Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Rahvusvaheline õigus

Viimati muudetud: 16-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Rahvusvaheline õigus

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kohtute pädevust käsitlevaid ühenduse eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide ja mõnede Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide vaheliste kohtuasjade puhul

Kui teil on tekkinud vaidlus väljaspool Euroopa Liitu asuva äriühingu, kutseala esindaja, tööandja või muu isikuga, peate kindlaks tegema, millise riigi kohtute alluvusse asi kuulub. Vastus sellele küsimusele võib kaasa tuua olulisi tagajärgi. Kui kohtuvaidlus toimub välismaal, võib see põhjustada täiendavaid ebamugavusi ja kulusid, näiteks seetõttu, et teie ütlused on vaja tõlkida, kohtumenetluse toimumise riigis tuleb palgata advokaat või tuleb sõita kohtuistungi toimumise kohta.

Lugano konventsioon

1988. aastal sõlmisid Euroopa Liidu liikmesriigid ja mõned teised riigid Lugano konventsiooni English - français, mis käsitleb kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades. Praegu on konventsiooni osalisriikideks lisaks ELi liikmesriikidele Šveits, Norra, Island ja Poola. Lugano konventsiooniga laienesid väljapoole Euroopa Liidu piire kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitlevas 1968. aasta Brüsseli konventsioonis sätestatud eeskirjad, millega määratakse kindlaks liikmesriikide vaheline kohtualluvus. 2002. aasta mais asendati 1968. aasta Brüsseli konventsioon nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrusega muudeti mõningaid kohtualluvust käsitlevaid sätteid. Seetõttu muudetakse varsti Lugano konventsiooni, et viia see täielikult kooskõlla Euroopa Liidus kehtivate eeskirjadega.

Milline on Lugano konventsiooni peamine kohtualluvust käsitlev põhimõte?

Kohtualluvuse määramisel on üldiselt otsustavaks asjaoluks kostja alaline elu- või asukoht. Konventsiooni osalisriigis elavad isikud antakse nende kodakondsusest sõltumata kõnealuse riigi kohtusse. Sellest olenemata sisaldab konventsioon mitmeid sätteid, mis kalduvad kõnealusest põhimõttest kõrvale ja lubavad algatada kohtumenetluse teises osalisriigis, mis ei ole kostja alaline elu- või asukoht. Olulisemad näited erieeskirjade kohaldamisest on järgmised:

ÜlesÜles

  • Lepingulisi kohustusi käsitlevates küsimustes võib isiku vastu hagi algatada kohustuse täitmise koha kohtus. Näiteks võib Prantsuse veokimüüja anda kohtusse Norras, kui sõiduk tuli üle anda Norras.
  • Kahju hüvitamise hagi kuulub selle riigi kohtute pädevusse, kus kahju tekkis. Seega võib Ühendkuningriigis elava turisti ja Šveitsi kohaliku elaniku vahel Šveitsis toimunud liiklusõnnetuse korral Šveitsi hageja pöörduda Šveitsi kohtusse. Mõnikord ei asu sündmuse toimumise koht, kus tekkis vastutus lepinguvälise kohustuse rikkumise eest (nt mürgiste ainete paiskamine Poola jõkke) ja kahju tekkimise koht (nt Saksamaal saastatud jõeveega niisutatavatele taimedele tekitatud kahju) samas osalisriigis. Sellisel juhul võib hageja valida ükskõik kumma osalisriigi kohtu.
  • Elatisega seotud kohtuasjade puhul võib elatise saaja pöörduda selle osalisriigi kohtusse, kus on tema alaline elukoht.
  • Mõnede lepinguliste suhete puhul, mida iseloomustab lepingupoolte ilmne ebavõrdsus, näiteks tarbijalepingute ja kindlustusega seotud asjades, käsitletakse nõrgemat poolt erikaitset vajavana. Üldreeglina võib nõrgema poole (tarbija, kindlustusvõtja) vastu hagi esitada ainult selles osalisriigis, kus on tema alaline elukoht. Tugevama poole (müüja, kindlustusandja) vastu saab aga teatavatel tingimustel hagi esitada ka osalisriigis, kus on nõrgema poole alaline elukoht.

Eespool loetletud kohtualluvust käsitlevad erieeskirjad sisaldavad lisavõimalust hagejale, kes võib kostja vastu hagi esitada ka selle osalisriigi kohtule, kus on kostja alaline elu- või asukoht. Siiski on olemas ka erandlik kohtualluvus, mis ei täienda kostja alalise asukoha kohtualluvust, vaid asendab selle. Näiteks,

  • Kinnisvara omandiõiguse või üürimisega seotud kohtuasjad kuuluvad üksnes kinnisvara asukoha osalisriigi kohtute pädevusse.
  • Registreeritavate õigustega, näiteks patentide või kaubamärkidega seotud kohtuasjad kuuluvad selle osalisriigi kohtute alluvusse, kus patent või kaubamärk on registreeritud.
  • Teatavatel tingimustel on mõnel poolel ka võimalus vabalt valida kohtualluvuse osalisriik. Selline kohtualluvuse kokkulepe tähendab tavaliselt valitud osalisriigi kohtute ainupädevust, v.a juhul, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Teatavate eranditega tähendab juba üksnes kostja ilmumine kohtusse, et asi kuulub kõnealuse osalisriigi kohtute alluvusse, isegi kui see tavaliselt nii ei oleks.

ÜlesÜles

Tuleb meeles pidada, et eespool esitatud kohtualluvust käsitlevate eeskirjade kirjeldus ei ole ammendav ega ka piisavalt põhjalik kohtualluvuse usaldusväärseks hindamiseks igal konkreetsel juhul.

Mis juhtub, kui sama vaidlust käsitlevad menetlused algatatakse kahes eri osalisriigis?

Võib juhtuda, et mõlemad vaidluse pooled algatavad samas asjas kohtumenetluse eri osalisriikides. Näiteks pärast Islandi ja Soome elanikuga toimunud liiklusõnnetust võib juhtuda, et mõlemad esitavad teineteise vastu kahju hüvitamise hagi osalisriigis, mis on teise poole alaline elukoht. Selleks juhuks on määruses sätestatud „üldise järjekorra” reegel. Teine kohus peab menetluse peatama ja ootama, kuni esimene kohus on teinud otsuse oma pädevuse kohta. Kui esimene kohus leiab, et asi kuulub tema pädevusse, peab teine kohus asja arutamisest loobuma. Üksnes juhul, kui esimene kohus otsustab, et asi ei kuulu tema pädevusse, võib teine kohus menetlust jätkata.

Kuidas määratakse rahvusvaheline kohtualluvus, kui asjaga on seotud Euroopa Liidu liikmesriik ja kolmas riik, kes ei ole ühinenud Lugano konventsiooniga?

Kui kostja alaline elu- või asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kuid hageja alaline elu- või asukoht on riigis, mis ei ole ei teine liikmesriik ega Lugano konventsiooni osalisriik, hindab liikmesriigi kohus oma rahvusvahelist kohtualluvust vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Kui kostja alaline elu- või asukoht on väljaspool kõnealuse määruse ja Lugano konventsiooni kohaldamisala, määratakse iga liikmesriigi menetlusõiguse alusel, millistel tingimustel kuulub asi tema kohtu pädevusse. Lisateabe saamiseks liikmesriigi rahvusvahelist kohtualluvust käsitleva menetlusõiguse kohta klõpsake asjaomase liikmesriigi lipul.

Rahvusvahelise organisatsiooni Haagi Rahvusvaheline Eraõiguse Konverents English - français egiidi all on püütud kokku leppida rahvusvahelist kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva ülemaailmse konventsiooni vastuvõtmises.

Allikad

  • 16. septembri 1988. aasta Lugano konventsioon English - français kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
  • 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

« Kohtute pädevus - Üldteave | Rahvusvaheline õigus - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 16-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik