Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 11-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Prantsusmaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Enne kohtumenetluse algatamist tuleks välja selgitada, milline kohtuasutus on pädev teie vaidlusküsimusega tegelema, ehk teisisõnu, millisel kohtuasutusel on õiguslik pädevus teie kohtuasja läbivaatamiseks. Kui te pöördute ebaõige kohtuasutuse poole või kui kohtuasutuse pädevuse kohta tekivad eriarvamused, võib kohtuasja lahendamine oluliselt kauem aega võtta, samuti on võimalik, et teie hagiavaldus lükatakse pädevuse puudumise tõttu tagasi.



 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtu või erikohtu poole? A.
B. Kui pädevad on üldkohtud, siis kuidas välja selgitada, milline neist on minu kohtuvaidluse jaoks pädev? B.
I. Kas on olemas erinevus „alamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel? Kui on, siis milline kohus on minu kohtuvaidluse puhul pädev? I.
II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasjas on pädev linna A või linna B kohus)? II.
1. Territoriaalse pädevuse üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal on võimalik valida kostja elukoha kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu vahel? a)
b) Millistel juhtudel pean ma valima teise kohtu kui kostja elukoha kohus (üldreegli kohaselt määratud kohus)? b)
c) Kas osapooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev? c)
C. Kui pädev on erikohus, siis kuidas määrata kindlaks, milline kohus on pädev minu kohtuasja menetlemiseks? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtu või erikohtu poole?

Erikohtud on:

  • kaubanduskohus (tribunal de commerce), mis on pädev kauplejate vaheliste vaidluste osas, kaubandustoimingute osas mis tahes isikute vahel, äriühingute liikmete vaidluste osas ja äriettevõtete finantsraskuste (likvideerimine ja tervendamismenetlus, …) osas;
  • sotsiaalkindlustusasjade kohus (tribunal des affaires de sécurité sociale), mis on pädev sotsiaalkindlustuse ja põllumajandusliku lisakindlustuse (vastastikuse abistamise alusel) alaste seaduste ja eeskirjade kohaldamisega seotud vaidluste puhul;
  • töökohus (conseil des prud’hommes), mis tegeleb vaidlustega, mis tulenevad individuaalsetest töölepingutest;
  • põllumaa rendilepingu asjade kohus (tribunal paritaire des baux ruraux), mis on pädev põllumaa rentijate ja rendileandjate vaheliste vaidluste (rendimaksed, rendileandmine, …) osas;
  • töövõimetusasjade kohus (tribunal du contentieux de l’incapacité) on pädev vaidluste osas, mis on seotud invaliidsuse ja invaliidsusastmete määramise ning püsiva töövõimetuse ning töövõimetuse küsimustega;
  • pensionikindlustusasjade piirkonnakohus (tribunal départemental des pensions) tegeleb sõjaväepensionidega seotud kohtuvaidlustega.

B. Kui pädevad on üldkohtud, siis kuidas välja selgitada, milline neist on minu kohtuvaidluse jaoks pädev?

I. Kas on olemas erinevus „alamate” ja „kõrgemate” esimese astme tsiviilkohtute vahel? Kui on, siis milline kohus on minu kohtuvaidluse puhul pädev?

Olemas on kõrgema astme kohtud (tribunaux de grande instance), alama astme kohtud (tribunaux d’instance) ja kohalikud kohtud (juridictions de proximité).

ÜlesÜles

  • Kohalikud kohtud on pädevad eraisikute vaidluste osas, mille ulatus jääb alla 1500 euro.
  • Alama astme kohtud on pädevad vaidluste osas, mille ulatus on väiksem või võrdne 7600 euroga, samuti ka kohtuvaidluses sisalduvast rahasummast sõltumata teatavates valdkondades, nagu tarbijaõigus, eeskoste, eluruumide rentimine.
  • Kõrgema astme kohtud on pädevad kõikide selliste tsiviilvaidluste osas, mis ei kuulu mõne teise kohtu pädevusalasse, eeskätt perekonnaõiguse valdkonnas.

II. Territoriaalne pädevus (kas minu kohtuasjas on pädev linna A või linna B kohus)?

1. Territoriaalse pädevuse üldreegel

Üldpõhimõttena on pädevaks kohtuks kostja elukoha kohus. Selle põhimõtte rakendamise põhjuseks on soov kostjat kaitsta, eeldades, et kostja saab end paremini kaitsta oma elukohale kõige lähemas kohtus.

Kui kostjaks on füüsiline isik, on pädevaks kohtuks tema alalise elukoha või ajutise elukoha kohus. Kui kostjaks on juriidiline isik (äriühing, ühendus), on pädevaks kohtuks selle koha kohus, kus ettevõte on registreeritud, üldjuhul ettevõtte juriidilise asukoha kohus. On võimalik, et ettevõtte teadaolev paiknemiskoht on erinev juriidilisest asukohast. Sel juhul on võimalik pöörduda ettevõtte paiknemiskoha kohtu poole. Suurte ettevõtete puhul, millel on mitmeid filiaale, võib pöörduda mõne filiaali asukoha kohtusse.

2. Erandid üldreeglist
a) Millal on võimalik valida kostja elukoha kohtu (üldreegli kohaselt määratud kohus) ja mõne teise kohtu vahel?
  • Lepingute puhul võib hageja pöörduda kas kostja elukoha kohtu poole või sõltuvalt lepingu laadist ka kauba üleandmise või teenuse osutamise koha kohtu poole.
  • Deliktilise vastutuse korral või juhul, kui tsiviilhagi esitatakse kriminaalprotsessi raames: hagi võib esitada kas kostja elukoha kohtule või selle koha kohtule, kus kahju tekitati või kuritegu toime pandi.
  • Kinnisvaraga seotud vaidluste korral võib kostja menetluse algatada kinnisvara asukoha kohtus.
  • Elatisrahaga soetud vaidluste korral võib hageja valida kas kostja elukoha kohtu või elatise saaja, see tähendab hageja enda elukoha kohtu vahel.
b) Millistel juhtudel pean ma valima teise kohtu kui kostja elukoha kohus (üldreegli kohaselt määratud kohus)?

Kui tegemist on vaidlusega seoses elatise või ülalpidamistoetusega, on pädevaks kohtuks elatist või ülalpidamistoetust taotleva abikaasa või lapsi, sh ka täiskasvanud lapsi, ülalpidava isiku elukoha kohus.

ÜlesÜles

Abielulahutuse korral on pädevaks kohtuks perekonna elukoha kohus. Kui abikaasadel on erinevad elukohad, on pädevaks kohtuks laste elukohajärgne kohus. Kui abikaasadel ei ole lapsi, on pädevaks kohtuks kostja elukoha kohus.

Pärandiküsimuste korral on pädevaks kohtuks surnu viimase elukoha kohus.

Rendiküsimustes on pädevaks kohtuks hoone asukoha kohus.

c) Kas osapooltel on võimalik valida kohus, mis üldjuhul ei ole pädev? 
  • Erikohtute puhul on tegemist ainupädevusega ning küsimuse pädevuse puudumisest peab kohtuasutus tõstatama omal algatusel. Ainukeseks võimaluseks valida menetlevaks kohtuks kohus, mis üldjuhul ei oleks pädev, seisneb võimaluses asendada kõrgema astme kohus alama astme kohtuga ja vastupidi neis valdkondades, milles nimetatud kohtutel ei ole ainupädevust.
  • Üldjuhul on kõik sellised lepingutingimused, mis rikuvad territoriaalse pädevuse ja tuletatud pädevuse reegleid, õigustühised, välja arvatud kahe kaupleja vahel sõlmitud lepingute korral, kui selline klausel on määratletud täiesti sõnaselgelt.

C. Kui pädev on erikohus, siis kuidas määrata kindlaks, milline kohus on pädev minu kohtuasja menetlemiseks?

  • Kaubanduskohus: üldpõhimõttena on pädevaks kohtuks kostja elukoha kohus. Deliktilise vastutuse korral on pädevaks kohtuks kahju tekitamise või kuriteo toimepanemise piirkondlik kohus.
  • Töökohus: töövõtjal on alati õigus pöörduda selle koha töökohtu poole, kus tööleping sõlmiti. Pädevaks töökohtuks on kohus, kelle piirkonda kuulub ettevõte, kus töövõtja töötab. Kui töö toimub väljaspool ettevõtet, tuleb pöörduda töövõtja elukoha töökohtu poole.
  • Põllumaa rendilepingu asjade kohus: pädevaks kohtuks on kinnistu asukoha kohus.
  • Sotsiaalkindlustusasjade kohus: üldpõhimõttena on pädevaks kohtuks see kohus, mille piirkonnas asub toetuse saaja elukoht või asjaomase tööandja elukoht. Kui vaidluse osapoolteks on asutused, mis asuvad eri kohtupiirkondades, on pädevaks kohtuks menetluses kostjaks oleva asutuse asukoha kohus.

Täiendav informatsioon

  • Prantsuse justiitsministeerium français
  • Légifrance: põhiteave Prantsusmaa õigusest français

« Kohtute pädevus - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 11-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik