Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus

Viimati muudetud: 04-11-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Üldteave

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Milline kohus on teie kohtuasja lahendamiseks sobivaim?

Kui soovite algatada kohtumenetluse, tuleb teil kindlaks teha, milline kohus on pädev kohtuasja arutama või teisisõnu, millise kohtu alluvusse asi kuulub. Kui pöördute valesse kohtusse või kohtualluvuse suhtes tekib vaidlus, on oht, et kohtumenetlus venib pikale või asja arutamisest keeldutakse pädevuse puudumise tõttu.

Kujutlege olukorda, kus teil on teie riigis või välismaal tekkinud vaidlus äriühingu, mõne kutseala esindaja, tööandja, pereliikme või muu isikuga. Kui vaidluse rahumeelse lahendamise katsed on nurjunud, soovite esitada teise poole vastu hagi. Kuidas te teate, millisesse kohtusse pöörduda? Kas see on kostja alalise asukoha järgne kohus? Või selle riigi kohus, kus tuli täita lepingulised kohustused? Kas kohtualluvuse määramine sõltub hagi olemusest (leping, kahju hüvitamise hagi)?

Kõikides liikmesriikides kehtivad erinevad kohtualluvuse eeskirjad, millega määratletakse nende territooriumil asuvate kohtute pädevuse jaotus. Klõpsates liikmesriigi lipul leiate kasulikku teavet kõnealuse liikmesriigi kohtualluvust käsitlevate õigusaktide kohta tsiviil- ja äriõiguse valdkonnas.

Kui kohtuasi omab rahvusvahelist mõõdet ja sellega on seotud näiteks pooled, kelle alaline asukoht on eri liikmesriikides, saate 2000. aastal vastu võetud Euroopa määruses sätestatud eeskirjadest teada, millise liikmesriigi kohtud on pädevad asja arutama. Lisateabe saamiseks klõpsake ikoonil „Ühenduse õigus”.

On olemas ka 1988. aastal sõlmitud rahvusvaheline konventsioon, millega reguleeritakse kohtualluvuse küsimusi Euroopa Liidu liikmesriikide ja mõnede konventsiooniga ühinenud kolmandate riikide vahelistes kohtuasjades. Väljaspool kõnealuse konventsiooni reguleerimisala reguleeritakse kohtualluvust rahvusvahelise mõõtmega kohtuasjades, mille poolteks on Euroopa Liidu liikmesriik ja kolmas riik, kõnealuste riikide vahel sõlmitud välislepingutega. Lisateabe saamiseks klõpsake ikoonil „Rahvusvaheline õigus”.

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 04-11-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik