Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Ungari

Viimati muudetud: 03-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui soovite algatada tsiviil- või kaubandusasjas kohtumenetlust, tuleb teil kindlaks teha, milline kohus on pädev kohtuasja arutama või teisisõnu: millise kohtu alluvusse asi kuulub. Kui pöördute valesse kohtusse või kui kohtualluvuse suhtes tekib vaidlus, on oht, et kohtumenetlus venib pikale või asja arutamisest keeldutakse pädevuse puudumise tõttu.

Kohtualluvust ja kohtute pädevust reguleerivaid õigusnorme kohaldatakse kõigi seaduse alusel algatatud kohtuasjade suhtes sõltumata sellest, kas vaidlevad pooled on asjaomase riigi kodanikud või välisriigi juriidilised või füüsilised isikud, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses? B.
I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja, kui nad on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Üldine kohtualluvus (kas asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?) II.
1. Üldise kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid 2.
a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel määratud kohus) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse alusel määratud kohus)? b)
c) Kas pooled võivad valida kohtu, kelle pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks tavalisse tsiviilkohtusse või erikohtusse?

Kohtukorraldust ja -haldust reguleeriva 1997. aasta LXVI seaduse artikli 16 kohaselt tegutseb Ungaris vaid üks erikohus: töökohus, kus menetletakse peamiselt töösuhtega seotud asju.

Töökohus on esimese astme kohus, kus menetletakse:

  1. töölepingu sõlmimisele eelnevaid vaidlusi ja pärast töösuhte lõpetamist töösuhtest tulenevaid vaidlusi,
  2. kollektiivlepinguga seotud vaidlusi lepingupoolte vahel või nende ja kolmanda isiku vahel,
  3. streikide ja muude töötüli lahendamist mõjutavate vahendite või organisatsioonivabadusega seotud ebaseaduslikul teol põhinevaid nõudeid.

Teatavate töövaidluste puhul saab esitada nõude ka töötaja-tööandja suhteid ja töösuhteid reguleeriva seaduse alusel.

Töökohtu pädevusse kuuluvad tööinspektsiooni tööohutusega seotud haldusotsused, maakonna (Budapesti) töökeskuse (Labour Centre) tööhõive edendamise ja töötushüvitiste seaduse alusel tehtud haldusotsused ning sotsiaalkindlustusega seotud otsuste õiguspärasuse kontroll kooskõlas haldusasjade menetlemise korraga.

Töövaidluste puhul on ainupädevus selle piirkonna töökohtul, kus asub tööandja peakontor või see äriühing, kus töötaja töötab või töötas.

Kaadrikaitseväelaste teenistussuhtega seotud asjade puhul on pädev selle piirkonna töökohus, kus asub eelotsuse teinud esimese astme organ; Budapesti töökohus menetleb hagisid, mille on esitanud tsiviil-, militaar- ja rahvusliku julgeoleku ametite ja politsei salajased töötajad.

Apellatsioonkaebusi ei menetleta erikohtus, vaid tavalises kohtus, täpsemalt otsuse teinud töökohtu asukoha järgses maakonnakohtus.

ÜlesÜles

B. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on tavalise tsiviilkohtu pädevuses?

I. Kas esimese ja teise astme tavaline tsiviilkohus on erinevad ja, kui nad on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama?

Esimese astme kohtuotsuseid teevad

  • kohalikud kohtud (linnakohtud, ringkonnakohtud) ja
  • maakonnakohtud (Budapesti Linnakohus).

Teise astme kohtuotsuseid teevad

  • maakonnakohtud (Budapesti Linnakohus) kohalike kohtute (linnakohtud, ringkonnakohtud) pädevusse kuuluvates asjades,
  • kõrgem apellatsioonikohus maakonnakohtute (Budapesti Linnakohus) pädevusse kuuluvates asjades,
  • ülemkohus kõrgema apellatsioonikohtu pädevusse kuuluvates asjades (artikkel 233/A) ja artiklis 235 lõikes 3 kindlaksmääratud asjades.

Ülemkohtu pädevusse kuulub kohtulahendite õiguspärasuse kontroll (eriline õiguskaitsevahend).

Kõik hagid, mida ei tule seaduse kohaselt esitada maakonnakohtusse, kuuluvad kohaliku kohtu pädevusse.

Punktis A nimetatud töövaidlused kuuluvad töökohtu pädevusse.

Maakonnakohtute esimese astme pädevusse kuuluvad:

  1. omandiõigusega seotud hagid, kui vara väärtus on üle 5 miljoni Ungari forindi, v.a abikaasade esitatud hagid, kui need esitatakse koos abielulahutusmenetluse hagiga või abielulahutusmenetluse käigus;
  2. hagid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, mille põhjustasid riikliku haldusorgani volitusel tegutsevad isikud oma ametikohustuste täitmisel;
  3. autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud vaidlused, sh hagid ühise haldusega seotud õiguste ja kulunõuete jõustamiseks, tööstusomandiga seotud hagid ja tsiviilseadustiku artikli 86 lõigetes 3 ja 4 sätestatud õigustega seotud asjad;
  4. rahvusvahelise kaubaveo või veolepingutega seotud hagid;
  5. äriühingutega seotud hagidest ja hagita asjadest:
    1. taotlus tühistada kohturegistris ühingu registreerimise otsus,
    2. taotlus kuulutada õigustühiseks äriühingu asutamisdokument või selle muudatused, või takistada nende jõustumist,
    3. hagi äriühingu juhtorganite otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks,
    4. liikmelisusega seotud hagi äriühingu ja selle liikmete (või endiste liikmete) vahel ning liikmete (või endiste liikmete) endi vahel,
    5. äriühingutes osaluse omandamisega seotud hagi ja,
    6. taotlus muuta äriühingu võlgade eest piiratud vastutust kandvate liikmete (osanikud) vastutus piiramatuks vastutuseks;
  6. äriühingu staatuseta ja maakonnakohtus registreeritud organisatsioonidega seotud hagidest:
    1. hagi, mille on taoliste organisatsioonide vastu algatanud neid seaduslikult kontrolliv organ,
    2. liikmelisusel põhinev hagi kõnealuse organisatsiooni ja selle liikmete (või endiste liikmete) vahel ning liikmete (või endiste liikmete) endi vahel;
  7. isiku- ja kodanikuõigustega seotud nõuded, sh ka hüvitusnõuded, mis esitatakse koos rikkumismenetluse algatamise hagiga või hagi menetlemise käigus;
  8. väärtpaberitega seotud hagid;
  9. riiklike haldusorganite hagid, v.a töökohtus menetletavad hagid;
  10. hagid vastulausete tegemiseks ajakirjanduses;
  11. hagid ebaõiglaste lepingutingimuste [tsiviilseadustiku artikli 209/A lõiked 1 ja 2, artikkel 209/B, artikli 301/A lõiked 4-6] tühistamiseks;
  12. hagid asjaolude tuvastamiseks sellises kohtuasjas, kus hagi hind ületab punktis a nimetatud summat;
  13. hagid hüvitise saamiseks juhul, kui menetlust ei lõpetata mõistliku aja jooksul;
  14. tervishoiuteenuste osutajatega sõlmitud rahastamislepingutega [1997. aasta LXXXIII seaduse artikkel 30] seotud hagid;
  15. hagid, mis seaduse kohaselt kuuluvad maakonnakohtu pädevusse.

Kui üks hagejatest asub maakonnakohtu tööpiirkonnas, menetletakse asja maakonnakohtus.

ÜlesÜles

Varaga seotud hagide puhul kohaldatakse nn piirsummat. Teiste eespool loetletud asjade puhul esitatakse hagid esimeses astmes maakonnakohtusse nende laadi tõttu (tavaliselt seetõttu, et kõnealused asjad on keerulised).

II. Üldine kohtualluvus (kas asi kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?)

1. Üldise kohtualluvuse põhireegel

Üldiselt kuuluvad kõik asjad, mille puhul ei ole kindlaks määratud mõne muu kohtu ainupädevus, kostja elukohajärgse kohtu pädevusse (üldine kohtualluvus).

Kui kostjal ei ole Ungaris alalist elukohta, kuulub asi tema ajutise elukoha järgse kohtu pädevusse. Kui kostja elukoht ei ole teada või kui ta elab välisriigis, kuulub asi tema viimase teadaoleva elukoha järgse kohtu pädevusse Ungaris. Kui seda elukohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui kostjal ei olnud sellist elukohta, on pädevaks kohtuks hageja alalise elukoha järgne kohus või, alalise elukoha puudumisel, hageja ajutise elukoha järgne kohus või hageja peakontori asukoha järgne kohus, kui hageja ei ole füüsiline isik.

Juriidiliste isikute vastu esitatud hagi puhul määratakse üldine kohtualluvus kindlaks juriidilise isiku peakontori või teda esindava organi peakontori asukoha järgi. Kahtluse korral käsitletakse peakontorina juhtorgani asukohta. Kui juriidilise isiku peakontor asub Budapestis, kuid tema tegevus ulatub Pesti maakonna territooriumile, menetletakse asja Pesti maakonna pädevas kohtus.

Kui juriidilisel isikul ei ole Ungaris peakontorit, määratakse Ungari juriidilise isiku (hageja) esitatud hagi kohtualluvus juriidilise isiku peakontori asukoha järgi. Kui hageja on Ungari kodanikust füüsiline isik, määratakse kohtualluvus samuti hageja alalise või (selle puudumisel) ajutise elukoha järgi.

ÜlesÜles

Juriidilise isiku staatuseta ettevõtete vastu esitatud hagide puhul kohaldatakse kohtualluvuse määramisel juriidiliste üksuste kohta sätestatud norme.

2. Erandid
a) Millal võib valida, kas pöörduda kostja elukohajärgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel määratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Kui ei ole sätestatud mõne muu kohtu ainupädevust, võib hageja soovi korral ja teatavate eeltingimuste täitmisel esitada hagi kostja elukohajärgse (üldise kohtualluvuse alusel määratud) kohtu asemel mõnele muule seaduses sätestatud kohtule. Varaga seotud hagide puhul on pädevaks kohtuks näiteks ka kohus, kelle tööpiirkonnas kostja elab piisavalt kaua (nt töötaja või õpilasena). Ajateenijate puhul määratakse kohtualluvus kindlaks nende alalise teenistuskoha järgi. Seda kohtualluvuse määramise alust ei saa kohaldada selliste kostjate puhul, kellel puudub menetlusteovõime.

Kui kostjal ei ole Ungaris alalist ega ajutist elukohta, võib varaga seotud hagi esitada ka selle piirkonna kohtusse, kus asub hagi ese või kostja arestitav vara. Kui vara koosneb võlaõiguslikust nõudest, võib hagi esitada kostja võlgniku elukohajärgsesse kohtusse või (tagatud nõude korral) tagatise asukoha järgsesse kohtusse.

Valikuna eespool mainitud kohtule võib varaga seotud hagi välisriigi juriidilise isiku vastu esitada selle piirkonna kohtusse, kus elab välisriigi juriidilise isiku asju korraldama määratud isik. Kohtualluvust võib määrata ka välisriigi juriidilise isiku Ungaris asuva filiaali või tema kaubandusesinduse asukoha järgi.

ÜlesÜles

Elatise, toetuste jms saamiseks võib hagi esitada ka hageja elukohajärgsesse kohtusse.

Lapse eestkostega seotud hagi võib esitada ka lapse elukohajärgsesse kohtusse.

Kinnisasja omandilise kuuluvuse või valduse ning muude kinnisasjaõiguste või õigussuhetega seotud hagid võib esitada ka kinnisasja asukohajärgsesse kohtusse.

Äriühingute tehingutest tulenevate nõuetega seotud hagid võib esitada ka tehingu toimumiskoha või nõuete täitmiskoha järgsesse kohtusse.

Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise hagid võib esitada ka kahju tekitamise koha järgsesse kohtusse.

Vekslitega seotud hagid võib esitada ka veksli lunastamiskoha järgsesse kohtusse.

b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja elukohajärgse kohtu (üldise kohtualluvuse alusel määratud kohus)?

Asjade rühmitamiseks või kompetentsi tagamiseks võidakse eriõigusaktidega sätestada teatavate asjade kuulumine esimeses astmes ühe kohtu (nt Budapesti Linnakohtu) ainupädevusse. Sellised on näiteks tööstusomandiga seotud hagid. Ainupädevuse võib kehtestada ainult seadusega. Tavaliselt määratakse ainupädevaks kohtuks Budapesti Linnakohus.

c) Kas pooled võivad valida kohtu, kelle pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Varaga seotud asjade puhul võivad pooled valida konkreetsest õigussuhtest tuleneva(te) konkreetse(te) vaidluse(te) lahendamiseks konkreetse kohtu. Pooled võivad selle kohtu valida:

  1. kirjalikult;
  2. suuliselt, koos kirjaliku kinnitusega;
  3. poolte vaheliste äritavadega kooskõlas oleval viisil; või
  4. rahvusvahelise tehingu puhul selliste kaubandustavadega kooskõlas oleval viisil, mida pooled teavad või peaksid teadma ja mida konkreetses ärivaldkonnas seda liiki lepingu osalised üldiselt teavad ja regulaarselt kasutavad.

Kohut ei saa valida juhul, kui seaduses on sätestatud konkreetse kohtu ainupädevus.

Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on ainupädevus määratud kohtul.

Eespool loetletud tingimused kehtivad ka õigusjärglaste kohta.

C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Konkreetset asja reguleerivates õigusnormides on selgelt määratletud see kohus, kelle poole tuleks pöörduda.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik