Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Belgia

Viimati muudetud: 21-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Kui soovite algatada kohtuasja, peate kõigepealt teadma, milline kohus on teie asjas pädev. Kui valite vale kohtu või kui tekib vaidlus kohtu pädevuse üle, riskite sellega, et teie kohtuasi jääb pikalt venima või lükatakse teie nõudmine ebapädevuse tõttu koguni tagasi.



 

SISUKORD

A. Kas pean pöörduma tavalise kohtu või mõne spetsialiseerunud kohtu poole? A.
B. Kui tavalised kohtud on pädevad, siis kuidas saan teada, milline neist kohtutest on pädev minu asjas? B.
I. Kas on vahet tavaliste esimese astme alamate ja kõrgemate tsiviilkohtute vahel ja kui on, siis milline kohus on pädev minu asjas? I.
II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev A linna või B linna kohus?) II.
1. Territoriaalse pädevuse põhireegel. 1.
2. Erandid põhireeglist 2.
a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel) ja mõne teise kohtu vahel? a)
b) Millal ma pean valima muu kohtu kui kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel)? b)
c) Kas pooled võivad ise otsustada kohtu kasuks, mis tavamõistes ei peaks olema pädev? c)
C. Kui mõni spetsialiseerunud kohus on pädev, kuidas ma saan teada, millise kohtu poole pöörduda? C.

 

A. Kas pean pöörduma tavalise kohtu või mõne spetsialiseerunud kohtu poole?

N/a

B. Kui tavalised kohtud on pädevad, siis kuidas saan teada, milline neist kohtutest on pädev minu asjas?

I. Kas on vahet tavaliste esimese astme alamate ja kõrgemate tsiviilkohtute vahel ja kui on, siis milline kohus on pädev minu asjas?

Võttes arvesse Belgia õigussüsteemi eripära, tuleb selguse huvides käsitelda küsimusi A ja B.I koos.

Kõigepealt tuleb eristada täielikku pädevust (mõnikord nimetatakse seda ka materiaalseks pädevuseks) ja territoriaalset pädevust.

Igal nõudel on objekt ja sageli ka rahaline väärtus. Seadusandlus määrab täieliku pädevuse ulatuse täpsustades nõude iseloomu ja väärtust, mida kohus võib käsitleda.

Täieliku pädevuse kirjelduse leiate sellest teabepaketist vastuses küsimustele A ja B.I.

Ükski kohus ei ole pädev kogu Belgia territooriumil. Seadus jagab Belgia õigusaladeks (munitsipaliteetideks, ringkondadeks jne). Iga kohus on pädev üksnes oma territooriumi piires. Seda nimetatakse territoriaalseks pädevuseks. Selle kirjelduse leiate vastuses küsimusele B.II.

Täielik pädevus: esimese astme kohus

Esimese astme kohtul on “täielik pädevus”. See tähendab, et esimese astme kohus võib erinevalt teistest kohtutest käsitleda kõiki asju, ka neid, mis kuuluvad teiste kohtute pädevusse.

Tsiviilkoodeksi artikkel 568 näeb ette, et esimese astme kohus käsitleb kõiki nõudmisi, välja arvatud neid, mis lähevad otse apellatsioonikohtusse ja kassatsioonikohtusse. Seepärast on esimese astme kohtu täielik pädevus tinglik. Esimese astme kohtu täielik pädevus on tinglik, kuna kostja võib rõhuda kohtu ebapädevusele teise kohtu eripädevuse alusel. Lisaks on esimese astme kohtul veel terve rida ainupädevusi. Terve rida vaidlusi tuleb esitada just sellele kohtule, isegi kui nõude väärtus on väiksem kui 1860 eurot, näiteks isiku maksevõimet puudutavad nõuded.

ÜlesÜles

Teised kohtud

Järgnevalt kokkuvõte teistest kohtutest ja nende täieliku pädevuse lühikirjeldus.

  1. Rahukohtunik:

    Vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 590 kuuluvad rahukohtuniku pädevusse kõik nõuded, mis on väiksemad kui 1860 eurot, välja arvatud need, mis seadus sõnaselgelt mõne teise kohtu pädevusse määrab. Lisaks sellele üldisele pädevusele on rahukohtunikule määratud rida eripädevusi (vt tsiviilkoodeksi artiklid 591, 593 ja 594) ning ainupädevusi (tsiviilkoodeksi artiklid 595 ja 597) olenemata nõude suurusest. Sellise eripädevuse näideteks on vaidlused üüri, ühisomandi, maaomandi ja hooldusmaksete üle. Lisaks on rahukohtunik pädev koostama adopteerimisakte ja kirjalikke vandetunnistusi. Kiireloomulised sundvõõrandamised ja dokumentide kinnitamised kuuluvad rahukohtuniku ainupädevusse.

  2. Politseikohus:

    Politseikohus käsitleb vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 601 liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju nõudeid olenemata summast. Tegemist on ainupädevusega.

  3. Kaubanduskoja kohus:

    Kaubanduskoja kohus käsitleb vastavalt tsiviilkoodeksi artiklile 573 esimesel astmel kaupmeeste vahelisi vaidlusi, mis puudutavad tegusid, mida seadus käsitleb kaubanduslike tehingutena ja mis ei kuulu rahukohtuniku üldise pädevuse ega politseikohtu pädevuse alla. Samuti on võimalik, et mitte-kaupmees, kes algatab kohtuasja kaupmehe vastu, valib asja käsitlemise kasuks kaubanduskoja kohtus, kuid kaupmees ei või mitte-kaupmehe vastu kohtuasja algatada kaubanduskoja kohtus. Lisaks käsitleb kaubanduskoja kohus vaidlusi, mis puudutavad arveid ja võlatähti, kui nõude suurus ületab 1860 eurot.

    Lisaks nendele üldistele pädevustele on kaubanduskoja kohtul ka terve rida eri- ja ainupädevusi. Eripädevused on loetletud tsiviilkoodeksi artiklis 574. Nende hulgas on osaühinguid puudutavad vaidlused ja merelaevanduse alased nõuded. Tsiviilkoodeksi artikli 574 lõige 2 kirjeldab kaubanduskoja kohtu ainupädevust: nõuded ja vaidlused, mis on otseselt tekkinud pankrotist ja juriidilistest lepingutest vastavalt pankrotiseaduse ettekirjutustele ja juriidilisi lepinguid puudutavale seadusele, ja mille kohta lahenduse üksikasjad on kirjas pankrotisüsteemile ja juriidilistele lepingutele kohaldatud eriseadustes.

    ÜlesÜles

  4. Töötribunal

    Töötribunal on peamine erikohus ja sellel on eelkõige eripädevused. Need tsiviilkoodeksi artiklites 578 ja sealt edasi kirjeldatud pädevused on:

    • töövaidlused
    • vaidlused tööõnnetuste ja kutsehaiguste ümber
    • vaidlused sotsiaalkindlustuse ümber

    Töötribunalil on ainupädevus kohaldada administratiivseid sanktsioone, mis on määratletud tsiviilkoodeksi artiklites 578 kuni 582 viidatud seadustes ja määrustes ja administratiivtrahve puudutavas seaduses teatud sotsiaalseaduste rikkumise korral.

  5. Kohtute eesistujad – kiirkäsitlus

    Tsiviilkoodeksi artiklid 584 kuni 589 määravad, et kohtute eesistujad (esimene aste, kaubanduskoja kohus ja töötribunal) võivad kõigil kiireloomulistel puhkudel anda esialgseid juhiseid asjades, mis kuuluvad nende kohtu pädevusse. Tingimuseks on, et tegemist on pakiliste asjadega ja et juhis on üksnes esialgse loomuga ega kahjusta asja ennast. Mõned näited: ekspertuuringu nõudmine, tunnistaja ülekuulamise nõudmine, jne.

  6. Arestikohtunik (vt tsiviilkoodeksi artikkel 1395)

    Kõik nõuded, mis puudutavad kohtuotsuse-eelseid arestimisi, arestimise meetmeid ja kollektiivset võlgade õiendamist, kuuluvad arestikohtuniku pädevusse.

  7. Noorsookohtunik

    Kuigi kohalikud omavalitsused (Belgia föderaalriigi osariigid) on pädevad noorsoo kaitses, on noorsookohtute organiseerimine siiski föderaalne probleem, mida kontrollib noorsookaitset puudutav seadus 8. aprillist 1965. Noorsookohus on esimese astme kohtu osa, mis keskendub noorsookaitsemeetmetele. Lisaks on noorsookohus pädev mõningates tsiviilküsimustes, nagu näiteks adopteerimise heakskiitmine, vanemate vaidlused hooldusõiguse ja suhtlusõiguse üle, jne.

    ÜlesÜles

II. Territoriaalne pädevus (Kas minu asjas on pädev A linna või B linna kohus?)

1. Territoriaalse pädevuse põhireegel.

Belgia õigussüsteemi lähtepunktiks on hageja valikuvabadus. Üldreegel on sätestatud tsiviilkoodeksi artikli 624 lõikes 1. Tavaliselt viib hageja asja kostja või kostjatest ühe elukohajärgsesse kohtusse.

Kui aga kostja on juriidiline isik? Juriidilise isiku elukoht on tema peakontori asukoht, st administratiivne peakontor, kust ettevõtet juhitakse.

2. Erandid põhireeglist

a) Millal ma võin valida kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel) ja mõne teise kohtu vahel?

Tervel real juhtudel on hagejal võimalus viia asi mõnda teise kohtusse. See on kirjas ka tsiviilkoodeksi artikli 624 lõigetes 2 kuni 4. Lisaks kostja või kostjatest ühe elukohajärgsele kohtule võib hageja valida:

  • selle koha kohtu, kus vaidlusalused kohustused või üks nendest on tekkinud või kus need on täidetud, täidetakse või tuleb täita;
  • tehingu elluviimiseks valitud koha järgse kohtu;
  • selle koha kohtu, kus kohtuametnik on kostjaga isiklikult vestelnud, kui kostjal ega, nagu võib juhtuda, ka ühel kostjatest pole elukohta Belgias ega välismaal.

Õigussüsteem näeb ette, et kiirkäsitluste puhul on territoriaalselt pädev selle koha kohtu eesistuja, kus otsus peab täide viidama.

Mis puudutab hooldusmakseid, siis tsiviilkoodeksi artikkel 626 kehtestab, et nõuded hooldusmaksetele, mis on määratletud artikli 591 lõikes 7, võib viia hageja elukohajärgsesse kohtusse.

ÜlesÜles

Artiklite 624 ja 626 korraldused pole siiski sunduslikud ja pooled võivad nendest kõrvale kalduda. Seega võivad pooled iga vaidluse puhul sõlmida pädevuskokkuleppe, mis juhul iga võimaliku vaidluse võib viia üksnes teatud esimese astme kohtusse.

Sellel valikuvabaduse põhireeglil on siiski ka mõned erandid.

Seadusandlus kirjeldab tervet rida juhtusid, kus hagejal valikut ei ole. Need juhud on määratletud tsiviilkoodeksi artiklites 627 kuni 629. Näiteks:

  • Vaidlused töölepingu küsimustes (artikkel 627 lõige 9): pädev kohus on selle koha kohus, kus asub kaevandus, vabrik, töökoht, ladu või kontor ja üldiselt selle koha kohus, mis on mõeldud ettevõtte tegutsemiseks, tööülesannete täitmiseks või kompanii, ühingu või rühmituse äritegevuseks.
  • Kui on tegemist abielulahutuse või kooselu lõpetamise nõudega teatud faktide põhjal või nõudega muuta kooselu lõpetamine abielulahutuseks (artikkel 628 lõige 1): pädev on abielupaari viimase elukoha või kostja elukoha järgne kohus.

Isegi neil puhkudel pole valikuvabaduse piirang siiski täielik. Tsiviilkoodeksi artikkel 630 ütleb igatahes, et pooled võivad pärast vaidluse tekkimist sõlmida kokkuleppe seadusjärgsest korraldusest kõrvalekaldumiseks. Enne vaidluse tekkimist sõlmitud kokkulepped on siiski automaatselt kehtetud.

b) Millal ma pean valima muu kohtu kui kostja elukohajärgse kohtu (nagu näeb ette põhireegel)?

Tervel real puhkudel, nagu on kirjeldatud tsiviilkoodeksi artiklites 631 kuni 633, on üksnes üksainus kohus territoriaalselt ainupädev. Seega pole hagejal valikut ja ei enne ega pärast vaidluse tekkimist pole pädevuskokkulepe võimalik. Need juhud on muuhulgas:

ÜlesÜles

  • Pankrot (artikkel 631): pädev on kaubanduskoja kohus, mis asub õigusalas, kus pankroti väljakuulutamise päeval või kohtumenetluse algatamise päeval oli kaupmehe peakontor või, kui tegu on juriidilise isikuga, siis tegevuskoht. Sekundaarne pankrot: kaubanduskoja kohus, mis asus õigusalas, kus oli pankrotistunu asjakohane ettevõte. Juhul kui on rohkem kui üks ettevõte, siis on pädev kohus, kuhu pöördutakse esimesena.
  • Juriidilised lepingud (artikkel 631): pädev on kaubanduskoja kohus, mis asus õigusalas, kus juriidilise lepingu kehtima hakkamise päeval asus võlgniku peakontor või, kui tegu on juriidilise isikuga, siis tegevuskoht.
  • Maksuseaduse kohaldamist puudutavad vaidlused (artikkel 632): pädev on kohtunik, kes istub apellatsioonikohtu hoones, kelle õigusalas asus kontor, kust maks pidi või peab laekuma. Kui vaidlus ei puuduta maksu sissenõudmist, on pädev kohtunik, kelle alas asub vaidlusaluse korralduse andnud maksuamet.
  • Nõuded, mis puudutavad kohtuotsuse-eelseid arestimisi ja arestimise meetmeid (artikkel 633): pädev on arestimispaiga kohtunik, kui seadus ei määra teisiti. Kolmandate isikute vahelise arestimise puhul on pädev arestitud võlglase elukohajärgne kohus. Kui arestitud võlglase elukoht on välismaal või teadmata, siis on pädev arestimiskoha järgne kohus (vt ka Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikli 5 lõige 2).
c) Kas pooled võivad ise otsustada kohtu kasuks, mis tavamõistes ei peaks olema pädev?

Nagu märgitud, pole artiklites 624 ja 626 sätestatud reeglid sunduslikud ja pooled võivad neist kõrvale kalduda. Pooled võivad iga vaidluse korral sõlmida pädevuskokkuleppe, mille alusel võib iga võimaliku vaidluse viia üksnes teatud esimese astme kohtusse.

Tsiviilkoodeksi artiklites 627 kuni 629 nimetatud juhtudel ei või pädevuskokkuleppeid sõlmida enne vaidluse tekkimist. Artiklist 630 selgub siiski, et pärast vaidluse tekkimist on pädevuskokkulepped lubatud.

Tsiviilkoodeksi artiklites 631 kuni 633 kirjeldatud juhtudel ei tohi pädevuskokkuleppeid sõlmida.

C. Kui mõni spetsialiseerunud kohus on pädev, kuidas ma saan teada, millise kohtu poole pöörduda?

Vastuse sellele küsimusele leiate vastuses küsimustele A ja B.

Täiendav informatsioon

  • Tsiviilkoodeksi vastavad artiklid leiate valitsuse justiitsteenistuse veebilehelt: Federal Overheidsdienst Justitie Deutsch - français - Nederlands
    • klikka “Ühtekoondatud seadusandlus”
    • “Seaduse tüüp” juures vali: “Tsiviilkoodeks”
    • täida kastis “Sõna(d)”: “624”
    • klikka “otsi”
    • klikka “nimekiri”
    • klikka “Õigus A kuni Z”
    • vali “Kohtud: pädevus”
  • Kohtute territoriaalse pädevuse leidmiseks: Federal Overheidsdienst Justitie Deutsch - français - Nederlands
    • klikka “Territoriaalne pädevus”

« Kohtute pädevus - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 21-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik