Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Rootsi

Viimati muudetud: 29-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Rootsi

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on ettevaatusabinõude liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse neid ettevaatusabinõusid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Selliste meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla nende ettevaatusabinõude objektiks? 3.1.
3.2. Milline on nende ettevaatusabinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need ettevaatusabinõud kehtivad? 3.3.
4. Kas ettevaatusabinõude kohaldamise saab edasikaevata? 4.

 

1. Millised on ettevaatusabinõude liigid?

Kohtumenetluse seadustiku 15. peatükis on esitatud põhisätted tsiviilasjades kasutatavate ettevaatusabinõude kohta. Rakendatakse põhireeglit, mille kohaselt ei tohi tsiviilõiguslikule nõudele kohaldada täitemeetmeid enne, kui kohus on asja kohta oma otsuse teinud. Ettevaatusabinõusid käsitlevad sätted on selle reegli erandiks. Üldiselt püütakse ettevaatusabinõudega tagada, et kaotanud pool teeks seda, mida temalt tulevikus langetatava kohtuotsusega nõutakse.

Kõige tavalisem ettevaatusabinõu on sekvestreerimine, mille abil saab hageja üle võtta teisele poolele kuuluvat vara või tühistada vastaspoole käsutusõiguse mõnel muul viisil.

Kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki paragrahvi 1 kohaselt võidakse sekvestreerimist kasutada tulevikus nõude kohta langetatava kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Põhireegli kohaselt tuleb nimetatud sätetele vastav sekvestreerimisotsus sõnastada nii, et sekvestri alla oleks pandud võlgnikule kuuluv vara sissenõutava rahasumma väärtuses. Erandjuhtudel määratletakse otsuses ka täideviimise objektiks olev vara.

Sekvestri alla panek võidakse määrata ka selleks, et tagada sissenõude kohta langetatud kohtuotsuse täitmine tulevikus, kui on tegemist suurema õigusega teatud varale (kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki paragrahv 2). Siinkohal võib näiteks tuua kohtuotsuse, mis sisaldab otsustust selle kohta, et hagejal on suurem õigus teatud aktsiatele kui kostjal, samuti need juhud, kui kostja on kohustatud aktsiad viivitamatult üle andma.

ÜlesÜles

Kohtumenetluse seadustiku 5. peatüki paragrahvi 3 üldsätte kohaselt on kohtul õigus ette näha sobivad meetmed hageja õiguse tagamiseks. Seda sätet kohaldatakse lisaks muule ka ettekirjutustaotluse menetlemisel. Nimetatud sätte reguleerimisalasse kuulub ka kinnituse taotlemine sellele, et kostjal ei ole õigust töötada teatud kaupadega, mis kuuluvad konkurentsiklausli alla.

Kui on olemas suurem õigus teatud varale, võib kohus kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki paragrahvi 4 kohaselt käskida hajutatud varad tagastada jne.

Kohtumenetluse määrustiku 15. peatüki paragrahvi 5 lõikes 3 on lisaks sätestatud, et teatud tingimustel võidakse ette näha ajutisi ettevaatusabinõusid.

Lisaks on eraldi sätted ettevaatusabinõude kohta teatud erivaldkondades, näiteks patendiseaduses.

2. Millistel tingimustel võidakse neid ettevaatusabinõusid rakendada?

2.1. Menetlus

Kohus teeb otsuse ettevaatusabinõude kohta siis, kui hagi on menetluses. Kui hagi ei ole kohtu menetluses, kehtivad pädeva kohtu määramise osas samad sätteid nagu tsiviilasjade puhul üldiselt.

Kohus ei saa ise tõstatada ettevaatusabinõude rakendamise küsimust. Seepärast peab ettevaatusabinõu rakendamist sooviv pool esitama vastava taotluse. Kui kohtuasi ei ole menetluses, tuleb ettepanek teha kirjalikult.

Puudub nõue selle kohta, et hagejat peaks abistama või esindama õigusnõustaja. Kohtumenetlused on Rootsis tasuta, välja arvatud tasu taotluse esitamise eest, mis on praegu 450 Rootsi krooni (umbes 50 eurot).

ÜlesÜles

2.2. Sisulised tingimused

Kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki paragrahvide 1-3 kohaselt rakendatavate  meetmete puhul on tingimuseks see, et tegelikud põhiküsimused (näiteks paragrahvile  1 vastav nõue) võivad olla kohtuliku uurimise või mõne muu samalaadse menetluse käigus toimuva uurimise objektiks. Viimane hõlmab vahekohtumenetlust.

Ülemkohus on otsustanud, et sekvestreerimist või muid kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki kohaseid ettevaatusabinõusid rakendatakse ka seoses välisriikide kohtutes menetletavate nõuetega, kui kohtuotsus viiakse täide selles riigis.

Kohtumenetluse määrustiku 15. peatüki paragrahvide 1-3 kohase sekvestreerimise lubamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  1. Hageja peab tõestama, et tal on usutav alus teise isiku vastu nõude esitamiseks ning et see nõue võiks olla kohtuliku uurimise või muu samalaadse uurimismenetluse objektiks.
  2. Hageja peab ka tõestama, et tal on “õigustatult põhjust karta”, et teine pool hoiab kõrvale võla maksmise kohustusest kohtust kõrvalehoidmise, vara kõrvaldamise või muu tegevuse abil (paragrahv 1); et ta kõrvaldab või oluliselt kahjustab vara või käsutab seda hagejat kahjustaval viisil (paragrahv 2) või et teine pool teatud tegevusi sooritades või kohustusi täites või teatud toimingutest hoidudes või mingil muul viisil takistab taotlejat selle õiguste kasutamisel või muudab õiguste kasutamise raskemaks või vähendab oluliselt nende väärtust (paragrahv 3).
  3. Et meede määrataks ajutise meetmena, peab eksisteerima viivitamisest tekkiva kahju oht. See tähendab, et otsuse täitmine on ohustatud, kui meedet ei määrata viivitamata, teist poolt ära kuulamata. Kui meede on määratud sellisel viisil, saadetakse selle kohta langetatud otsus pooltele tutvumiseks ja kostjal kästakse otsust kommenteerida. Kui kohus on kommentaarid kätte saanud, peab ta tõstatama küsimuse, kas meede tuleks kohe uuesti läbi vaadata.
  4. Ja lõpuks – meede määratakse ainult siis, kui hageja esitab tagatise teisele poolele tekkida võiva mis tahes kahju hüvitamiseks. Kui hageja ei suuda tagatist esitada, kuid suudab samas tõestada, et tal on nõude esitamiseks konkreetne alus, võib kohus ta tagatise esitamise kohustusest vabastada.

3. Selliste meetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla nende ettevaatusabinõude objektiks?

Kui otsus puudutab sekvestri alla panekut nõude katteks, peetakse selle otsuse täitmiseks vara teatud väärtuse ulatuses kinni. Täitmine toimub üldiselt samade põhimõtete kohaselt kui arestimine. Sellisel juhul ei tule siiski kõne alla vara müümine.

ÜlesÜles

Põhimõtteliselt võib täitmise käigus kinni pidada mis tahes vara. See võib olla nii vallas- kui kinnisvara.

Teatud vara ei tohi kinni aga pidada. Näiteks “hädavajalikku vara”, mille all mõistetakse muu hulgas järgmist:

  • võlgniku isiklikus kasutuses olevad rõivad ja muud esemed, kuni teatud mõistliku väärtuseni;
  • mööbel, majapidamistarbed ja muu kodu ja selle hoolduse jaoks vajalik varustus;
  • tööriistad ja muu võlgniku kutsealaseks tegevuseks või kutseõppeks vajalik varustus;
  • isiklikud asjad, näiteks tunnustusmedalid ja sporditrofeed, millel on võlgniku jaoks nii suur isiklik väärtus, et nende arestimine oleks ebaõiglane.

Vara võidakse ka kaitsta eraldi määrustega. Näiteks kahjude puhul.

Nõude katteks sekvestri alla panekut ei tohi maksmiseks jne kohaldada enne, kui see on makstud ja seda on võimalik kinni pidada.

3.2. Milline on nende ettevaatusabinõude mõju?

Kui vara on pandud sekvestri alla võlgade katteks, ei tohi kostja oma vara võõrandada. Ka ei tohi kostja seda hagejat kahjustaval viisil käsutada. Täitevteenistus võib lubada käsutuskeelust üleastumist, kui selleks on olemas konkreetne põhjus. Käsutuskeelu rikkuja võib võtta kriminaalvastutusele.

3.3. Kui kaua need ettevaatusabinõud kehtivad?

Kui on väljastatud kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki paragrahvide 1-3 kohane meede ja hagi ei ole veel menetluses, peab hageja algatama selle asja kohta kohtumenetluse ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemist. Kui nõuet ei vaadata läbi mõne teise menetluse raames, peab hageja ise võtma selle menetluse raames ette nähtud meetmed.

ÜlesÜles

Kui meede on määratud ajutisena, saadetakse otsus mõlemale poolele ja kostjal kästakse otsust kommenteerida. Kui kohus on need kommentaarid kätte saadud, peab ta tõstatama küsimuse, kas meede tuleks kohe uuesti läbi vaadata.

Meede tuleb viivitamata tühistada, kui pärast selle määramist on esitatud tagatis, mis rahuldab meetme eesmärgi.

4. Kas ettevaatusabinõude kohaldamise saab edasikaevata?

Ettevaatusabinõu objekt määratakse otsusega kindlaks nii juhul, kui see tekib kohtuasja menetlemise käigus kui ka siis, kui ettevaatusabinõu objekt on iseseisev.

Mõlemal juhul võib otsuse edasi kaevata see isik, kelle vastu see on suunatud. Isik, kes soovib edasi kaevata ringkonnakohtu otsuse, peab seda tegema kirjalikult kolme nädala jooksul pärast otsuse väljastamist. Kui otsust ei tehtud kohtuistungil ja kui sellest ei teatatud ühelgi kohtuistungil otsuse tegemise ajal, arvutatakse edasikaebamise tähtaega alates sellest kuupäevast, mil hageja otsuse kätte sai. Apellatsioonkaebust arutab Apellatsioonikohus, kuid see tuleb esitada ringkonnakohtule.

Kui ringkonnakohus on tsiviilasja arutamise käigus ettevaatusabinõu määramise taotluse kohtumenetluse seadustiku 15. peatüki alusel tagasi lükanud või kui ta on tühistanud sellise meetme kohta käiva otsuse, peab Apellatsioonikohus lubama meetme viivitamatut kohaldamist kuni järgmise korralduse tegemiseni. Kui ringkonnakohus on sellise meetme määranud või kui ta on tõestanud, et otsust võib täide viia, kuigi see pole veel lõplik ja absoluutne, võib Apellatsioonikohus viivitamata teha otsuse, et ringkonnakohtu otsust ei tohi täide viia enne järgmise korralduse tegemist.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 29-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik