Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Hispaania

Viimati muudetud: 09-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Hispaania

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Menetluse venimine võib mõnikord muuta nõutud õiguskaitse vähemõjusaks. Seetõttu sätestab õigussüsteem rea abinõusid, et tagada õigus, mille kaitset taotletakse.

Hispaania seadusandluses ei ole sätestatud ammendavat rakendatavate abinõude loetelu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib isik taotleda kohtult selliste abinõude rakendamist, mis on vajalikud, et tagada tulevase kohtuotsusega eeldatavalt kohaldatav õiguskaitse (taotluse esitaja jaoks). See tähendab, et isegi kui loetletakse konkreetsed abinõud, ei ole see loetelu ammendav. Kuigi kõigi abinõude rakendamisel järgitakse ühtset menetluskorda, võib abinõude rakendamine õiguste kaitsel seetõttu erineda, kusjuures ainsaks nõudeks on abinõu asjakohasus tõhusa kohtuliku kaitse saavutamisel.



 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Kuidas abinõusid rakendatakse? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Millistel tingimustel teeb kohus sellekohase määruse? 2.2.
3. Hagi tagamise abinõude eesmärk ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad? 3.3.
4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 4.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõude peamiseks allikaks on tsiviilmenetlust reguleerivad õigusaktid (peamiselt tsiviilkohtumenetluse seadustik, la Ley de Enjuiciamiento Civil – LEC), kuid mõned abinõud on sätestatud eriomase materiaalõigusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (artikkel 727) on sätestatud järgmised abinõud:

  1. Vara arestimine, et tagada kohtuotsuse täitmine osas, mis puudutab teatud rahasumma, viljade või rahaliselt hinnatavate asendatavate asjade üleandmist;
  2. Tootlike aktivate kohtulik valitsemine või haldamine, kui on põhjust eeldada, et kohus teeb otsuse, mis annab korralduse nende aktivate loovutamiseks kas omandiõiguse, kasutusvalduse või mõne muu õiguse alusel, mis puudutab õigustatud huvi tootlikkuse säilitamise või suurendamise vastu, või kui tootlikkuse tagamine on tulevase võimaliku kohtuotsuse täidetavuse seisukohalt elulise tähtsusega;
  3. Vallasvara deponeerimine, kui avaldusega taotletakse kostja valduses oleva vallasvara väljanõudmist kohtu korras;
  4. Varade inventuuri tegemine kohtu poolt määratud tingimustel;
  5. Nõuet kajastava eelmärke tegemine, kui see puudutab vara või õigusi, mis kantakse tõenäoliselt avalikesse registritesse;
  6. Muud registrikanded, kui registrikande kaudu avalikustamine aitab kaasa täitetoimingu edukale teostamisele;
  7. Kohtumäärused tegevuse ajutiseks peatamiseks või ajutiseks hoidumiseks teatud käitumisest või teenuse osutamise katkestamise või peatamise ajutiseks keelamiseks;
  8. Sissetulekute arestimine ja konfiskeerimine, kui need sissetulekud saadi eeldatavalt ebaseaduslikust tegevusest, mille keelamist või lõpetamist avalduses nõutakse, koos intellektuaalse omandi õiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks nõutud summade väljamõistmise või konfiskeerimisega;
  9. Tööde või esemete ajutine konfiskeerimine, kui need loetakse toodetuks intellektuaalse ja tööstusomandi õigust rikkudes, koos nende tootmiseks kasutatud seadmete konfiskeerimisega;
  10. Äriühingu otsuste peatamine, kui need on vaidlustatud ja kui hageja või hagejad omavad vähemalt 1% või 5% äriühingu kapitalist, sõltuvalt sellest, kas kostjaks olev äriühing on vaidlustamise hetkel emiteerinud reguleeritud järelturul kaubeldavaid väärtpabereid.

Lisaks nimetatud abinõudele sätestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 272 viimases lõikes kohtu õigus rakendada teisi abinõusid, mida eespool ei ole nimetatud. Käesolev loetelu ei ole seega ammendav;

ÜlesÜles

  1. Teised abinõud, mis on teatud õiguste kaitseks õigusaktides sõnaselgelt sätestatud või mida peetakse vajalikuks, et tagada põhimenetluses tõenäoliselt tehtava kohtuotsuse (taotluse esitaja jaoks) täidetavus.

Lisaks kirjeldatud üldisele süsteemile on teisigi hagi tagamise abinõusid reguleerivaid sätteid, sealhulgas järgmised:

  1. Isiku teovõimet puudutavad menetlused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 726 antakse kohtule õigus omal algatusel rakendada abinõusid, mida peetakse väidetavalt teovõimetu isiku või tema vara kohaseks kaitseks vajalikuks;
  2. Põlvnemist, isaduse ja emaduse tuvastamist puudutavad menetlused. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 768 on ette nähtud abinõud vanemana esineva isiku eestkoste all oleva isiku ja vara kaitseks ja ajutise ülalpidamise väljamõistmiseks hageja kasuks, kiireloomulistel juhtudel isegi ilma eelistungita;
  3. Surnud isiku vara kaitse. Lisaks muudele abinõudele võib nõuda pärandvara ja surnud isiku dokumentide tagamist, samuti surnud isiku pärandi valitsemist ja tema sugulaste tuvastamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 790–796);
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku lõppsätetes on ette nähtud abinõud, mida võib kohaldada vastavate seadustega reguleeritud eri juhtudel, näiteks seadmete, vahendite ja materjalide arestimine intellektuaalset omandit (teine lõppsäte) ja patente (viies lõppsäte) puudutavate menetluste korral.

2. Kuidas abinõusid rakendatakse?

2.1. Menetlus

Abinõu rakendamise otsustab asja sisu ja territooriumi arvestades selleks pädev kohus, kelleks on asja arutav kohus või, kui menetlust ei ole veel algatatud, asja arutamiseks pädev kohus.

ÜlesÜles

Hagi tagamise abinõude rakendamist võib taotleda enne hagi esitamist, kui nende laadi arvestades (nt eelmärke tegemise korral) on nende lubamine võimalik või kui õigusaktis ei ole sätestatud, et nende rakendamist tuleb taotleda hagi esitamisel (nagu keelatud tegevuse lõpetamine või ühisomandis olevat vara puudutavate vaidluste korral tehtud ühisotsuste peatamine). Nende erandliku laadi tõttu (tavapäraselt peab abinõude rakendamist taotlema hagis endas) peab asi olema samaaegselt nii kiireloomuline kui tungivalt vajalik. Hagi tagamise abinõusid võib rakendada järgnevas menetluses teiseks pooleks olevat isikut ära kuulamata (ilma et see piiraks õigust abinõude kohaldamist hiljem vaidlustada), kuigi need jõustuvad vaid juhul, kui 20 päeva jooksul, arvates abinõude rakendamisest, esitatakse hagi..

Nagu eespool mainitud, taotletakse selliseid abinõusid sageli samaaegselt hagi esitamisega. Sel juhul annab kohus määruse eraldi menetluse alustamise kohta samaaegselt põhimenetlusega, mille jooksul saab tõendada abinõu rakendamiseks vajalike eelduste olemasolu. Tavaliselt kutsutakse pooled enne abinõu rakendamist kohtusse, kus toimub kohtulik vaidlus ja uuritakse tõendeid, mida peetakse asjakohaseks, et teha otsus abinõu rakendamise kohta, olenemata abinõu liigist, või vajaduse korral otsus abinõud taotlevalt poolelt tagatise nõudmise kohta juhuks, kui hagi jääb rahuldamata. Abinõu rakendamist taotlev pool võib sellele vaatamata paluda selle kohaldamist teist poolt ära kuulamata, kui see on asja kiireloomulisuse tõttu põhjendatud või kui ärakuulamine oleks abinõu eesmärgi tõttu kahjulik (nt kui on oht, et võlgnik varjab või pillab oma vara). Kahju kannatanud pool võib sellisel juhul abinõu pärast selle kohaldamist vaidlustada.

ÜlesÜles

Abinõude rakendamist võib taotleda ka pärast hagi esitamist või apellatsioonimenetluses, kuigi sellisel juhul peab taotlus põhinema faktidel ja asjaoludel, mis õigustavad taotluse hilisemat esitamist.

Hagi tagamise abinõude rakendamist peab taotlema advokaat või õigusnõustaja selliste menetluste puhul, kus professionaalse õigusabi kasutamine on kohustuslik. Abinõude taotlemisel enne hagi esitamist ei ole õigusliku esindaja kaasamine vajalik.

2.2. Millistel tingimustel teeb kohus sellekohase määruse?

Selleks, et kohus rakendaks eespool nimetatud abinõud, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  1. Kahju tekkimise oht kas aegumise või periculum in mora tõttu. See puudutab kahju, mis hagejal võib tekkida menetluse venimise tõttu, kuna menetluse venimine võib põhjustada saavutatava kohtulahendi mittekohase täitmise. Abinõu rakendamist taotlev pool peab tõendama, et abinõu rakendamata jätmisel võib menetluse ajal tekkida olukord, mis takistab või kahjustab kohtuotsusega tõenäoliselt (taotluse esitaja jaoks) antavat kaitset. Abinõud ei tohi mingil juhul rakendada, kui hageja on olnud ohuolukorras juba pikemat aega, välja arvatud juhul, kui hageja suudab piisavalt põhjendada, miks abinõude kohaldamist ei ole varem taotletud.;
  2. Prima facie kohtuasi või fumus boni iuris. Taotluse esitaja peab kohtule veenvalt põhjendama, et avaldus vastab seadusele. See tähendab, et taotluse esitaja peab esitama üksikasjad, argumendid ja tõendavad dokumendid, mis võimaldaksid kohtul jõuda asja sisust olenemata (kuna Hispaanias kohaldab hagi tagamise abinõusid sama kohus, kes hiljem asja sisuliselt otsustab) esialgsele või suunavale ja nõude põhipunkte toetavale otsusele. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele võib esitada teisi tõendeid (tunnistajate ütlused, eksperdi arvamus, poolte avaldused jne);
  3. Tagatis. Abinõud taotlev isik peab esitama piisava tagatise, et hüvitada võimalik kahju, mida hagi tagamise abinõu võib kostja varale põhjustada, kui ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud. Tagatise suuruse määrab kohus, võttes arvesse: a) nõude laadi ja sisu; b) analüüsi, mille ta teeb abinõude rakendamise põhipunktide kohta, ja c) sobivust või piisavust, arvestades kahju suurust, mida abinõu võib tekitada;
  4. Proportsionaalsus. See tingimus ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus selgesõnaliselt sätestatud, kuid õigusteoreetikud peavad seda tavaliselt eespool nimetatud tingimusi täiendavaks, kuna kohus rakendab abinõud ainul juhul, kui see on hädavajalik menetluse eesmärgi saavutamise seisukohalt. Proportsionaalsuse põhimõte lähtub demokraatlikest printsiipidest ja indiviidi vabadusse minimaalselt sekkumise põhimõttest, mis valitsevad terves õigussüsteemis ja on sätestatud põhiseaduses.

3. Hagi tagamise abinõude eesmärk ja laad

Hagi tagamise abinõu eesmärk on tagada käesoleva või tulevase menetluse käigus võimalik kostja kohustus hoiduda teatud toimingutest või teha teatud toiminguid oma vara suhtes. Seega on tegemist katsega ennetada kostja samme, millega ta takistaks asjade või õiguste minekut tema omandisse, kahjustaks või võimaldaks kahjustada oma vara ja väldiks teatud vara valduse üleandmist, põhjustades seega võimaliku kohtuotsuse tõhusa täitmise takistamiseks maksejõuetuse olukorra.

ÜlesÜles

Hispaania seadusandluses sätestatud hagi tagamise abinõud on kohtulikku laadi, kuna neid saab rakendada vaid kohus. Neid ei saa rakendada ei lepitajad ega vahekohtunikud; tegemist ei ole abinõude konkreetse ja lõpliku kogumiga; nad on oma laadilt dispositiivsed (neid saab rakendada vaid poole taotluse alusel); nad on seotud varaga, st mõjutavad kostja vara ja õigusi; nende eesmärk on tagada (taotluse esitaja jaoks) võimaliku kohtuotsuse täidetavus; nad on oma laadilt kaasaaitavad, mis puudutab põhimenetluses tehtavat otsust.

Neid võib rakendada materiaalse ja immateriaalse vara suhtes. Nad ei ole seotud mitte üksnes varaga, kuna hagi tagamise abinõuna saab piirata ka isiklikke õigusi.

Kohaldada võib korraldusi ja keelde, mis puudutavad millegi tegemise või tegemata jätmisega soetud abinõusid.

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?
  1. Abinõud võivad olla suunatud konkreetsele materiaalsele varale, eelkõige sellisele, mida saab rahaliselt mõõta, nagu asjadest saadud tulu.

    Sellise vara suhtes võib taotleda arestimise kohaldamist, omandades nõudeõiguse üldise kohustuse alusel, mille kohaselt võlgnetavaid asju ei arvestata mitte tüki kaupa, vaid lihtsa matemaatilise tehte abil saadava konkreetse rahasummana.

    Konkreetset vallasvara on võimalik arestida ja anda hoiule hoiulevõtja kätte, kelleks kohus määrab selleks tööks sobiva isiku.

    Lisaks on võimalik rahasummasid arestida, üle anda ja konfiskeerida, tehes vahet ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu ning seaduslikust tegevusest, nagu intellektuaalse omandi kasutamisest, saadud tulu arestimisel ja konfiskeerimisel.

    ÜlesÜles

  2. Teiseks abinõude rühmaks, mida saab rakendada, on toimingud, mida kohus võib haginõude tagamiseks kohaldada, kui hagis ei ole määratletud konkreetset vara.

    See hõlmab tootlike aktivate kohtulikku valitsemist või haldamist nõude korral need omandiõiguse, kasutusvalduse või mõne muu õigustatud huviga seotud õiguse alusel loovutada.

    Kohtu poolt määratud tingimustel võib nõuda ka vara inventuuri.

    Eelmärke tegemine on lubatud, kui see puudutab vara või õigusi, mis kantakse tõenäoliselt avalikesse registritesse või teistesse registritesse, juhul kui avalikustamine aitaks tehingu eesmärgi saavutamisele kaasa.

    Kohtu määrus tuleb anda tegevuse ajutiseks peatamiseks, teatud tegevusest ajutiselt hoidumiseks või teenuse osutamise katkestamise või peatamise ajutiseks keelamiseks.

  3. Viimaseks rühmaks, mille kohta võib määrusi anda, on ainuõigustega hõlmatud materjalid ja näidised (selliste kaupade tootmiseks kasutatud esemete kohtulik sekvestreerimine või konfiskeerimine, mis panevad aluse tööstus- ja intellektuaalsetele omandiõigustele).

    Peatada saab ka igasuguste äriühingute otsuseid.

  4. Hispaania õiguse kohaselt on võimalik rakendada ka mitmeid kindlaksmääramata abinõusid, mille eesmärk on kaitsta seadustega reguleeritud õigusi või mida peetakse vajalikuks tõhusa õiguskaitse tagamisel. Asju, mille suhtes võib neid abinõusid rakendada, ei ole nimetatud; need võivad olla mis tahes abinõud, tingimusel, et need on vajalikud.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju?
  1. Asendatavate asjade, raha, sissetulekute ja tulu arestimise eesmärk on tagada abinõu kaudu vaba raha olemasolu kostja kahjuks tehtud kohtuotsuse kulude katmiseks, eelkõige juhul, kui kohtuotsust ei täideta vabatahtlikult.
  2. Vallasvara konfiskeerimist võib lubada vaid juhul, kui on esitatud avaldus kostja valduses oleva konkreetse eseme loovutamiseks.
  3. Kohtuliku valitsemise või haldamise eesmärgiks on eriti tootlike aktivate tagamine, mis aitab vältida tootmisest saadud tulu vähenemisest või kadumisest tulenevat ebatõhusat juhtimist.
  4. Tootlike aktivate andmisega halduri hoolde kaasneb kohtulik kontroll, kuid see ei võta kostjalt juhtimisõigust. Vara valitsemise õiguse üleandmine on samm edasi, sel puhul asendab vastuvõtja kostjat juhi ametikohal.
  5. Määruse inventuuri tegemise kohta võib anda igasuguse menetluse korral, sõltumata nõudest, kusjuures ainus tingimus on, et inventuuri tegemine on vajalik kohtuotsuse tegemiseks (taotluse esitaja kasuks). Kohus peab kindlaks määrama inventuuri üksikasjad ja selle läbiviimise korra.
  6. Nõuet kajastava eelmärke tegemise mõju laieneb ainult sellele protseduurilisele olukorrale, mis on seotud menetlusega, mille käigus lubati seda abinõud rakendada. Eelmärke eesmärk on edasi lükata õiguskindluse tekkimist, mis tuleneb registrite ja registreerimistunnistuste avalikust iseloomust, s.t registrisse kantud vara või õiguse omanik võib vara küll müüa, ent kolmas isik ei saa väita, et ta ei ole teadlik vara või õigust koormava nõude iseloomust, mille kohta on sisse kantud eelmärge. Eelmärke tegemist võib lubada igasuguste menetluste korral, kus avalik register, näiteks kinnistusraamat ja äriregister, tagab kolmandale isikule kindluse kande õigsuses.
  7. Kostja tegevuse ajutine piiramine. Seda reguleeritakse mitmesuguste eriseadustega ja seetõttu peavad kitsendused vastama nendes seadustes sätestatule. Abinõu võib olla määrus kostja tegevuse ajutiseks peatamiseks, teatud käitumisest ajutiselt hoidumiseks või teenuse osutamise katkestamise või peatamise ajutiseks keelamiseks.
  8. Rahasummade arestimine, ülevõtmine ja konfiskeerimine. See on selge kaitseabinõu ja kujutab endast ennetavat määrust, mis tagab konkreetse rahasumma nõude täitmise. Seda abinõud kasutatakse ebaseaduslikust tegevusest saadud tulu arestimiseks ja konfiskeerimiseks. Seda abinõud ei saa poolitada ning seetõttu tuleb rakendada nii arestimist kui konfiskeerimist. Kui tekib vajadus ühe või teise abinõu rakendamiseks, tuleb kasutada eespool analüüsitud üldiseid abinõusid. Antud abinõu teine eesmärk võib olla intellektuaalse omandi kasutamise eest nõutud summade ülevõtmine ja konfiskeerimine. See puudutab autoriõiguse alusel saadavat proportsionaalset osa mitmesuguste intellektuaalse omandi seaduses tunnustatud avalike esinemistega teenitud tulust.
  9. Ainuõigustega hõlmatud materjali ja näidiste deponeerimine. See on hagi tagamise abinõu, mis tuleneb ainuõiguste kasutamise kaitsest, mida asjaomased tööstus- ja intellektuaalse omandi seadused tagavad õiguse valdajatele. Selle all mõeldakse kohtulikku sekvestreerimist, kusjuures määratakse täpselt asjaomased esemed – ainuõigusega hõlmatud asjade tootmiseks vajalikud näidised või materjal.
  10. Äriühingute otsuste peatamine. See abinõu on eriline tema kohaldamiseks vajaliku legitiimsusnõude tõttu. Peatamine on kohaldatav, kui seda taotlevad vaidlustamise hetkel vähemalt 1% kapitali esindavate reguleeritud järelturul noteeritud väärtpaberite omanikud, või kui eelöeldu ei kehti, siis 5% äriühingu kapitali esindavate väärtpaberite omanikud. . See kehtib igasuguste äriühingute suhtes.
3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad?

Hagi tagamise abinõusid kohaldatakse tavaliselt pärast kostja ärakuulamist. Kui taotluse esitaja väidab ja suudab tõendada, et asi on kiireloomuline, võib kohus neid abinõusid kohaldada viie päeva jooksul ilma edasise menetluseta ja kostjat ära kuulamata. Pärast abinõu rakendamist võib seda muuta, kui esitatakse fakte ja asjaolusid ning tõendeid, mida asjaolu kohaldamisel ei arvestatud, või abinõu vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul.

ÜlesÜles

Kui kohtuotsus tehakse taotluse esitaja kahjuks, peab kohus andma koheselt määruse abinõu tühistamiseks, välja arvatud juhul, kui asjaolusid arvestades taotletakse abinõu jätkamist ja suurendatakse antud tagatist.

Kui kohtuotsus tehakse osaliselt taotluse esitaja kasuks, kuulab kohus ära teise poole ja otsustab, kas abinõu tühistada või mitte.

Kui nõude tagasilükkamine kinnitatakse pärast lõpliku otsuse tegemist, tühistatakse abinõud automaatselt ja nende tõttu kahju kannatanud pool võib esitada kahju hüvitamise hagi (sama juhtub siis, kui hageja loobub hagist või võtab avalduse tagasi).

Hagi tagamise abinõusid võib muuta ka juhul, kui abinõu rakendamist taotleti enne hagi esitamist ja seda kohaldati kostjat ära kuulamata. Kui taotluse esitaja ei järgi hagi esitamiseks seaduses ettenähtud 20 päevast tähtaega, tuleb abinõu koheselt tühistada ja kostjale kahju hüvitada, seejuures jäävad kõik menetluskulud taotluse esitaja kanda.

Abinõu tuleb tühistada ka juhul, kui menetlus peatatakse taotluse esitaja süül vähemalt kuueks kuuks.

Kohtuotsuse eeltäitmise määruse andmisel tühistatakse kõik abinõud, mida kohaldati esialgse täitmisega seoses, ja asendatakse täiteabinõudega, seega abinõude iseloom muutub.

Kostja võib taotleda määratud hagi tagamise abinõu asendamist tagatisega, mis kindlustab kohtuotsuse efektiivse täitmise. Taotlust on pädev rahuldama abinõud kohaldanud kohus. Kohus määrab tagatise, mille võib anda kas rahas või garantiina.

4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

Menetluskord näeb ette võimaluse esitada kaebus kõrgema astme kohtule.

ÜlesÜles

Määruskaebuse võib esitada määruse peale, millega abinõud rakendati, kuid sellel ei ole peatavat mõju. Määruskaebuse võib esitada ka määruse peale, millega abinõu tagasi lükati.

Lisaks võimalusele esitada määruskaebus võib taotluse esitaja abinõud uuesti taotleda, kui tema esialgse taotluse esitamise ajal valitsenud asjaolud muutuvad.

Määruskaebust ei saa esitada määruse peale, millega rakendati ennetavaid abinõusid ilma kostjat ära kuulamata, kuna sellisel juhul tuleb järgida vaidlustamiskorda, millega tegeleb abinõud rakendanud kohus. Kostja võib algatada apellatsioonimenetluse otsuse peale, millega tema vastuväide tagasi lükati, kuid sellel puudub peatav mõju. Taotluse esitajal on samasugune edasikaebamise õigus, kui vastuväide kas täielikult või osaliselt rahuldatakse.

Erinevalt eespool kirjeldatust ei saa tagatise vastuvõtmisel või tagasilükkamisel kaebust esitada.

Määruskaebuse ettevalmistamine ja menetlemine ei erine oluliselt üldisest menetluskorrast. Kaebuse esitamise kavatsusest teatatakse kirjalikult eeldokumendiga, mis esitatakse samale organile, kes andis määruse, mille kohta tuleb kaebus esitada viie tööpäeva jooksul pärast määruse andmisest teatamist. Mitme edasikaebaja korral arvutatakse tähtaeg iga isiku kohta eraldi. Dokumendis tuleb teatada kavatsusest esitada kaebus kahjustava määruse peale. Seejärel kontrollib kohus kaebuse esitamise tähtaegadest kinnipidamist ning määruse kaevatavust. Kui kõik on korras, teatab kohus edasikaebajale, et ta peab 20 päeva jooksul esitama avalduse määruskaebuse menetluse algatamiseks. Selles avalduses tuleb argumenteeritult esitada vormilised ja sisulised nõuded, mida edasikaebaja arvates on määruse tegemisel rikutud. Kohus edastab määruskaebuse teksti teistele pooltele, kes peavad kümne päeva jooksul esitama kirjaliku seisukoha oma vastuväidetega esitatud määruskaebusele või määruse vaidlustatud punktidele, mis nende arvates neid kahjustavad. Mõlemal juhul peab seisukoht olema põhjendatud ja põhistatud. Kui argumendid on esitatud, edastatakse dokumendid kõrgema astme kohtule ja pooled kutsutakse kohtusse.

Nagu eespool märgitud, ei ole määruskaebuse menetluse algatamisel hagi tagamise abinõude rakendamisele peatavat mõju, s.t et kohus jätkab kõigi abinõude kohaldamist , mida peab vajalikuks hagi tagamiseks.

Apellatsioonikohus menetleb selliseid asju eelisjärjekorras ja kohtu nõupidamiseks, hääletamiseks ning otsuse langetamiseks tuleb määrata võimalikult lühikesed tähtajad.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik