Euroopa Komisjon > EGV > Kohtute pädevus > Austria

Viimati muudetud: 17-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Kohtute pädevus - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

A. Kas hagi tuleb esitada üld- või erikohtusse? A.
B. Kuidas ma leian teavet üldkohtu pädevuses oleva hagi esitamise täpse koha kohta? B.
I. Kas eristatakse ülemaid ja alamaid esimese astme kohtuid? Kui jah, siis milline neist on pädev tegelema minu kohtuasjaga? I.
II. Territoriaalne kohtualluvus II.
1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel 1.
2. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel 2.
a) Millistel juhtudel võin ma valida kostja elukohajärgse kohtu (nagu nõuab põhireegel) ja muu kohtu vahel? a)
b) Millistel juhtudel pean ma hagi esitama kohtusse, mis ei ole kostja elukohajärgne kohus (nagu nõuab põhireegel)? b)
c) Kas kohtuvaidluse pooled saavad kokku leppida kohtualluvuses, mida üldjuhul ei kohaldata? c)
C. Kuidas hankida teavet selle kohta, kuhu esitada hagi asjas, mis on erikohtu pädevuses? C.

 

A. Kas hagi tuleb esitada üld- või erikohtusse?

Tsiviilasjades on esimese astme kohtuteks ringkonnakohtud (Bezirksgerichte) ja maakohtud (Landesgerichte). Ringkonna- ja maakohtud väljaspool Viini arutavad ka kaubandusõiguse asju. Lisaks teevad maakohtud otsuseid töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse asjades. Ainult Viinis on eraldi kaubandusõiguslikke vaidlusi lahendav ringkonnakohus, kaubanduskohus ning töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse asjade kohus.

Palun vaadake kohtukorralduse teabelehte ringkonnakohtute (Bezirksgerichte) ja maakohtute (Landesgerichte) kohtualluvuse piiritlemise ning kaubandusõiguse kohtute ja töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse kohtute kohtualluvuse kohta.

B. Kuidas ma leian teavet üldkohtu pädevuses oleva hagi esitamise täpse koha kohta?

I. Kas eristatakse ülemaid ja alamaid esimese astme kohtuid? Kui jah, siis milline neist on pädev tegelema minu kohtuasjaga?

Kohtualluvus piiritletakse põhiliselt kohtuasja liigi järgi, kõigi muude asjade puhul sõltub see hagihinnast. Kohtualluvus määratakse eelkõige kohtuasja liigi alusel, ja alles seejärel hagihinna alusel.

Hagihinna alusel on ringkonnakohtute (Bezirksgerichte) pädevuses kohtuasjad, mille hagihind on väiksem kui 10 000 eurot. Kohtuasja liigi alusel on ringkonnakohtute ainupädevuses näiteks enamik perekonnaõiguse ja kinnisasjade valdusõiguse kohtuasju.

Hagihinna alusel on maakohtute (Landesgerichte) pädevuses alates 10 000 euro suurused nõuded. Kohtuasja liigi järgi on maakohtute pädevuses kohtuasjad, mille õiguslikuks aluseks on aatomivastutuse seadus, riigivastutuse seadus, andmekaitse seadus ning konkurentsi ja intellektuaalomandit käsitlevad seadused.

ÜlesÜles

II. Territoriaalne kohtualluvus

1. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel

Iga isiku puhul määratakse üldine kohtualluvus kindlaks tema seotuse alusel kohtu tööpiirkonnaga. Tavaliselt esitatakse hagi kostja üldise kohtualluvuse järgses kohas. Füüsilise isiku puhul on üldiseks kohtualluvuseks tavaliselt isiku elu- või alaline viibimiskoht; ühe isiku suhtes võib kehtida ka mitu üldist kohtualluvust. Juriidilise isiku puhul sõltub üldine kohtualluvus enamasti tema registreeritud asukohast.

2. Territoriaalse kohtualluvuse põhireegel
a) Millistel juhtudel võin ma valida kostja elukohajärgse kohtu (nagu nõuab põhireegel) ja muu kohtu vahel?

Mõnel juhul võib hagi esitada mitte ainult kostja üldise kohtualluvuse järgi, vaid ka valikulise kohtualluvuse järgi. Austria kohtualluvuse õiguses tuntakse ainuüksi tsiviilmenetluses rohkem kui 20 erinevat valikulist kohtualluvust lepinguliste ja seadusejärgsete võlasuhete või erinevate asjaõiguslike nõuete jaoks, samuti võib valitav kohtu asukoht sõltuda menetluslikest sammudest. Kohtualluvuse võib määrata kohustuse täitmise koha või arvel märgitud koha järgi. Kohtualluvuse võib samuti määrata forum rei sitae alusel (kohtualluvus vaidluse eseme asukoha järgi), kahju tekitamise koha või vastuhagi esitamise koha järgi. Kohtualluvuse kindlaksmääramise viisid võivad mõnikord oluliselt erineda Euroopa ja teiste riikide kohtualluvuse võrreldavatest normidest.

ÜlesÜles

Austria õigussüsteem näeb ette järgmist kohtualluvust allpool loetletud nõuete puhul.

Lepinguliste nõuete puhul (välja arvatud töölepingust tulenevad nõuded): lepingu olemasolu või puudumise tuvastamise hagid, lepingu täitmise või tühistamise hagid, samuti lepingutingimuste rikkumise või osalise täitmise hüvitiste nõuete hagid võib esitada poolte kokkuleppe kohaselt kostjalt nõutud lepingu täitmise koha järgsesse kohtusse (kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi). Poolte kokkulepe peab olema dokumenteeritud.

Ülalpidamisnõuete puhul: vaata ülalpidamisnõuete teabelehte.

Õigusvastaselt tekitatud kahju nõuded: vaidluse korral ühe või mitme isiku tapmise või vigastamisega tekitatud kahju üle ning vabaduse ebaseadusliku võtmise või kehavigastuste tekitamisega põhjustatud kahju üle võib samuti pöörduda kohtusse, mille piirkonnas toimus kahju tekitanud õigusrikkumine (kohtualluvus kahju tekitamise koha järgi).

Tsiviilkahjunõuete puhul kriminaalmenetluses: kuritegudest tulenevad tsiviilõiguslikud kahjunõuded saab esitada kohtusse, kus toimub asja kriminaalmenetlus.

Abielulahutushagide puhul: vaata abielulahutuse teabelehte.

Eestkostja määramise avalduste puhul: vaata vanemliku vastutuse teabelehte.

b) Millistel juhtudel pean ma hagi esitama kohtusse, mis ei ole kostja elukohajärgne kohus (nagu nõuab põhireegel)?

Muudes asjades on sätestatud kindel kohtualluvus, mille järgi tuleb hagi esitada ja mis välistab nii üldise kui ka valikulise kohtualluvuse. Väljendit kohustuslik kohtualluvus kasutatakse Austrias ainuvõimaliku kohtualluvuse tähenduses, ning sellest ei või kõrvale kalduda isegi siis, kui pooled on kohtualluvuses varem kokku leppinud. Ainuvõimalikku kohtualluvust kohaldatakse eelkõige abielu- ja perekonnaõiguse asjades, aga ka teistes asjades. Ainuvõimalik kohtualluvus esineb näiteks abielusuhetest või pärandiasjadest tulenevate vaidluste puhul. Ainuvõimalik kohtualluvus võib esineda ka osavõlakirjadest (Teilschuldverschreibungen) või ühingute sisestest õigussuhetest tulenevate vaidluste puhul. Nende asjade kohtualluvuse kindlaksmääramise viisid võivad mõnikord oluliselt erineda Euroopa ja teiste riikide kohtualluvuse võrreldavatest normidest.

ÜlesÜles

c) Kas kohtuvaidluse pooled saavad kokku leppida kohtualluvuses, mida üldjuhul ei kohaldata?

Kui asja menetlemiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtualluvust, võivad pooled sõnaselgelt kokku leppida kohtualluvuses, nimetades ühe või mitme esimese astme kohtu asukoha. Samamoodi saavad nad välistada selliseid kohtuid, mis muidu oleksid pädevad. Kokkulepe peab sisaldama viidet õigusvaidlusele või õigusvaidlustele, mis tulenevad õigusvaidlusest või õigussuhtest. Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku juriidilist vormi. Kokkuleppe vormistamist peab siiski olema võimalik tõendada, kui seda vaidlustatakse kohtumenetluses.

Seetõttu on pooltel võimalus muuta otsest seaduslikku kohtualluvust asja sisu ja asukoha osas või nendest ühe puhul. Selline kohtualluvuse kokkulepe on lubatud, kui see sõlmiti enne kohtumenetlust või vahetult kohtumenetluse alguses. Kohtualluvuse kokkulepe asja sisu alusel on võimalik, kui see sisaldab asja üleminekut esimese astme kohtult ringkonnakohtusse, tingimusel, et kohus on pädev nõude rahalise suuruse kohaselt. See kehtib nii üldise kui ka kaubandusõigusliku kohtualluvuse puhul.

Kohtualluvust võib muuta siis, kui see ei ole sõnaselgelt välistatud. Kui õigusaktis on sätestatud, et kohtualluvust ei tohi muuta, kohaldatakse kohustuslikku kohtualluvust. Kohtualluvust ei tohi muuta või muutmine on lubatud ainult piiratud ulatuses näiteks siis, kui kohtualluvus on kindlaks määratud Austria seaduste järgmiste sätetega: KschG (tarbijakaitseseadus) § 14, JN (kohtualluvuse sätted) §-d 83a ja 83b, VersicherungsvertragsG (kindlustuslepingute seadus) § 48, AtomhaftpflichtG (aatomivastutuse seadus) § 42 ja ZPO (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 532.

C. Kuidas hankida teavet selle kohta, kuhu esitada hagi asjas, mis on erikohtu pädevuses?

Ainult Viinis on kaubandusõiguse erikohtud: kaubandusõiguse asjade ringkonnakohus (Bezirksgericht für Handelssachen) ja Viini Kaubanduskohus (Handelsgericht Wien). Ainult Viinis on ka töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse asjade erikohus (Arbeits- und Sozialgericht Wien). Kõikides teistes piirkondades arutatakse kaubandusõiguse ning töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse asju üldkohtutes. Äriõiguse ning töö- ja sotsiaalhoolekandeõiguse asjade kohtualluvus on seetõttu ette nähtud tsiviilkohtumenetluse üldsätetes.

« Kohtute pädevus - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik