Viimati muudetud: 20-04-2006

Kohtute pädevus - Saksamaa

Eelmärkus: järgnevad küsimused puudutavad ainult siseriiklikke kohtuprotsesse

SISUKORD A. Kas ma pean hagi esitama üldkohtule või mõnele erikohtule?  B. Kuidas ma saan üldkohtualluvuse puhul teada, kuhu ma täpselt pean hagi esitama?  B.I. Kas eristatakse madalamaid ja kõrgemaid esimese astme kohtuid ja kui eristatakse, milline on minu juhtumi puhul pädev?  B.II. Kohalik pädevus  B.II.1. Kohaliku pädevuse põhireegel  B.II.2. Selle põhireegli erandid  B.II.2.a) Millistel juhtumitel võin ma valida kostja elukohas asuva kohtu (vastavalt põhireeglile) ja mõne teise kohtu vahel?  B.II.2.b) Millistel juhtumitel pean ma hagi esitama mõnele teisele, mitte kostja elukohas asuvale kohtule (vastavalt põhireeglile)?  B.II.2.c) Kas kohtuvaidluse pooled võivad kokku leppida kohtu pädevuse suhtes, kui asi muidu antud kohtu pädevusse ei kuuluks?  C. Kuidas ma saan erikohtualluvuse puhul teada, kuhu ma täpselt pean hagi esitama?

A. Kas ma pean hagi esitama üldkohtule või mõnele erikohtule?

Tsiviilkohtumenetluste jaoks on Saksamaal kaks erinevat kohtualluvust, tsiviilkohtud ja töökohtud. Tsiviilkohtud on osa üldisest kohtualluvusest.

Töökohtud on pädevad ainult tsiviilõiguslikes vaidlustes, millel on töösuhtega nii tihe seos, et töösuhe saab ülekaalukalt määravaks. Töökohtu pädevuste loetelu on töökohtuseaduse §-des 2, 2a ja 3.

Kõik ülejäänud tsiviilõiguslikud vaidlused kuuluvad tsiviilkohtute pädevusse.

B. Kuidas ma saan üldkohtualluvuse puhul teada, kuhu ma täpselt pean hagi esitama?

B.I. Kas eristatakse madalamaid ja kõrgemaid esimese astme kohtuid ja kui eristatakse, milline on minu juhtumi puhul pädev?

Esimese astme tsiviilkohtud on jaoskonnakohtud ja maakohtud.

1. Jaoskonnakohtud on tsiviilõiguslikes vaidlustes põhimõtteliselt pädevad, kui vaidluse eseme väärtus ei ületa 5000 eurot ja kui ei esine maakohtu ainupädevust (kohtukorraldusseaduse – GVG – § 23 p 1).

Olenemata vaidluse eseme väärtusest on lisaks olemas järgmised jaoskonnakohtute ainupädevused (vrdl GVG §-d 23, 23a):

Jaoskonnakohtud on pädevad vaidlustes, mis puudutavad eluruumi üürisuhtest tulenevaid nõudeid või sellise üürisuhte vara (GVG § 23 p 2a).

Lisaks on esimese astme jaoskonnakohtud pädevad perekonnaasjades (GVG § 23a). Sinna kuuluvad

• vaidlused vanemate ja laste vaheliste perekonnaõiguslike suhete kindlakstegemiseks
• abielust või sugulussidemetest tulenevad õiguslikud ülalpidamiskohustused
• ema elatise saamise nõuded seoses lapse sünniga
• abieluasjad
• vaidlused abikaasade varalisi suhteid reguleerivast õigusest tulenevate nõuete üle, ka juhul, kui kolmandad isikud menetluses osalevad.

Jaoskonnakohtu ainupädevused tulenevad GVG § 23 p-st 2b – h.

Üles

2. Maakohtud on pädevad kõigis tsiviilõiguslikes vaidlustes, mis ei ole suunatud jaoskonnakohtutele. See puudutab eelkõige vaidlusi, mille hagihind ületab 5000 eurot.

Maakohtul on ainupädevus eelkõige vaidlustes, mis tulenevad avaliku teenistuse seadustest ja ametivastutusnõuetest.

Maakohtutes võivad olla kaubandusasjade kohtupalatid. Need on muuhulgas pädevad kaupmeestevastastes tsiviilõiguslikes nõuetes ning veksli- ja tšekiõigusealastes vaidlustes. Kaubandusasjade kohtupalatite pädevuste lõplik loetelu asub GVG §-s 95. Arutelu kaubandusasjade kohtupalati ees peab hageja taotlema hagiavalduses.

B.II. Kohalik pädevus

B.II.1. Kohaliku pädevuse põhireegel

Saksamaal kehtib tsiviilprotsessi seadustiku (ZPO) sätete järgi üldise kohtualluvuse kohta põhimõte, et kohalik pädevus määratakse kostja alalise elukoha järgi. Isiku puhul, kellel pole alalist elukohta, määratakse see tema kodumaal asuva elukoha järgi ja kui see pole teada, siis viimase elukoha järgi. Juriidilise isiku puhul on määrav selle asukoht.

B.II.2. Selle põhireegli erandid

B.II.2.a) Millistel juhtumitel võin ma valida kostja elukohas asuva kohtu (vastavalt põhireeglile) ja mõne teise kohtu vahel?

Teatud hagiliikide puhul on hagejal võimalus valida mõni teine kui kostja elukohas asuv kohus (erikohtud). Näited:

• Lepingulisest suhtest tulenevate vaidluste puhul võib pöörduda ka selle koha kohtu poole, kus vaidlusalune kohustus täita tuleb (ZPO § 29 lg 1). Kokkulepe täitmiskoha suhtes on protsessuaalselt ainult siis arvestatav, kui lepingu pooled kuuluvad isikute hulka, kes ZPO § 38b lg 1 järgi on õigustatud pädeva kohtu suhtes kokkuleppeid sõlmima, vrdl c). Lepingulise suhte mõiste alla kuuluvad sõltumata kohustuse liigist kõik võlaõiguslikud lepingud. Niivõrd kui töökohtud on pädevad, on säte vastavalt kohaldatav.
• Lubamatutest tegudest tulenevate hagide jaoks on ka see kohus pädev, mille ringkonnas tegu toime on pandud.
• Kuriteos kannatanu võib kriminaalmenetluse raames esitada avaldusi, millega ta tahab temale kuriteoga tekitatud varalisi nõudeid maksma panna, selles kohtus, kus süüdistus esitati.
• Abielulahutuse menetluse jaoks on esemeliselt ainupädev perekonnakohus (üks jaoskonnakohtutes loodud osakond), mille ringkonnas on abikaasadel ühine harilik elukoht (sellega on mõeldud tegelikku elukohta). Kui asja kohtumenetlusse andmisel (selle all mõistetakse hagiavalduse kättetoimetamist) kodumaal selline elukoht puudub, on ainupädev perekonnakohus, mille ringkonnas on ühel abikaasadest koos ühiste alaealiste lastega harilik elukoht.
  Kui sellega ei ole pädevus loodud, siis on ainupädev perekonnakohus, mille ringkonnas on abikaasadel ühine harilik elukoht olnud, kui ühel abikaasadest on asja kohtumenetluses oleku ajal (vt ülal) seal veel oma harilik elukoht. Kui ka see asjaolu puudub, saab määravaks kostja harilik elukoht, v.a juhul, kui see kodumaal puudub. Sel juhul on määrav hageja oma.
  Kui ka sellega ei ole pädevus loodud, on ainupädev Berlin – Schönebergi jaoskonnakohtu juures asuv perekonnakohus.
• Kohtumenetlustes elatise maksmise küsimuses, s.o elatis abikaasale või lapsele, on – kui abielulahutuse menetlus on või oli esimeses kohtuastmes läbivaatamisel – see kohus ainupädev. Lapse elatise puhul kehtib pädevus siiski vaid juhul, kui asjal on seos abielulahutusega.
  Kui kohtumenetlusi elatise maksmise küsimuses viiakse läbi iseseisvalt (isoleeritult), kohaldatakse üldsätteid, s.t see sõltub eelkõige kostja elukohast.
• Vanemlikku vastutust puudutavate menetluste kohta kehtib sama, s.t kui abielulahutuse menetlus on pooleli, jääb asi selle kohtu pädevusse, kui asjal on seos abielulahutusega. Kui menetlusi viiakse läbi eraldi, on määrav lapse elukoht. Kui see puudub, sõltub asi tegelikust (kodumaisest) asukohast. Sobiv ajahetk pädevuse määramiseks on see, kui kohtule kaebus esitatakse.

B.II.2.b) Millistel juhtumitel pean ma hagi esitama mõnele teisele, mitte kostja elukohas asuvale kohtule (vastavalt põhireeglile)?

Kui seadus nimetab ühte kohust selgelt ainupädevaks, on see tähtsaim kõigist teistest kohtutest, s.t hagi võib (on lubatud) esitada ainult ainupädevas kohtus. Ainupädevad kohtud tulenevad eelkõige eriseadustest:

Üles

Kui hagi puudutab kinnisasja või kinnisasjaga võrdset õigust (nt hoonestusõigust), on teatud juhtudel ainupädev see kohus, mille ringkonnas kinnisasi asub; see puudutab omandit või asjaõiguslikku koormamist käsitlevaid hagisid, vaidlusi asjaõigusliku koormamise vabaduse kohta, valdushagisid, piirisegaduste ja jaotamiste hagisid (ZPO § 24).

Üüri- või rendisuhetest tulenevates vaidlustes ruumide või vara üle on ainupädev kohus, mille ringkonnas üüritud või renditud ruum asub (ZPO § 29a lg 1). Sätet ei tule aga kohaldada üürisuhetele, mille puhul on tegemist eluruumide ajutise kasutamisega (puhkekodud, hotellitoad jne), möbleeritud ruumidega üksikutele üürnikele, majade ja ruumidega avalikeks ülesanneteks (ZPO § 29a lg 2). Kodumaal asuva hoone valdaja vastaste hagide jaoks, millega nõutakse sisse keskkonnamõjust põhjustatud kahju hüvitis, on ainupädev kohus, mille ringkonnas asuvast hoonest keskkonnamõjutus alguse sai. (ZPO § 32a).

Hoiatusmenetluse puhul on ainupädev jaoskonnakohus, kus avalduse esitajal on üldine kohtualluvus, seega alaline elu- või asukoht (ZPO § 689 lg 2).

Sundtäitmise menetluse puhul on ainupädev sundtäitmist teostav jaoskonnakohus, mille ringkonnas täitetoiming peaks aset leidma või on aset leidnud (ZPO § 764 lg 2, § 802). Kinnisasjade sundvõõrandamise või sundvalitsemise puhul on ainupädev sundtäitmist teostav jaoskonnakohus, mille ringkonnas kinnisasi asub (sundvõõrandamise seaduse § 1 lg 1, § 146, ZPO §-d 802, 869).

B.II.2.c) Kas kohtuvaidluse pooled võivad kokku leppida kohtu pädevuse suhtes, kui asi muidu antud kohtu pädevusse ei kuuluks?

aa) Kokkulepped

Üles

Saksa protsessiõiguses on kohtualluvuse kokkuleppe võimalus. ZPO § 38 lg 1 järgi muutub kohtualluvuselt ebaõige esimese astme kohus poolte otsese või vaikiva kokkuleppe kaudu pädevaks. Sellist kokkulepet võib sõlmida ainult siis, kui pooled on kaupmehed, avalik-õiguslikud juriidilised isikud või avalik-õiguslikud sihtasutused. Otsese või vaikiva kohtualluvuse kokkuleppega võib esimese astme kohus saada teatud asjas pädevaks, kui asi muidu kohtu pädevusse ei kuulu.

Esimese astme kohtu pädevuse suhtes võib kokku leppida ka siis, kui vähemalt ühel lepingu poolel ei ole kodumaal üldist pädevat kohtualluvust (ZPO § 38 lg 2). Sel juhul peab koostama kirjaliku kokkuleppe või kui see tehakse suuliselt, siis tuleb see kirjalikult kinnitada. Kui ühel pooltest on siseriiklik üldine kohtualluvus, saab oma maa jaoks valida ainult kohtu, kus sellel poolel on üldine kohtualluvus või on loodud erandlik kohtualluvus.

§ 38 lg 3 järgi on kohtualluvuse kokkulepe ainult siis lubatav, kui see sõlmitakse otseselt ja kirjalikult

pärast vaidluse tekkimist või

juhtumi jaoks, kui tulevane kostja viib pärast lepingu sõlmimist oma elukoha või hariliku asukoha üle välismaale või ei ole ta elukoht või harilik asukoht hagi esitamise ajal teada.

Kohtualluvuse kokkuleppe eeltingimus on alati, et see puudutab kindlat õigussuhet ja sellest tekkivaid õigusvaidlusi; vastasel juhul on see kehtetu (ZPO § 40 lg 1). Kohtualluvuse kokkulepe on samuti kehtetu, kui tegemist on muu kui varaliste nõuetega, mis on määratud jaoskonnakohtule ilma vaidluse eseme väärtust arvestamata. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole ka siis võimalik, kui seaduse järgi on loodud kohtu ainupädevus (ZPO § 40 lg 2).

Niivõrd kui kohtualluvuse kokkuleppe jaoks on nõutav kirjalik vorm, sobivad selleks ka üldised tehingutingimused ja tüüplepingud.

Kehtiv kohtualluvuse kokkulepe on kohtute jaoks siduv; kas kohtualluvuse piiramatus on kokku lepitud, sõltub kokkuleppe sisust.

bb) Protestideta arutelu

Esimese astme kohtu pädevust luuakse lisaks sellega, et kostja arutab peaasja suuliselt, kohtu pädevusse mittekuulumist mitte maksma pannes (ZPO § 39). Jaoskonnakohtute ees peetavate menetluste puhul tekib ainult siis see õiguslik tagajärg, kui kohus on andnud vastava vihje.

Siiski ei saa pädevust peaasja protestideta arutamisega luua seal, kus kohtualluvuse kokkulepe lubamatu oleks (vt eespoolt, puudutab mittevaraliste vaidluste ja ainupädevate kohtute juhtumeid).

C. Kuidas ma saan erikohtualluvuse puhul teada, kuhu ma täpselt pean hagi esitama?

Töökohtute erikohtualluvuse erandlikkus tekib ainult seoses esemelise pädevusega. Kohaliku pädevuse ja kohtualluvuse kokkuleppe võimaluse küsimuste suhtes kehtivad punktis B. kirjeldatud üldreeglid.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

Üles