Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Kreeka

Viimati muudetud: 26-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui te soovite algatada kohtumenetluse tsiviil- või kaubandusasjades, peate kindlaks määrama kohtu, kes on pädev teie asja menetlema, teisisõnu, kellel on vastav jurisdiktsioon. Kui te kasutate vale kohut või kui pädevus on vaieldav, võib tekkida oht, et jurisdiktsiooni puudumise tõttu esineb märkimisväärne viivitus menetluses või teie hagi jäetakse rahuldamata.



 

SISUKORD

A. Kas ma peaksin pöörduma üldtsiviil- või erikohtu poole? A.
B. Kui üldtsiviilkohtud on pädevad küsimust lahendama, kuidas leida see õige, kuhu pöörduda? B.
I. Kas on vahet madalama ja kõrgema astme üldtsiviilkohtul? Kui jah, siis milline kohus on pädev minu küsimust lahendama? I.
II. Territoriaalne jurisdiktsioon (Kas A või B linna kohus on pädev minu küsimust arutama?) II.
1. Territoriaalse jurisdiktsiooni põhireegel 1.
2. Erandid põhireeglist 2.
a) Millal on mul õigus valida kostja elukoha järgse kohtu (põhireegliga määratud kohtu) ning mõne teise kohtu vahel? a)
b) Millistel juhtudel olen ma kohustatud pöörduma kostja elukoha järgse kohtu (põhireegliga määratud kohtu) asemel mõne teise kohtu poole? b)
c) Kas pooled võivad ise anda pädevuse kohtule, kellel see tavatingimustes puudub? c)

 

A. Kas ma peaksin pöörduma üldtsiviil- või erikohtu poole?

Üldiselt Kreekas ei ole erikohtuid, on olemas vaid üldtsiviilkohtud. Kui aga teie kohtuasi on seotud vaidlusega ühenduse kaubamärgi üle (vaidlused, mis jäävad nõukogu määruse (EMÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta) reguleerimisalasse), peaksite pöörduma Ateena või Thessaloníki kohtu poole.

B. Kui üldtsiviilkohtud on pädevad küsimust lahendama, kuidas leida see õige, kuhu pöörduda?

Enamikul juhtudest määratakse kohtu pädevus vastavalt nõude väärtusele, mille hindamisel võetakse arvesse põhinõude sisu, samal ajal jättes arvesse võtmata alamnõuded. Kui sama menetluse raames esitatakse mitu nõuet, võetakse need kõik arvesse.

I. Kas on vahet madalama ja kõrgema astme üldtsiviilkohtul? Kui jah, siis milline kohus on pädev minu küsimust lahendama?

Tsiviilkohtute pädevusse kuuluvad vaidlused lahendatakse eelkõige maakonnakohtutes, üheliikmelistes esimese astme kohtutes ning mitmeliikmelistes esimese astme kohtutes.

Maakonnakohtute pädevusse kuuluvad a) vaidlused, kus vaidlusaluse objekti väärtust on võimalik rahas hinnata ning kus nõude väärtus ei ületa viit tuhandet üheksasadat (5900,00) eurot; b) kõik rendilepingutest tekkivad vaidlused, mille puhul kokkulepitud ühe kuu rent ei ületa 293,47 eurot.

Samuti kuuluvad maakonnakohtute pädevusse nõude väärtusest olenemata kinnisvara piirivaidlused, hotelliomanike ja nende klientide vahelised vaidlused, loomade müügiga seotud erimeelsused jms.

ÜlesÜles

Üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, kus nõude väärtus ületab viit tuhandet üheksasadat (5900,00) eurot, kuid ei ületa neljakümmend nelja tuhandet (44 000,00) eurot.

Üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusse kuuluvad ka vaidlused, kus nõude väärtus ületab neljakümmend nelja tuhandet (44 000,00) eurot; nendeks on rendilepingute, töölepingute, professionaalide või oskustööliste töö või toodete pakkumisega seotud vaidlused, vaidlused kollektiivtöölepingute asjus, erimeelsused sotsiaalkindlustusorganisatsioonide ja kindlustavate vahel; maksevaidlused, vaidlused ekspertide, vahendajate ja hindajate tasustamise ja kulude asjus; vaidlused, mis on seotud liiklusvahendite põhjustatud iga liiki kahjude heastamisega, autode liikluskindlustusega seotud vaidlused ning vaidlused kinnis- ja vallasvara omandiõiguse küsimustes.

Üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusse kuuluvad sõltumata väärtusest alati veel vaidlused, mis on seotud elatise maksmisega abielu, abielulahutuse või suguluse tõttu; vanemliku õiguse küsimustega; vanemate erimeelsustega ühiste vanemlike õiguste kasutamise asjus, samuti vanemate ja teiste sugulaste lapsega suhtlemise korraga, perekonna eluaseme kasutamise korraga ning vallasvara jagamisega abikaasade vahel, seda ka kooselu lõppemisel; kondomiiniumivaidlustega korterelamutes ning vaidlustega, mis puudutavad ühingute ja assotsiatsioonide üldkoosolekute otsuste tühistamist.

Mitmeliikmeliste esimese astme kohtute pädevusse kuuluvad:

  1. kõik vaidlused, mis ei kuulu üheliikmelise esimese astme kohtu või maakonnakohtu pädevusse;
  2. nende piirkonda kuuluvate maakonnakohtute otsuste vaidlustamine.

II. Territoriaalne jurisdiktsioon (Kas A või B linna kohus on pädev minu küsimust arutama?)

1. Territoriaalse jurisdiktsiooni põhireegel

Pädevaks loetaks kohut, mille haldusalas asub hageja peamine elukoht.

ÜlesÜles

Juhul kui hageja alaline asukoht ei ole ei Kreekas ega välismaal, on tema jaoks pädevaks kohtuks peamise elukoha halduskohus. Kui isiku peamine elukoht ei ole teada, on tema asja pädev arutama kohus, kelle haldusalas oli tema viimane alaline asukoht Kreekas; ja selle puudumisel tema viimane peamine elukoht .

Riigiasutused kuuluvad selle kohtu alluvusse, kelle haldusalasse kuulub ametiasutuse asukoht, kes vastavalt seadusele esindab riiki kohtuprotsessis.

Juriidilised isikud võivad pöörduda oma asukohale vastava kohtu poole.

2. Erandid põhireeglist
a) Millal on mul õigus valida kostja elukoha järgse kohtu (põhireegliga määratud kohtu) ning mõne teise kohtu vahel?

Kui on võimalik valida mitme pädeva kohtu vahel, on kohtu poole pöördujal valikuõigus. Ühe kohtu eelistamine teisele sõltub hagi esitamise ajast.

Kui kohut ei peeta pädevaks hagi sisu või kohtu poole pöörduja asukoha tõttu, määrab seesama kohus pädeva kohtu, kellele ta edastab kohtuasja koos kõigi tulemitega.

Lepinguvaidlused

Erimeelsusi, mis puudutavad elavate vahel toimunud õiguslike tehingute olemasolu või kehtivust ning kõiki neist tulenevaid õigusi, võib samuti esitada selle piirkonna kohtusse, kus õiguslik tehing sõlmiti või täide viidi. Samasse kohtusse võib esitada vaidlused leppetrahvide ning kompensatsiooni asjus delikti tõttu läbirääkimistel.

Õiguserikkumised

Vaidlused õiguserikkumise üle võib esitada selle piirkonna kohtule, kus õiguserikkumine sooritati, seda ka juhtudel, kui nõue suunatakse isiku vastu, kellel puudub kuriteo suhtes vastutus.

ÜlesÜles

Kahjutasunõuded

Kahjunõuetega kuriteo heastamiseks või eetilise süüteo või psüühilise kannatuse tekitamise rahaliseks hüvitamiseks pöördutakse kriminaalkohtu poole.

Elatise maksmise, abielulahutuse ja vanemlike õiguste küsimused.

Kõik abikaasade vaidlused, mis on seotud elatise mittemaksmisega ühele abikaasadest, vanemlike õiguste küsimustega; vanemate erimeelsustega ühiste vanemlike õiguste kasutamise asjus, samuti vanemate ja teiste sugulaste lapsega suhtlemise korraga, perekonna eluaseme kasutamise korraga ning vara jagamisega abikaasade vahel viimaste kooselu lõppemisel võib esitada selle piirkonna kohtule, kus asus abikaasade viimane ühine elukoht.

b) Millistel juhtudel olen ma kohustatud pöörduma kostja elukoha järgse kohtu (põhireegliga määratud kohtu) asemel mõne teise kohtu poole?

Vaidlused, mis puudutavad kinnisvara omandiõigusi ning kinnisvara rentimise küsimusi, kuuluvad selle piirkonna kohtu ainupädevusse, kus asub kinnisvara.

[Kui kinnisvara asub mitme kohtu alluvuspiirkonnas, on hagejal õigus kohut valida.]

Vaidlused, mis puudutavad pärimisküsimusi, kuuluvad selle kohtu ainupädevusse, kus oli pärandaja surma hetkel tema alaline asukoht või peamine elukoht.

Mitme omavahel seotud kohtuprotsessi korral kuuluvad need kõik peamist kohtuprotsessi läbiviiva kohtu ainupädevusse.

Mitmeliikmelise esimese astme kohtu pädevusse, kus viiakse läbi peamist kohtuprotsessi, kuuluvad ka üheliikmelise esimese astme kohtu ja maakonnakohtu algatatud kõrval-kohtuprotsessid, samal ajal kui maakonnakohtu pädevusse kuuluvad kõrval-kohtuprotsessid kuuluvad peamist kohtuprotsessi läbi viiva üheliikmelise esimese astme kohtu pädevusse.

c) Kas pooled võivad ise anda pädevuse kohtule, kellel see tavatingimustes puudub?

Esimese astme üldkohus, kellel ei ole territoriaalset pädevust, võib poolte selgesõnalisel või vaikival nõusolekul omandada pädevuse, v.a vaidlustes, millel puudub varanduslik objekt. Nõusolek peab olema selgelt väljendatud, kui tegemist on ainupädevuse valdkonda kuuluva vaidlusega.

Kui hageja ei vaidlusta kohtu pädevust esimesel avalikul kohtuistungil, peetakse seda vaikivaks nõusolekuks.

Poolte kokkulepe, tänu millele kohus saavutab pädevuse tulevaste vaidluste lahendamisel, kehtib ainult siis, kui see on kirjalik ning selles viidatakse teatud kindlale seaduslikule seosele, millest kõne all olevad vaidlused tulenevad.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik