Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Iirimaa

Viimati muudetud: 07-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Iirimaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui tahate tsiviil- või äriasjas kohtumenetlust alustada, peate välja selgitama, milline kohus on pädev teie asjaga tegelema ehk millise kohtu alluvusse see kuulub. Kui kohtualluvuse küsimuses on erimeelsusi või kui te pöördute vale kohtu poole, riskite menetluse olulise takerdumise või koguni kohtupädevuse puudumise tõttu asja läbivaatamata jätmisega.



 

SISUKORD

A. Kas mul tuleb pöörduda tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas teada saada, millisesse kohtusse pöörduda juhul, kui kohtupädevus kuulub tavalisele tsiviilkohtule? B.
I. Kas eristatakse kõrgema ja madalama astme tsiviilkohtuid ja kui eristatakse, siis kumb neist on minu asjas pädev? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (kas minu asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?) II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid põhireeglist 2.
a) Millal ma saan valida kostja elukoha järgse kohtu (põhireegli kohaselt määratava kohtu) ja muu kohtu vahel? a)
b) Millal ma pean valima kostja elukoha järgse kohtu (põhireegli kohaselt määratava kohtu) asemel mõne muu kohtu? b)
c) Kas pooled ise saavad omistada pädevuse sellisele kohtule, millel muidu ei oleks kohtupädevust? c)
C. Kuidas ma teada saan, millisesse kohtusse pöörduda juhul, kui kohtupädevus kuulub erikohtule? C.

 

A. Kas mul tuleb pöörduda tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Iirimaal on tsiviilkohtud pädevad menetlema üksikisikute, organisatsioonide või riigi vahelisi kohtuasju. Selliste kohtuvaidluste sisu võib ulatuda autoõnnetuses saadud vigastusest kuni firma ülevõtmise vaidlustamiseni. Tsiviilasjades taotleb hageja kohtus kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine toimub tavaliselt rahalise kompensatsioonina.

Esimese astme kohtud on piirkonnakohus (District Court), ringkonnakohus (Circuit Court) ja kõrgem kohus (High Court). Mõningad põhiseaduslikud küsimused välja arvatud, kuuluvad ülemkohtu pädevusse ainult apellatsioonikaebused.

Piirkonnakohtul ja ringkonnakohtul on kohalik ja piiratud kohtupädevus, s.t nad saavad käsitleda vaid asju, mille puhul ei ületata teatud väärtuspiiri ja kus pooled resideerivad või on oma äritegevuse kohana registreerinud teatud geograafilise asukoha, või kus leping sõlmiti teatud geograafilises asukohas. Piirkonnakohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse ja ringkonnakohtu otsuse saab edasi kaevata kõrgemasse kohtusse.

Väikehagide kohus (Small Claims Court) on piirkonnakohtu osa, mis tegeleb tarbijatega seotud kohtuasjadega, mille puhul nõutava summa ülempiir on 1269.74 €. Vastavat menetlust ei või kasutada ettevõtete vahelistes kohtuasjades.

Piirkonnakohus arutab hagisid, kus nõutava väärtuse ülempiir on 6,348.69 €. Ringkonnakohtus käsitletavate hagide ülempiir on 38,092.14 €. Tema kohtupädevusse kuuluvad ka perekonnaõigusega reguleeritavad kohtuasjad, sealhulgas lahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamise küsimused. Kõrgemas kohtus tegeldakse hagidega, mille väärtus ületab 38,092.14 €.

ÜlesÜles

Tööseadusandlust puudutavate hagidega tegeleb töövaidluste kohus (Employment Appeals Tribunal), mis on sõltumatu asutus. Seal käsitletakse väga mitmesuguseid tööõigusega seotud kohtuvaidlusi. Teatud juhtudel võib kumbki pool töövaidluste kohtu otsuse kuue nädala jooksul ringkonnakohtusse edasi kaevata. Kui ringkonnakohtule apellatsioonikaebust ei esitata ja tööandja töövaidluste kohtu otsust ei täida, võib kaubanduse, ettevõtluse ja tööhõive minister anda asja töötaja nimel ringkonnakohtusse. Kumbki pool võib töövaidluste kohtu otsuse kõrgemasse kohtusse edasi kaevata, kuid seda vaid kindla õigusnormi alusel.

B. Kuidas teada saada, millisesse kohtusse pöörduda juhul, kui kohtupädevus kuulub tavalisele tsiviilkohtule?

I. Kas eristatakse kõrgema ja madalama astme tsiviilkohtuid ja kui eristatakse, siis kumb neist on minu asjas pädev?

Selle, millisesse kohtusse esmane hagi sisse anda, määrab ära hagi sisu (leping, lepinguväline kahju jne) ja väärtus (vt ülaltoodu).

Piirkonnakohtute osas jaguneb riik 23 kohtupiirkonnaks, millest igasse piirkonda on alaliselt määratud üks kohtunik, välja arvatud kaks suuremat linna Dublin ja Cork, kus äritegevuse maht eeldab mitme alalise kohtuniku olemasolu. Ringkonnakohtute osas jaguneb Iirimaa kaheksaks kohturingkonnaks. Igasse ringkonda on ametisse määratud üks ringkonnakohtunik, välja arvatud Dublini ja Corki ringkond, kus on suurema äritegevuse mahu tõttu rohkem kohtunikke. Kõrgemaid kohtuid on üks ja see asub Dublinis.

ÜlesÜles

Piirkonnakohtu pädevusse kuuluvad kohtuasjad, mis on seotud lepingute, mõningate lepinguväliste kahjude, järelmaksuga müügi ja ostu lepingutega, üürisuhetega (näiteks korterist väljatõstmine üüri tasumata jätmise tõttu), samuti kaupade süülise arestimisega seotud hagid.

Lisaks on piirkonnakohtu pädevuses ükskõik millise kohtu otsuste jõustamine, mis seonduvad võlgade, lubade, näiteks alkoholi müügi lubade väljastamise ja laste eestkoste ning ülalpidamisega.

Ringkonnakohtule kuulub pädevus lepingute ja lepinguväliste kahjude, tingimisi määratud karistuste, kinnisvara haldamise ja omandiväärtpaberitega seotud kohtuasjades, üüripinnalt väljatõstmise või uute üürilepingute sõlmimise küsimuste ja järelmaksuga müügi ja ostu lepingutest tulenevate hagide korral, kui hagi väärtuse ülemmäär on 38,092.14 €.

Ringkonnakohtule kuulub pädevus perekonnaõigusega seotud menetlustes (sealhulgas ka lahuselu, abielu kehtetuks tunnistamine ja edasikaebused piirkonnakohtu otsuste peale) ja tema kohtupädevuses on edasikaebused vahekohtunike otsuste peale kruntrendi üle toimuvates vaidlustes vastavalt rendileandmist ja -võtmist reguleerivatele õigusaktidele.

Tsiviilasju ringkonnakohtus arutab kohtunik ilma vandemeeste koguta. Piirkonnakohtu otsuste edasikaebuste arutamine toimub kordusistungi kujul ja ringkonnakohtu otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

Põhiseaduse kohaselt kuulub kõrgemale kohtule täiel määral esmane kohtupädevus kõigi faktiliste või õiguslike küsimuste osas. See tähendab, et ta on pädev tegelema kõigi tsiviilasjadega, kus kostja on Iirimaa resident, kui eeldatav leping sõlmiti Iirimaal, kui Iirimaal tekitati eeldatav lepinguväline kahju või seal asub menetluse objektiks olev kinnisvara. Kõrgem kohus arutab ringkonnakohtu otsuste peale esitatud edasikaebusi ja teostab piirkonnakohtute ning muude alamastme kohtute kontrollipädevust. Apellatsioonikaebusi kõrgema kohtu otsuste peale arutab ülemkohus. Nende arutamiseks ei korraldata kordusistungit, vaid see toimub algse tõendusmaterjali ärakirjadele ja juristide väidetele tuginedes.

II. Territoriaalne kohtualluvus (kas minu asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?)

1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel

Piirkonna- või ringkonnakohus, kuhu tsiviilhagiga pöörduda, valitakse selle järgi, kus kostja või üks kostjatest üldjuhul elab või mis tahes kutse-, äri- või ametialaga tegeleb, või valitakse hageja äranägemisel. Enamiku lepinguasjade korral loetakse asjakohaseks see piirkond või ringkond, kus leping eeldatavalt sõlmiti, lepinguvälise kahju menetluste korral see, kus eeldatavalt kahju tekitati, ja rendi või kinnisvara omandiõiguse kohtuasjade korral see, kus menetluse objektiks olevad maad või ruumid asuvad.

2. Erandid põhireeglist
a) Millal ma saan valida kostja elukoha järgse kohtu (põhireegli kohaselt määratava kohtu) ja muu kohtu vahel?

Andmed puuduvad

b) Millal ma pean valima kostja elukoha järgse kohtu (põhireegli kohaselt määratava kohtu) asemel mõne muu kohtu?

Andmed puuduvad

c) Kas pooled ise saavad omistada pädevuse sellisele kohtule, millel muidu ei oleks kohtupädevust?

Andmed puuduvad

C. Kuidas ma teada saan, millisesse kohtusse pöörduda juhul, kui kohtupädevus kuulub erikohtule?

Andmed puuduvad

Täiendav informatsioon

  • Courts Service - Ireland English
  • The Bar Council English
  • Information on Public Services English

« Kohtute pädevus - Üldteave | Iirimaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik