusega (üldise kohtualluvusega).

Vt madalamate ja kõrgemate esimese astme kohtute eristamise kohta eespool esitatud teavet.

II. Territoriaalne kohtualluvus (Üldine kohtualluvus)

1. Üldise kohtualluvuse põhireegel

Üldist kohtualluvust reguleerivad normid sätestavad, et hagi füüsilise isiku vastu esitatakse isiku elukohajärgsele kohtule (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 26). Hagi juriidilise isiku vastu esitatakse juriidilise isiku asukohajärgsele (juriidiline aadress) kohtule. See tähendab, et asja esitamisel esimese astme kohtule arvestatakse selle liigist või sisust sõltuvat kohtualluvust, kuid ka territoriaalset pädevust reguleerivaid norme.

2. Erandid

Tsiviilkohtumenetluse seaduses on sätestatud ka tsiviilasjades kehtivad erandid üldisest kohtualluvusest, kusjuures hageja võib esitada hagi üldise kohtualluvuse järgi, st pöörduda kostja elu- või asukohajärgsesse kohtusse, või esitada hagi teisele esimese astme kohtule, mis tegutseb samal tasandil ja millele on seaduses viidatud kui valikulisele kohtule.

ÜlesÜles

a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Hagi kostja vastu, kelle elukoht ei ole teada või kellel puudub Lätis alaline elukoht, esitatakse kostjale kuuluva kinnisvara asukoha või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsesse kohtusse.

Hageja valitud kohtualluvust reguleerivad normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 28, milles on toodud üksikasjalik loetelu kohtuasja liikidest ja valikulistest kohtutest, kuhu võib hagiavalduse esitada:

  1. Juriidilise isiku tütarettevõtja või esinduse tegevusega seotud hagi võib esitada ka asjaomase tütarettevõtja või esinduse asukohajärgsesse kohtusse.
  2. Elatise saamise või isaduse määramisega seotud hagi võib esitada ka hageja elukohajärgsesse kohtusse.
  3. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (tsiviilseaduse artiklid 2347-2353 latviešu valoda), kui kahju tekitati asjaomase isiku invaliidsuse põhjustamisega, muu kahju näol asjaomase isiku tervisele või asjaomase isiku surma põhjustamisega, võib esitada ka hageja elukoha või õigusvastase teo toimepaneku koha järgsesse kohtusse.
  4. Füüsilise või juriidilise isiku varale tekitatud kahju hüvitamise nõude võib esitada ka kahju tekitamise koha järgsesse kohtusse.
  5. Hagi seoses vara tagasisaamise või kõnealuse vara väärtuse hüvitamisega võib esitada ka hageja elukohajärgsesse kohtusse.
  6. Merinõudest tuleneva hagi võib esitada ka kostja laeva arestimiskoha järgsesse kohtusse.
  7. Hagi mitme kostja vastu, kes elavad või asuvad eri kohtades, võib esitada ühe kostja elu- või asukohajärgsesse kohtusse.
  8. Abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamise hagi võib esitada hageja elukohajärgsesse kohtusse, kui:
    1. hagejaga koos elavad alaealised;
    2. üks abielulahutust taotlevatest pooltest on tunnistatud vaimselt teovõimetuks või on eestkoste all (tsiviilseaduse artikkel 365);
    3. üks abielulahutust taotlevatest pooltest on vangistuses;
    4. ühe abielulahutust taotleva poole elukoht ei ole teada või on välisriigis;
    5. abikaasad on abielulahutust taotledes esitanud asjaomase avalduse.
  9. Töölepinguga seotud hagi võib esitada ka hageja elu- või töökohajärgsesse kohtusse.
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Erandlik kohtualluvus tsiviilasjades on seotud eranditega mitte ainult tsiviilasjade üldisest kohtualluvusest, vaid ka territoriaalse kohtualluvuse muudest liikidest. Seda liiki kohtualluvust kohaldatakse teatavate kohtuasjade puhul:

ÜlesÜles

  1. omandiõigusi ja muid kinnisasjaõigusi käsitlevad hagid ja hagid seoses selliste õiguste kandmisega kinnistusraamatusse või kustutamisega kinnistusraamatust ning selliste õiguste väljajätmisega õigusi kirjeldavast aktist võib esitada kõnealuse vara asukohajärgsesse kohtusse;
  2. võlausaldaja nõue seoses pärandvaraga, kui ei ole teada seaduse või testamendi järgi pärijaid või annakusaajaid, kuulub testaatori elukohajärgse kohtu pädevusse. Kui see elukoht ei ole Lätis või ei ole teada, võib hagi esitada kogu pärandvara või selle osa asukohajärgsesse kohtusse;
  3. erandlikku kohtualluvust võib kohaldada ka teiste õigusaktide alusel.

Järgnevalt esitatud tingimusi kohaldatakse ka eriomases kohtumenetluses lahendatavate asjade suhtes:

  1. lapsendamise heakskiitmisega seoses tuleb avaldus esitada lapsendaja elukohajärgsesse kohtusse, kuid lapsendamise kehtetuks tunnistamise avaldus tuleb esitada ühe taotleja elukohajärgsesse kohtusse. Välismaalase või välisriigis elava isiku avaldus seoses lapsendamise heakskiitmisega tuleb esitada lapsendatava elukohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 259);
  2. avaldus isiku teovõimetuks tunnistamiseks vaimuhaiguse või vaimse puude tõttu tuleb esitada asjaomase isiku elukohajärgsesse kohtusse või - kui asjaomane isik on pandud raviasutusse - raviasutuse asukohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 264);
  3. avaldus sellise isiku määramiseks eestkoste alla, kelle kombelõtv või pillav elustiil või alkoholi või narkootikumidega liialdamine võib põhjustada tema enda või tema pere puuduse või vaesumise, tuleb esitada asjaomase isiku elukohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 271);
  4. teadmata kadunud isiku varale eestkoste määramisega seotud hagi tuleb esitada teadmata kadunud isiku viimase elukoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 278);
  5. avaldus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamiseks tuleb esitada selle isiku viimase elukoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 282);
  6. õiguslike asjaolude tuvastamise hagi tuleb esitada hageja elukohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 290);
  7. kinnisasjaõiguste kehtetuks tunnistamise hagi tuleb esitada kinnisasja asukohajärgsesse kohtusse; kui hagi käsitleb teisi õigusi, tuleb see esitada hageja asukoha, täpsemalt füüsilise isiku elukoha- või juriidilise isiku asukohajärgsesse (juriidiline aadress) kohtusse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 294 lõige 2);
  8. avaldus kadunud, varastatud või hävitatud maksedokumentide kehtetuks tunnistamiseks või selliste dokumentidega seotud õiguste taastamiseks tuleb esitada dokumendis nimetatud makse toimumise asukoha järgsesse kohtusse, kuid kui makse toimumise asukoht ei ole teada, tuleb see esitada võlgniku elukohajärgsesse kohtusse, kui võlgnik on füüsiline isik, või võlgniku asukohajärgsesse (juriidiline aadress) kohtusse, kui võlgnik on juriidiline isik; kui võlgniku asukoht ei ole samuti teada, tuleb avaldus esitada maksedokumendi väljaandmiskoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 299);
  9. kinnisasja väljaostmise avaldus tuleb esitada väljaostetava kinnisvara asukoha järgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 336);
  10. ettevõtja või äriühingu maksejõuetusest tingitud hagi tuleb esitada asjaomase ettevõtja või äriühingu asukohajärgsesse (juriidiline aadress) kohtusse. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 3 lõike 1 kohase maksejõuetusmenetluse alustamisega seotud hagid tuleb esitada võlgniku põhihuvide keskme asukohajärgsesse kohtusse; kõnealuse määruse artikli 3 lõike 2 kohase maksejõuetusmenetluse alustamisega seotud hagid tuleb esitada võlgniku ettevõtte asukohajärgsesse (eespool nimetatud määruse artikli 2 punkti h tähenduses) kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 342);
  11. krediidiasutuse maksejõuetuse või likvideerimisega seotud hagid tuleb esitada krediidiasutuse asukohajärgsesse (juriidiline aadress) kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 364);
  12. tööandja võib esitada avalduse streigi enda või streigitaotluse kuulutamiseks seadusevastaseks streikide seaduses latviešu valoda kirjeldatud põhjustel ja selles sätestatud korra kohaselt. Avaldus streigi enda või streigitaotluse kuulutamiseks seadusevastaseks tuleb esitada streigi toimumiskohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 390);
  13. töötajate esindajad võivad esitada avalduse töösulu enda või töösulutaotluse kuulutamiseks seadusevastaseks töövaidluste seaduses latviešu valoda nimetatud põhjustel ja selles sätestatud korra kohaselt. Avaldus töösulu enda või töösulutaotluse kuulutamiseks seadusevastaseks tuleb esitada töösulu toimumiskohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 3941).

Kohustuste sundtäitmine, kui võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele:

ÜlesÜles

  1. avaldused kinnisvara vabatahtlikuks müümiseks enampakkumisel kohtu kaudu tuleb esitada kinnisvara asukohajärgsesse maa- või linnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 395);
  2. avaldus rahaliste kohustuste sundtäitmiseks või vallasvara tagastamiseks tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsesse maa- või linnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 1);
  3. avaldus kinnisasjale seatud pandi sundtäitmiseks või liisitud või renditud kinnisasja vabastamise või tagastamise kohustuse sundtäitmiseks tuleb esitada võlgniku elu- või asukohajärgsesse maa- või linnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 2);
  4. avaldus laevale seatud hüpoteegi sundtäitmiseks tuleb esitada hüpoteegi registreerimiskoha järgsesse maa- või linnakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 403 lõige 3).

Erandlikku kohtualluvust ei kohaldata kohustuste sundtäitmise suhtes hoiatusmenetluses, kus hagi esitatakse võlgniku elu- või asukohajärgsesse kohtusse, ja sellistes asjades ei kohaldata erandeid, mis näeksid ette asja allumise piirkonnakohtule: hoiatuse võib võlgnikule anda isegi juhul, kui hagihind on üle 150 000 Läti lati, kuna kohus ei pea hoiatusmenetluses tegema vaidluse lahendamiseks kohtuotsust. Võlgnikule antakse nõudega seoses hoiatus, mis võimaldab võlgnikul otsustada kas nõude rahuldamise või kohtumenetluse kasuks. Kui võlgnik ei nõustu nõudega, menetletakse vaidlust hagimenetluses vastavalt kohtualluvuse eeskirjadele.

c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Selline võimalus on tõesti olemas: Läti õigusaktides on sätestatud kokkuleppel põhinev kohtualluvus, kus pooltel on õigus kokku leppida selles, milline kohus asja lahendab. Pooled võivad lepingut sõlmides määrata kindlaks esimese astme kohtu, kus tuleb lahendada kõik lepingust või selle tingimuste täitmisest tulenevad vaidlused. Pooled ei või siiski muuta sisulist kohtualluvust (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 25), see tähendab tsiviilasja määramist esimese astme kohtu erinevatele tasemetele; pooled ei või ka muuta erandlikku kohtualluvust (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 29). Kohtualluvuses kokkuleppimise suhtes kohaldatakse kahte piirangut:

  1. kohtualluvuses võib kokku leppida ainult seoses lepinguliste vaidlustega;
  2. territoriaalse kohtualluvuse muutmise kokkuleppele tuleb jõuda lepingu sõlmimise ajal ja lepingus tuleb ära märkida kohus, mis menetleb võimalikku vaidlust. Kuna lepingut sõlmides ei ole pooltel võimalik ette näha võimaliku vaidlusega seotud nõude suurust, tuleb lepingus ära märkida valikuline kohus, st nii konkreetne maa- või linnakohus kui piirkonnakohus, kuhu pooled nõude suurusest olenevalt hagi esitavad.

C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Läti õigusaktide kohaselt menetlevad Läti üldise pädevusega kohtud nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. Lätis puuduvad erikohtud, näiteks perekohtud, või konkreetsetele õiguslikele probleemidele spetsialiseerunud kohtunikud, nagu see on teistes riikides.

Nagu eespool viidatud, toimub tsiviilasjade sisuline menetlemine esimese astme kohtus; kõrgema astme kohtus ei toimu sisulist menetlemist enne, kui asja on menetletud madalama astme kohtus. Esimese astme kohtuna menetleb tsiviilasju maa- või linnakohus või piirkonnakohus, mille pädevusse asi kuulub. Üldnormide kohaselt lahendatakse kõik tsiviilvaidlused kohtus ja neid tuleb arutada hagimenetluses.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Läti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 27-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik