Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Taani

Viimati muudetud: 03-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Taani

 

SISUKORD

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtusse või erikohtusse? A.
B. Millisesse üldkohtusse tuleks pöörduda? B.
I. Kas esimese ja teise astme üldkohus on erinevad ja kui on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama? I.
II. Kohtualluvus II.
1. Kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Erandid põhireeglist 2.
a) Millal ma saan valida kostja elukohajärgse kohtu ja mõne muu kohtu vahel? a)
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu? b)
c) Kas pooled saavad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda? C.

 

A. Kas pöörduda tuleks üldkohtusse või erikohtusse?

Tsiviilasjadega pöördutakse tavaliselt üldkohtusse. Pöörduda tuleb kohtusse, mille pädevusse asi kuulub (vt allpool B osa).

Üldkohtute hulka kuuluvad esimese astme kohtud, ringkonnakohtud ja ülemkohus. Lisaks on olemas kolm tsiviilasjadega tegelevat erikohut: mere- ja kaubanduskohus, töövaidluskohus ja üürikohus. Kõnealuste kohtute pädevust on üksikasjalikumalt kirjeldatud C osas.

B. Millisesse üldkohtusse tuleks pöörduda?

I. Kas esimese ja teise astme üldkohus on erinevad ja kui on erinevad, milline neist on pädev minu asja arutama?

Üldkohtutel on kolm astet. Madalaimal astmel on esimese astme kohtud, millele järgnevad ringkonnakohtud ja kõrgeimal astmel olev ülemkohus.

Kõigi tsiviilasjadega tuleb pöörduda esimese astme kohtusse. Teatavate ettevõtlusega seotud asjadega võib siiski pöörduda mere- ja kaubanduskohtusse.

II. Kohtualluvus

1. Kohtualluvuse põhireegel

Põhireegel on, et pöörduda tuleb kostja elukohajärgsesse kohtusse. Füüsiliste isikute asju on pädev arutama nende elukohajärgne esimese astme kohus. Juriidiliste isikute (nt äriühingud ja ühendused) asju on pädev arutama nende peakontori asukohajärgne esimese astme kohus.

On hulk olukordi, mille puhul võib pöörduda Taani kohtusse, kuigi kostja ei ole Taani elanik. Teatavate tsiviilasjadega võib pöörduda Taani kohtusse isegi siis, kui kostja elukohajärgne kohus asub välisriigis. Näited hõlmavad Taanis asuva kinnisvaraga või seal täidetavate lepingutega seotud küsimusi. Kui kostja ei ela Taanis, võib pöörduda asjaomase poole praeguse asukoha või kui see on asjakohane, tema viimase asu- või elukoha järgsesse kohtusse.

ÜlesÜles

Seoses rahvusvaheliste asjadega on Taani ühinenud Brüsseli konventsiooni ja Lugano konventsiooniga. Lisaks on Euroopa Ühendus ja Taani sõlminud paralleelse lepingu, mille kohaselt kohaldatakse alates 1. juulist 2007 Taani ja teiste liikmesriikide vahel Brüsseli I määruses sätestatud eeskirju.

2. Erandid põhireeglist
a) Millal ma saan valida kostja elukohajärgse kohtu ja mõne muu kohtu vahel?

Mitme kohtualluvuse eeskirja kohaselt saab pöörduda kostja elukohajärgse kohtu asemel ka mõnda teise kohtusse. Lisaks on mitmes rahvusvahelises konventsioonis ja lepingus, millega Taani on ühinenud, täpsemalt Brüsseli konventsioonis, Lugano konventsioonis ja Brüsseli I määruses (vt sellekohane paralleelne leping), sätestatud alternatiivsete kohtumõistmiskohtade eeskirjad.

Peamised Taanis kohaldatavad alternatiivsete kohtumõistmiskohtade eeskirjad on järgmised:

  • Majandustegevusega tegeleva isiku vastu võib tema tegevusega seotud hagi esitada tegevuse toimumiskoha järgsesse kohtusse.
  • Kinnisvaraga seotud õigusi käsitleva hagi võib esitada vara asukohajärgsesse kohtusse.
  • Lepingutega seotud hagid võib esitada hagi aluseks oleva kohustuse täitmise koha järgsesse kohtusse.
  • Lepinguvälise vastutusega seotud hagid võib esitada kahju tekkimise koha järgsesse kohtusse.
  • Tarbijalepingutega seotud hagide puhul võib tarbija esitada ettevõtja vastu hagi oma elukohajärgsesse kohtusse tingimusel, et pooled ei sõlminud tarbijalepingut tarbija enda ettepanekul ja ettevõtja alalise tegevuskoha aadressil.
b) Millal ma pean valima kostja elukohajärgse kohtu asemel mõne muu kohtu?

Taani õigus sisaldab hulka erandliku kohtualluvuse eeskirju, mille kohaselt teatavate tsiviilasjade puhul tuleb pöörduda teatavasse kindlasse kohtusse. Erandliku kohtualluvuse eeskirju sisaldavad ka mitut rahvusvahelist konventsiooni ja lepingut, millega Taani on ühinenud, täpsemalt Brüsseli konventsioon, Lugano konventsioon ja Brüsseli I määrus (vt sellekohane paralleelne leping). Kui asjas pöördutakse mõnda muusse kohtusse kui see, kellel on nimetatud sätete kohaselt ainupädevus, ei saa kohus asja menetlusse võtta. Kohus suunab asja pädevale kohtule või kui see ei ole võimalik, lükkab hagi tagasi.

ÜlesÜles

Taani peamised erandliku kohtualluvuse eeskirjad on järgmised:

  • Vanemliku vastutusega seotud asjades tuleb pöörduda asjaomase lapse elukohajärgsesse kohtusse.
  • Isast põlvnemise tuvastamisega seotud asjades tuleb pöörduda ema elukohajärgsesse kohtusse.
  • Abielulahutuse hagid tuleb esitada abikaasade elukohajärgsesse kohtusse. Kui nad ei ela sama kohtu tööpiirkonnas, tuleb abielu lahutada nende viimase ühise elukoha järgses kohtus, tingimusel et üks neist elab ikka veel selle kohtu tööpiirkonnas.
c) Kas pooled saavad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Pooled võivad sõlmida kokkuleppe (kohtualluvuse kokkuleppe) selle kohta, et asjas võib või tuleb pöörduda mõnda muusse kohtusse (esimese astme kohtusse) kui see, mida näevad ette tavalised kohtualluvuse eeskirjad. Kohtualluvuse kokkulepete suhtes puuduvad vorminõuded, näiteks et need peaksid olema kirjalikud. Kuid eelnevad kohtualluvuse kokkulepped – s.o enne vaidluse tekkimist sõlmitud kokkulepped – ei ole tarbijalepingutega seotud vaidluste puhul tarbijale siduvad. Võimalik on jõuda kohtualluvuse suhtes vaikivale kokkuleppele, näiteks kui kostja ei vaidlusta kohtualluvust oma vastuses hagile.

Kohus tagab omal algatusel, et hagi ei oleks esitatud vastuolus siseriiklike või rahvusvaheliste erandliku kohtualluvuse eeskirjadega. Kohus ei kontrolli siiski, kas hagi on esitatud vastuolus üldreegliga kostja elukoha järgse kohtu pädevuse kohta, alternatiivse kohtupidamiskoha eeskirjadega ega kohtualluvuse kokkuleppega. Kostja peab esitama kohtualluvuse kohta vastuväited oma vastuses hagile.

C. Kuidas ma saan teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda?

Tsiviilasjadega tegelevad kolm erikohut:

  • Mere- ja kaubanduskohus tegeleb teatavate kaubandusasjadega (rahvusvaheliste kaubandusasjadega), mitmesuguste immateriaalsete varade ja konkurentsiasjadega ning esimese astme kohtu suunatud kaubandusasjadega, mis on seotud põhimõtteliste küsimustega.
  • Töövaidluskohus tegeleb teatavate kollektiivlepingu rikkumise ja tõlgendamisega seotud küsimustega.
  • Üürikohtud tegelevad üürisuhteid käsitlevate õigusaktidega hõlmatud hoonete ja eluruumidega seotud küsimustega.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Taani - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik