Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Itaalia

Viimati muudetud: 15-02-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Kas ma pean pöörduma tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub tavalise tsiviilkohtu pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohus on erinevad ja milline neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse määramise üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal ma saan valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal ma pean valima kostja elukoha järgse kohtu asemel mõne teise kohtu? b)
c) Kas pooled saavad ise valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtu pädevusse? C.

 

A. Kas ma pean pöörduma tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Esimese astme kohtumenetlus toimub rahukohtuniku ees ja harilikus kohtus. Rahukohtuniku institutsioon loodi seadusega nr 374/1991; rahukohtunik on aukohtunik, mitte elukutseline kohtunik. Rahukohtunikud määratakse tähtajaliselt, kuid rahukohtunikud on kohtunikkonna liikmed (vt „Õiguskorraldus”).

Mõnede asjade menetlemiseks on olemas erikohtud:

Alaealiste kohtud, harilike kohtute ja apellatsioonikohtute juures tegutsevad eriosakonnad põllumajandusasjade menetlemiseks ning piirkondlikud kohtud riigi veeressurssidega seotud asjade menetlemiseks. Need kohtud koosnevad elukutselistest kohtunikest ja erialaspetsialistidest.

Hiljuti moodustati (dekreetseadusega nr 168/2003) 12 hariliku kohtu ja apellatsioonikohtu (Bari, Bologna, Catania, Firenze, Genova, Milano, Napoli, Palermo, Rooma, Torino, Trieste ja Venezia) juurde eriosakonnad tööstus- ja intellektuaalomandiga seotud vaidluste menetlemiseks. Neis osakondades tegutsevad elukutselised kohtunikud.

B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub tavalise tsiviilkohtu pädevusse?

Pädevus tähendab igale kohtusüsteemi osale antud õigusemõistmise pädevust. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud pädeva kohtu kindlakstegemise kriteeriumid. Need kriteeriumid määravad üheskoos selle, millise kohtu pädevusse konkreetne asi kuulub.

Esiteks tuleb kindlaks teha, kas asi on rahukohtuniku või hariliku kohtu pädevuses; see sõltub kohtuasja esemest ja vaidlusalusest summast.

ÜlesÜles

Pärast pädeva kohtu kindlakstegemist tuleb kohtu tööpiirkonda arvestades otsustada kohtu asukoht.

I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohus on erinevad ja milline neist on pädev minu asja arutama?

Kohtuasjade jaotamisel rahukohtuniku ja hariliku kohtu vahel arvestatakse - nagu eespool märgitud - kohtuasja eset ja vaidlusalust summat. Summast olenemata kuuluvad rahukohtuniku pädevusse järgmised asjad:

  1. puude ja hekkide istutamisel piiride paikapanemisega ja seaduses sätestatud vahemaade järgimisega seotud vaidlused;
  2. kaasvalduses oleva hoonega seotud teenuste kasutamist käsitlevad vaidlused;
  3. normaalset taset ületav suits, kuumus ja müra.

Rahukohtunik menetleb ka trahvi määramise otsuste peale esitatud kaebusi, kuid kui trahv on üle 15 493,71 euro, menetletakse asja harilikus kohtus, samuti nagu mõningaid suuremaid õigusrikkumisi (seadus nr 689/1981).

Rahukohtuniku pädevusse kuuluvad järgmised asjad:

  1. vallasvara käsitlevad kohtuasjad, mille puhul vaidlusalune summa ulatub kuni 2582,28 euroni ja kui seaduse kohaselt ei kuulu asi mõne teise kohtu pädevusse;
  2. sõidukite ja laevade liiklemisest põhjustatud kahju hüvitamist käsitlevad kohtuasjad, kui kahju on kuni 15 493,71 eurot.

Hariliku kohtu pädevusse kuuluvad kõik asjad, mis ei ole mõne teise kohtu pädevuses. Harilikul kohtul on ainupädevus makse, isiku staatust ja teovõimet, auliikme või auameti staatusega kaasnevaid õigusi, võltsimist ja (sund)täitmist käsitlevates asjades ning üldse kõigis asjades, kus summa ei ole kindlaks määratud.

ÜlesÜles

Hariliku kohtu pädevusse kuulub ka sundvõõrandamine ja enamasti annavad nad kohtumäärusi, seda isegi asjades, mis oma olemuselt kuuluvad rahukohtuniku pädevusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 669ter ja 669quater).

II. Territoriaalne kohtualluvus

1. Territoriaalse kohtualluvuse määramise üldreegel

Üldiseks kriteeriumiks on asjaomase füüsilise või juriidilise isiku asukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 18 ja 19).

Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on asi eelkõige selle kohtu pädevuses, mille tööpiirkonnas on kostja alaline elukoht, või kui see koht ei ole teada, selle kohtu pädevuses, mille tööpiirkonnas kostja elab.

Kui kostjal puudub riigis alaline elukoht või eluase või kui tema elukoht ei ole teada, kuulub asi hageja elukohajärgse kohtu pädevusse.

Juriidilise isiku puhul kuulub asi selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas asub selle isiku peakontor või (poole valikul) üksus ja esindaja, kellel on õigus kohtumenetlus algatada. Juriidiliseks isikuks mitteolevate ettevõtete, ühingute ja komisjonide peakontor on kohas, kus toimub tavaliselt nende tegevus.

2. Erandid üldreeglist
a) Millal ma saan valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse või mõnda teise kohtusse?

Lisaks füüsilise või juriidilise isiku õigusele pöörduda kohtusse üldise kohtualluvuse järgi, võib hagi esitada ka erikohtutesse, mis menetlevad isikuõigustega seotud asju. Pool võib sellisel juhul valida kohtu üldkohtualluvuse järgi või pöörduda sellesse kohtusse, mille tööpiirkonnas kõnealune nõue tekkis (nõude aluseks olev sündmus võib olla lepinguline või lepinguväline), st kus nõue tuleb täitmisele pöörata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 20). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 20 sätestatud kaks vabalt valitavat erikohust ja üldkohtualluvus on samaväärsed.

ÜlesÜles

Lepinguvälise vastutuse korral on kohtud korduvalt leidnud, et „kohustuse tekkimise koht” on koht, kui toimus kahju tekitanud sündmus. Lepingu rikkumise korral peab hagi aluseks olema esialgne kohustus ja mitte asenduskohustus hüvitamise näol.

Kohus, milles pooled on lepingus kokku leppinud, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 20 nimetatud üldise kohtualluvuse järgne kohus või vabalt valitav kohus, kui see ei ole sõnaselgelt välistatud.

Tsiviilhagi esitamine kriminaalmenetluses. Kuriteoohvrid või nende pärijad või õigusjärglased võivad esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses süüdistatava või tsiviilõiguse kohaselt vastutava isiku vastu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 74 jj). Tsiviilkohtus algatatud tsiviilmenetluse võib üle viia kriminaalkohtusse.

b) Millal ma pean valima kostja elukoha järgse kohtu asemel mõne teise kohtu?
  • Hageja peab valima muu kui üldkohtualluvuse järgse kohtu juhul, kui seadus või pooltevaheline kokkulepe nõuab erandliku kohtualluvuse rakendamist.

    Erandlik kohtualluvus on seaduses sätestatud üldkohtualluvuse suhtes ülimuslik; erandliku kohtualluvusega määratud pädevus ei ole siiski kohustuslik ja seda võib omavahel seotud asjade korral muuta.

    Erandlikud kohtualluvused: seaduses sätestatud kohtualluvus asja- ja valdusõigusi käsitlevate asjade korral (kinnisvara asukoha järgne õigus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 21); seaduses sätestatud kohtualluvus pärimisasjade korral (pärandi avanemise koht, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 22); seaduses sätestatud kohtualluvus äripartnereid või vara kaasomanikke käsitlevate asjade korral (äriühingu asukoht või kaasomandis oleva vara asukoht, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 23); seaduses sätestatud kohtualluvus vara valitsemisega seotud asjade korral (vara valitsemise koht, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 24).

    ÜlesÜles

  • Seaduses on samuti sätestatud imperatiivne erandlik kohtualluvus, millest ei või avaliku huvi tõttu kõrvale kalduda. Sellist kohtualluvust ei või muuta, kui asjad on seotud kas ennetamis- ja võrdsustamiseeskirjade või hagide liitmise tõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 33 jj).

    Kohtualluvus on kohustuslik riigi tuludega seotud asjades, mille üks pool on valitsusasutus (pädevaks kohtuks on valitsusasutuse asukohajärgne kohus, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 25); täitmise vaidlustamise korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 27); ajutise ettekirjutuse korral (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 669ter ja 669quarter); valdust käsitlevate hagide ja quia timet määruste korral.

    Pädevus on muutumatu ka riigiprokuratuuri käsitlevate asjade korral (prokuratuuri enda algatatud asjad, abieluküsimused, isiku staatuse ja teovõimega seotud asjad ja muud seaduses sätestatud asjad, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 70) ning seaduses sõnaselgelt sätestatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 28) asjade, näiteks töövaidluste (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 413) ja väljatõstmiste kinnitamise (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 661) korral.

  • Erihuviga seotud asju menetlevad kohustuslikus korras erikohtud

    Töövaidluskohtutena tegutsevate harilike kohtute pädevusse kuuluvad töölepingutega seotud vaidlused. Selline asi kuulub selle kohtu tööpiirkonda, mille piirkonnas sõlmiti töösuhe, st kus töötaja võeti tööle või kus ta töötas töösuhte lõppemise ajal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 413). Kõik eespool nimetatud pädevusest kõrvale kalduvad lepingutingimused on õigustühised. Kostja võib viidata pädevuse puudumisele vaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 416 sätestatud vastuväites või pädevuse puudumise võib otsustada kohus ise enne kohtuistungi toimumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 428).

    ÜlesÜles

    Esindussuhted ja muud püsiva koostöö vormid kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas on kaubandusagendi või esindaja elukoht (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 413).

    Lahutuse korral on pädevaks kohtuks kostja elukohajärgne kohus, või kui kostja elukohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui ta elab välisriigis, hageja elukohajärgne kohus. Kui mõlemad pooled elavad välisriigis, võib asja menetleda mis tahes riigis tegutsev kohus. Kui lahutus toimub vastastikusel kokkuleppel, võivad abikaasad valida pädevaks kohtuks neist ühe elukoha järgse kohtu.

    Lahuselu menetluse korral esitatakse avaldus kostja elukohajärgsesse kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 706). Pooled ei või vastastikusel kokkuleppel valida muud kohut kui kostja elukohajärgne kohus. See ei välista siiski võimalust pöörduda hageja elukohajärgsesse kohtusse, kui kostja elukohta ei ole võimalik kindlaks teha.

    Täitmise peale esitatud kaebuse korral otsustatakse kohtualluvus asja eseme või vaidlusaluse summa alusel üldreegli kohaselt: selline asi kuulub alati täitmise koha - st selle koha, kus täitmine toimub - järgse kohtu tööpiirkonda.

  • Millised on tagajärjed, kui ei järgita reegleid, mille kohaselt tuleb pädevus kindlaks määrata kohtuasja eseme, väärtuse ja kohtu tööpiirkonna alusel?

    1990. aasta reformiga reegleid lihtsustati, nii et väite, et asi ei kuulu tööpiirkonna järgi asjaomase kohtu alluvusse (välja arvatud kohustusliku pädevuse juhtudel), võib esitada ainult kostja oma vastuväidetes. Kõigil teistel juhtudel (pädevuse puudumine kohtuasja eseme või väärtuse tõttu; pädevuse puudumine, kui kohtu tööpiirkonna arvestamine on kohustuslik) võib pädevuse puudumise otsustada ka kohtunik enne esimese kohtuistungi toimumist. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui vastuväidet ei esitata või kui vastuväide esitatakse liiga hilja, on pädevuse küsimus välistatud ja pädevus on asja arutaval kohtul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku art 38).

    ÜlesÜles

c) Kas pooled saavad ise valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?
  • Pooled võivad muuta kohtualluvuse määramise reegleid, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud imperatiivne kohtualluvus. Kokkulepe tuleb vormistada kirjalikult ja see peab olema konkreetsete tehingute kohta.

    Kokkulepitud kohtualluvus on samaväärne muu kohtualluvusega, kui see ei ole sõnaselgelt välistatud. Kuna see ei ole imperatiivne kohtualluvus, võib kohtuasjade liitmise korral kokkulepitud kohtualluvust muuta (isegi kui see on välistatud).

    Poolte kokkuleppel territoriaalset kohtualluvust muutev tingimus lepingus või eraldi dokumendis peab olema sõnaselgelt kirjalikult kinnitatud. Sellist sõnaselget kinnitust ei ole vaja, kui leping sõlmiti pooltevaheliste vabade läbirääkimiste tulemusena.

    Kui tarbija ja ettevõtja vahelises lepingus on tingimus, mille kohaselt on pädevaks kohtuks muu kui tarbija elukohajärgne kohus, on selline kokkulepe ebaõiglane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1469bis).

  • Kokkulepe võib seisneda ka kättetoimetamisaadressi määramises (kättetoimetamisaadressist tulenev kohtualluvus).

C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtu pädevusse?

Pädevuse määrab vaidluse ese; paralleelselt sellega on seaduses sätestatud territoriaalset kohtualluvust määrav kriteerium.

  • Kõik põllumajanduslike lepingutega seotud vaidlused kuuluvad harilike kohtute põllumajandusele spetsialiseerunud osakondade pädevusse. See pädevus on ainuline ja kohustuslik ning seotud vara asukohaga (seadus nr 1990/29).
  • Vanema õigustega seotud asjades, kus üks vanem või mõlemad vanemad käituvad last kahjustaval viisil (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 330 jj), on asjakohaste meetmete võtmise pädevus alaealiste kohtul. Kohtu kindlaksmääramisel territoriaalse kriteeriumi alusel tuleb arvestada lapse tegelikku elukohta ja seega tema alalist elukohta avalduse esitamise päeval või kohtumenetluse korral menetluse algatamise päeval. See on pädevuse määramise kohustuslik tingimus.
  • Tööstus- ja intellektuaalomandiga (riigisisesed, rahvusvahelised ja ühenduse kaubamärgid, leiutiste ja uute taimesortidega seotud litsentsid, registreeritud disainilahendused, disainilahendused, mudelid ja autoriõigused ning intellektuaal- ja tööstusomandi kaitset kahjustava ebaausa konkurentsi juhtumid) seotud vaidlused kuuluvad dekreetseadusega nr 2003/168 moodustatud eriosakondade pädevusse. Eriosakonnad tegutsevad 12 hariliku kohtu (ja apellatsioonikohtu) juures ja nende pädevusse kuuluvad vaidlused, mida tuleks tavaliste kriteeriumide alusel menetleda dekreetseaduses nr 2003/168 nimetatud kohtutes. Vaidlused, mida oleks tulnud menetleda ühes Milano ja Brescia apellatsioonikohtu tööpiirkonda kuuluvas kohtus, kuuluvad näiteks Milano eriosakonna pädevusse.

Kasulik link: www.giustizia.it English - français - italiano

Ajakohastatud 30.4.2007

« Kohtute pädevus - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-02-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik