Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Soome

Viimati muudetud: 20-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Lugejale tuletatakse meelde, et alljärgnev esitus on üldise iseloomuga ja et enne kohtuasja algatamist on alati soovitav kontrollida kohtu pädevust, näiteks võttes ühendust selle kohtuga, kus on kavas kohtuasi algatada. Rahvusvaheliste õigusaktide tõttu võib esineda allpool toodust erandeid (vt nt Nõukogu määrust (EÜ) nr 44/2001).



 

SISUKORD

A. Kas ma pean pöörduma üldtsiviilkohtu või erikohtu poole? A.
B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldtsiviilkohtute pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme üldtsiviilkohtu vahel on erinevusi ja kui on, siis milline neist on pädev otsustama minu kohtuasjas? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas minu juhtum kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?) II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu (kohus, mis määratakse kindlaks üldreegli alusel) ja mõne muu kohtu vahel? a)
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu (üldreegli alusel kindlaksmääratav kohus)? b)
c) Kas vaidluse pooled võivad ise anda pädevuse kohtule, kellel seda muul juhul ei oleks? c)
C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtute pädevusse? C.

 

A. Kas ma pean pöörduma üldtsiviilkohtu või erikohtu poole?

Soomes menetletakse tsiviilasju üldkohtutes. Erikohtud on apellatsiooniastmes või nad ei menetle üksikisikute poolt algatatud kohtuasju.

B. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub üldtsiviilkohtute pädevusse?

I. Kas madalama ja kõrgema astme üldtsiviilkohtu vahel on erinevusi ja kui on, siis milline neist on pädev otsustama minu kohtuasjas?

Soomes sellist jaotust ei ole.

II. Territoriaalne kohtualluvus (Kas minu juhtum kuulub linna A või linna B kohtu pädevusse?)

1. Territoriaalse kohtualluvuse üldreegel

Üldreegliks on see, et menetlus algatatakse kostja elukohajärgses madalama astme üldkohtus. Seda reeglit kohaldatakse ka juhul, kui kostja on juriidiline isik. Üksnes väike osa kohtuasju menetletakse mujal.

2. Erandid üldreeglist
a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu (kohus, mis määratakse kindlaks üldreegli alusel) ja mõne muu kohtu vahel?

See on võimalik muu hulgas järgmistel juhtudel:

  • Lahutust ja lahutusega seotud toiminguid käsitlevaid kaebusi võib üldreeglina esitada mõlema huvitatud poole elukohajärgsesse kohtusse. Samal kohtul on pädevus ka siis, kui sama asjaga on seotud ka lapse hooldusõiguse küsimus.
  • Teatud lepinguõigust puututavates asjades võib menetluse algatada üldreeglist erinevalt: nt menetluse algatamine kaupmehe või ärimehe vastu, kui asi puudutab ärilepingut. Sellisel juhul võib menetluse algatada äritegevuse teostamise asukohajärgses kohtus. Samamoodi võib töölepingut puudutava menetluse lisaks kostja elukohajärgsele kohtule algatada ka lepingu sõlmimise või töö tegemise koha kohtus.
  • Tarbija võib kaupleja vastu menetluse algatada ka tarbija enda elukohajärgses kohtus.
  • Isaduse tuvastamist puudutav menetlus algatatakse kohtus, mille piirkonna alla kuulub see omavalitsus, mille lastehoolekandeametnik vastutab isaduse kindlaksmääramise eest. Siiski võib hagimenetluse algatada ka selle kohtu asukohas, kus on ema, lapse või lapse hooldaja elukoht või kus laps eostati. Isaduse tühistamisnõude menetlus kuulub siiski üksnes lapse elukohajärgse kohtu pädevusse.
  • Kuriteol põhineva tsiviilõiguslikku nõuet puudutava menetluse võib algatada ka selles kohtus, kellel on kõnealuse kuriteo eest karistuse määramise pädevus.
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu (üldreegli alusel kindlaksmääratav kohus)?

Eraldi hagimenetlus, mis käsitleb alaealisele lapsele makstavat ülalpidamistoetust, tuleb algatada lapse hooldaja või lapsele määratud usaldusisiku elukohajärgse omavalitsuse kohtus.

Kinnisvara, vara arestimist ja pärimist puudutavates asjades ei ole pädevaks kohtuks alati kostja elukohajärgne kohus, vaid näiteks:

  • omandiasjades on pädevaks kohtuks omandi asukohajärgne kohus;
  • arestimisasjades on selleks kohus, kelle tööpiirkonnas aresti kohaldati;
  • pärimisvaidluste korral on pädevaks kohtuks surnu viimane elukoht.
c) Kas vaidluse pooled võivad ise anda pädevuse kohtule, kellel seda muul juhul ei oleks?

Tsiviilmenetluses (kuid mitte mittehagilistes tsiviilasjades) võivad pooled valida tavajuhul pädeva kohtu (madalama astme kohus) asemel mõne muu kohtu. Seda ei kohaldata siiski juhtudel, mis puudutavad kinnisvara, vara arestimist, pankrotti, pärimist ja eestkostet.

Tingimuseks on, et huvitatud pooled on kohtualluvuse suhtes kirjalikult kokku leppinud (nt standardlepingus). Lisaks konkreetse kohtu määramist puudutavale sättele tuleb lepingus kindlaks määrata ka asi ise või õigussuhe, mida leping käsitleb.

Kui hageja algatab menetluse pädevast kohtust erinevas kohtus, võib kohus siiski asja menetleda, välja arvatud juhul, kui kostja esitab sellele menetlusele vastuväite enne tegelikele asjaoludele vastamist.

C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse ma pean pöörduma, kui asi kuulub erikohtute pädevusse?

Soomes on erikohtute süsteem kohtuvaidluste puhul kasutusel üksnes erandjuhtudel.

Täiendav informatsioon

  • Kohtud English - suomi - svenska

« Kohtute pädevus - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik