Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 23-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Tšehhi Vabariik

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Millisesse kohtusse peab pöörduma, kas üldtsiviilkohtusse või erikohtusse? A.
B. Millisesse esimese astme kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse? B.
I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohtu vahel on erinevusi ja milline on nende pädevus kõnealuses asjas? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse määramise üldreegel 1.
2. Erandid üldreeglist 2.
a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse? a)
b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja alalise elukoha järgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)? b)
c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu? c)
C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses? C.

 

A. Millisesse kohtusse peab pöörduma, kas üldtsiviilkohtusse või erikohtusse?

Tšehhi Vabariigis on tsiviilkohtute pädevus üldiselt sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963 (seadustekogu)) paragrahvi 7 lõikes 1. Kõnealuse sättega määratakse kindlaks eraõiguslike vaidluste eri liigid, nagu nt tsiviilõigusest ning perekonna-, töö- ja ärisuhetest tulenevad vaidlused.

Tšehhi tsiviilkohtumenetluses ei ole pädevus eristatud vastavalt hagi alusele. Seetõttu ei menetleta eri liikide kohtuasju konkreetselt selleks ette nähtud erikohtutes, mis moodustavad õigussüsteemi osa. Seega on põhimõtteliselt kõik eraõiguslikud kohtuasjad üldkohtu pädevuses.

B. Millisesse esimese astme kohtusse peab pöörduma, kui asi kuulub tsiviilkohtu pädevusse?

I. Kas madalama ja kõrgema astme tsiviilkohtu vahel on erinevusi ja milline on nende pädevus kõnealuses asjas?

Tsiviilkohtumenetluses määratakse kohtualluvuse jaotus eri kohtute vahel kindlaks nende vastava tööpiirkonnaga. Vastavalt kohtualluvuse eeskirjadele menetletakse asja selleks kõige sobivama asukohaga kohtus, milleks on tavaliselt pooltele või vaidlusesemele kõige lähemal asuv kohus. Kõnealuse põhimõtte asemel tuleb mõnikord siiski kohaldada muid nõudeid, nt kohtute kindla või suurema spetsialiseerumise või asjatundlikkuse osas.

Tšehhi õiguse kohaselt määratakse asjade arutamiseks ja otsuse tegemiseks pädevad kohtud kindlaks sisulise, territoriaalse (üldise) ja funktsionaalse kohtualluvuse põhjal.

ÜlesÜles

Sisulise kohtualluvusega määratakse kindlaks, millised kohtud on pädevad arutama ja menetlema asju esimese astme kohtutena. Seega eristatakse kohtuid sõltuvalt sellest, kas esimese astme kohtumenetlus toimub maakohtu või piirkonnakohtu tasandil.

Tšehhi menetlusõiguse aluseks on diferentseeritud sisulise kohtualluvuse põhimõte, mille kohaselt on mõnedel juhtudel pädevad asja arutama pigem piirkonnakohtud kui maakohtud, selle põhjuseks on piirkonnakohtute suurem spetsialiseerumine ja järjepidev otsustuspraktika.

Sisuline kohtualluvus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963 (seadustekogu)) paragrahviga 9, milles nähakse ette põhimõte, mille kohaselt on esimese astme kohtuasjad maakohtute sisulises pädevuses, v.a kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Erandid kõnealusest reeglist on ette nähtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 9 lõigetes 2, 3 ja 4.

Piirkonnakohtute sisuline kohtualluvus on ette nähtud paragrahvides 2 ja 3. Lõikega 2 on hõlmatud peamiselt keerulised, spetsiifilised ja harva esinevad asjad, mis ei ole kaubandusasjad (nt eraelu puutumatuse kaitse asjad). Lõikega 3 on hõlmatud kaubanduslikku laadi asjade menetlus, erand on punkt r, mille kohaselt on pädev asja menetlema pigem maakohus kui piirkonnakohus (nt kohtumenetluse puhul, milles käsitletakse kahju hüvitamist kuni 100000 Tšehhi krooni ulatuses, laenulepinguid, kinnisvaraga seotud asjaõigusi või kinnisvara rendiõigusi).

Paragrahvis 4 nähakse ette ülemkohtu sisuline kohtualluvus, mis on sätestatud erinormides (nt rahvusvahelise era- ja menetlusõigust käsitleva seaduse nr 97/1963 (seadustekogu) paragrahvi 67 kohaselt vaatab ülemkohus läbi teatavaid välisriikide kohtulahendeid).

ÜlesÜles

II. Territoriaalne kohtualluvus

Territoriaalse kohtualluvusega määratakse kindlaks pädevuse jaotus sama süsteemiastme kohtute vahel. Selle kaudu määratakse kindlaks, milline konkreetne sisulise pädevusega kohus peaks territoriaalsete kaalutluste kohaselt asja arutama. Näiteks kui sisuline kohtualluvus on maakohtutel, siis määratakse territoriaalse kohtualluvuse eeskirjadega kindlaks, milline maakohus hakkab asja arutama. Igal kohtul on tema pädevuse territoriaalne piiritlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963 (seadustekogu)) paragrahvi 11 lõike 1 kohaselt toimub menetlus alati selles kohtus, kelle sisulisse ja territoriaalsesse pädevusse asi kuulub. Territoriaalse kohtualluvuse eeskirjadega ei ole välistatud võimalus, et kõnealune pädevus on mitmel kohtul. Seda, millisele kohtule allub konkreetne asi, otsustatakse enne kohtumenetluse algatamist valitsenud asjaolude kohaselt.

1. Territoriaalse kohtualluvuse määramise üldreegel

Territoriaalset kohtualluvust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963 (seadustekogu)) paragrahv 84 jj. Eristatakse üldist ja üldisest erinevat territoriaalset kohtualluvust. Üldisest erinev territoriaalne kohtualluvus jaotatakse veel „valikuliseks kohtualluvuseks” (vabatahtlik) ja „erandlikuks kohtualluvuseks” (kohustuslik).

Üldine territoriaalne kohtualluvus põhineb asjaolul, et asja on pädev arutama kostja elukohajärgne üldkohus. Üldkohus määratakse vastavalt asjaomasele isikule kindlaks paragrahvide 85 ja 86 kohaselt. Füüsilise isiku elukohajärgne üldkohus on selle piirkonna maakohus, kus on kostja alaline elukoht või selle puudumisel ajutine elukoht. Füüsilisest isikust ettevõtja asukohajärgne üldkohus on selle piirkonna maakohus, kus asub tema tegevuskoht (äriseadustiku (seadus nr 513/1991 (seadustekogu)) paragrahv 2 lõige 3) või selle puudumisel tema alaline või ajutine elukoht.

ÜlesÜles

Juriidilise isiku asukohajärgse üldkohtu kindlaksmääramise kriteerium on tema registrijärgne asukoht (tsiviilseadustiku (seadus nr 40/1964) paragrahv 19c).

Paragrahvi 86 erisätetes käsitletakse olukordi, kus kostjal puudub elukohajärgne üldkohus või puudub see Tšehhi Vabariigis. Kui tegemist on Tšehhi kodanikuga, siis on pädev asja arutama maakohus, kelle tööpiirkonnas asus kõnealuse kodaniku viimane teadaolev alaline elukoht Tšehhi Vabariigis. Omandiõigustest tuleneva hagi isiku vastu, kellel puudub Tšehhi Vabariigis tema elukohajärgne pädev kohus, võib esitada maakohtule, kelle tööpiirkonnas asub kõnealuse isiku vara või välisriigi isiku puhul maakohtule, kelle tööpiirkonnas asub isiku ettevõtte või selle filiaal.

Kostja elukohajärgne üldkohus on alati maakohus, aga kui sisuline pädevus on piirkonnakohtul, on üldkohus piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas asub poole üldkohus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahv 85a).

Territoriaalse kohtualluvuse suhtes kohaldatakse perpetuatio fori põhimõtet (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 11 lõige 1), st, et kohtualluvuse kindlaksmääramisel on olulised kohtumenetluse alustamisel valitsevad asjaolud. Kui mõned asjaolud muutuvad kohtumenetluse ajal, ei mõjuta see kohtumenetluse käiku (näiteks kui kostja kolib). Õigusaktidega on siiski ette nähtud erandid kõnealusest põhimõttest. Erandid on seotud pädevuse ülemineku ja delegeerimise (osutatud kohtuasjad) kontseptsioonidega. Pädevus läheb territoriaalsest seisukohast lähtudes üle ainult nende kohtumenetluste puhul, mis kestavad pikemat aega kohtuasja laadi tõttu (nt alaealiste eestkoste, äriregister).

ÜlesÜles

2. Erandid üldreeglist
a) Millal saab valida, kas pöörduda kostja alalise elukoha järgsesse kohtusse (üldise kohtualluvuse alusel kindlaksmääratud kohus) või mõnda teise kohtusse?

Kui hageja saab valida üldkohtu ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 87 osutatud kohtute vahel, kaasneb sellega üldisest erinev valikuline territoriaalne kohtualluvus. Seega võib asja menetleda ka kohus, kelle tööpiirkonnas:

  1. asub kostja alaline töökoht;
  2. ilmnes asjaolu, mis on kahju hüvitamise õiguse alus;
  3. asub kostjaks oleva füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku filiaal juhul, kui vaidlus on seotud selle filiaaliga;
  4. asub maksekoht veksliga, tšekiga või muu väärtpaberiga seotud õiguse teostamist käsitlevate asjade puhul;
  5. on väärtpaberibörsi asukoht juhul, kui vaidlus on seotud tehinguga väärtpaberibörsil;
  6. on tulevikus asutatava Euroopa äriühingu registrijärgne asukoht, juhul kui see asub Tšehhi Vabariigis ning kohtuasi on seotud erireegli kohaselt eksperdi määramisega.

Hageja peab tegema oma valiku hagi esitamise ajaks.

b) Millal peab valima teise kohtu, mitte kostja alalise elukoha järgse kohtu (üldise kohtualluvuse järgi kindlaksmääratud kohus)?

Kui kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 88 sätestatud erandlikku territoriaalset kohtualluvust, siis ei saa hagi esitada poole üldkohtule; asja peab arutama kõnealuse sätte alusel kindlaksmääratud kohus. Erandliku territoriaalse kohtualluvuse puhul on enamasti tegu hagita menetlusega, milles kostja puudub.

ÜlesÜles

Hagimenetluste puhul kohaldatakse erandlikku territoriaalset kohtualluvust. Näiteks abielulahutuse või abielu kehtetuks tunnistamisega seotud menetluse puhul on pädev asja arutama kohus, kelle tööpiirkonnas asus abikaasade viimane ühine elukoht Tšehhi Vabariigis ning kui vähemalt üks neist elab selles piirkonnas ja pädev kohus seal puudub, on pädev asja arutama kostja elukohajärgne kohus või hageja elukohajärgne üldkohus. Abielulahutuse asja lahendanud kohus lahendab ka abikaasade ühisvara jagamise ning korteri või maja ühise üürilepingu lõpetamise küsimused.

Alaealise eestkoste puhul on territoriaalselt pädev asja arutama kohus, kelle tööpiirkonnas asub alaealise elukoht vastavalt vanemate kokkuleppele, kohtuotsusele või muudele otsustavatele asjaoludele.

Veel üks märkimisväärne erandliku kohtualluvuse liik on selle kohtu alluvus, kelle tööpiirkonnas asub kinnisvara, juhul kui menetluses käsitletakse õigust kõnealusele varale (see on seotud peamiselt asjaõigustega, mitte aga võlaõigusel põhinevate nõuetega).

Täiendavad üksikasjad on sätestatud õigusaktides.

c) Kas pooled võivad valida kohtu, mille pädevusse asi tavaliselt ei kuulu?

Kohtualluvuse kokkulepe: tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 89a kohaselt võivad kaubandusasja pooled juhul, kui erandlikku territoriaalset kohtualluvust ei kohaldata, leppida kokku selles, et territoriaalne pädevus on mõnel teisel kohtul, mitte vastavalt õigusaktidele kindlaksmääratud kohtul. Kohtualluvuse kokkulepe peab olema eelnevalt sõlmitud ja tuleb lisada hagile. Kõnealust kokkulepet tuleb eristada kohtualluvuse kokkuleppest, millega kehtestatakse Tšehhi kohtute rahvusvaheline kohtualluvus (rahvusvahelist era- ja menetlusõigust käsitleva seaduse nr 97/1963 (seadustekogu) paragrahv 37).

Territoriaalse kohtualluvuse vaidlustamine: kohus kontrollib territoriaalset pädevust kohtumenetluse alustamise eeldusena ning enne asja arutamist (st enne poolte kutsumist oma seisukohtade esitamiseks esimesele istungile või enne otsust lahendada asi ilma kohtuistungita). Territoriaalse kohtualluvuse küsimust võib pärast seda käsitleda üksnes vastuses poole vastuväitele, kui see on esitatud menetluse esimesel etapil, juhul kui pool on menetlusse kaasatud. Kui kõnealusel juhul territoriaalset kohtualluvust ei vaidlustata, ei saa seda teha ka hilisemal etapil ning asja hakkab lahendama kohus, kel õigusaktide kohaselt puudub territoriaalne pädevus.

C. Kuidas saada teada, millisesse kohtusse tuleks pöörduda, kui asi on erikohtu pädevuses?

Nagu juba märgitud A osas, ei eristata Tšehhi tsiviilkohtumenetlust käsitlevates õigusaktides eri- ja üldkohtuid. Kõik asjakohased kohtualluvust ja kohtute pädevust käsitlevad normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (seadus nr 99/1963 (seadustekogu)).

« Kohtute pädevus - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 23-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik