Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Sloveenia

Viimati muudetud: 14-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Sloveenia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võib esialgset õiguskaitset kohaldada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Olulised tingimused. 2.2.
3. Abinõude ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad? 3.3.
4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 4.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse abinõud, s.h hagi tagamise abinõud on esialgsed abinõud, mis on ajaliselt piiratud ja kavandatud kas status quo säilitamiseks või uue, ajutise olukorra loomiseks, et võimaldada võlausaldaja nõude hilisem tõhus täitmine (kaitseiseloomuga meetmed), või tõsiste ning kahjustavate tagajärgede ja vägivallaähvarduste ärahoidmiseks (reguleeriva iseloomuga meetmed).

Vastavalt seadusele, mis käsitleb kohtuotsuste täitmist tsiviilasjades ja nõuete kindlustamist (Zakon o izvršbi in zavarovanju – Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne, nr 51/98 jj), võib esialgse õiguskaitse abinõud jagada rahaliste nõuete tagamise abinõudeks ja mitterahaliste nõuete tagamise abinõudeks.

Rahaliste nõuete tagamise abinõude hulka kuuluvad kõik abinõud, mille abil on võimalik nõue tagada ja mis on taotletud eesmärgi suhtes pelgalt kaitsva iseloomuga. Seaduses on näitena toodud järgmised rahaliste nõuete tagamiseks kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud:

  1. abinõu, millega keelatakse võlgnikul oma vallasvara vabalt käsutada ja antakse määrus sellise vara hoiulevõtmiseks;
  2. abinõu, millega keelatakse võlgnikul loovutada või koormata oma kinnisvara või asjaõigust kinnisvara suhtes, mis on tema kasuks kinnistusraamatusse kantud, kusjuures kinnistusraamatusse tehakse vastav keelumärge;
  3. abinõu, millega keelatakse võlgniku võlgnikul maksta võlgnikule välja tema nõudeid või anda üle vara ning keelatakse võlgnikul võtta vastu vara, sisse nõuda nõudeid või neid vabalt käsutada;
  4. korraldus maksetehinguid tegevale organisatsioonile, et viimane keelduks tegemast võlgniku kontolt makset võlgnikule või võlgniku korraldusel mõnele teisele isikule rahasummast, mille suhtes kohaldatakse esialgset õiguskaitset.

Mitterahaliste nõuete tagamise abinõude hulka kuuluvad kõik abinõud, mille abil on võimalik mitterahaline nõue tagada ja mis on taotletud eesmärgi suhtes kaitsva või reguleeriva iseloomuga. Seaduses on näitena loetletud järgmised mitterahaliste nõuete tagamiseks kohaldatavad esialgse õiguskaitse abinõud:

ÜlesÜles

  1. abinõu, millega keelatakse võlgnikul oma vallasvara loovutada või koormata ja antakse määrus sellise vara hoiulevõtmiseks;
  2. abinõu, millega keelatakse võlgnikul loovutada või koormata oma kinnisvara, mida nõue puudutab, kusjuures kinnistusraamatusse tehakse vastav keelumärge;
  3. abinõu, millega keelatakse võlgniku igasugune tegevus, mis võiks võlausaldajat kahjustada, või keelatakse muudatuste tegemine vara osas, mida nõue puudutab, ja määratakse selle keelu rikkumisel trahv;
  4. abinõu, millega keelatakse võlgniku võlgnikul anda võlgnikule üle vara, mida nõue puudutab;
  5. töötajale saamata jäänud töötasu hüvitamine, kui vaidlus tema töösuhet lõpetava otsuse seaduslikkuse üle kestab ja kui selline hüvitis on vajalik töötaja ülalpidamiseks ja nende isikute ülalpidamiseks, keda töötaja on kohustatud ülal pidama.

2. Millistel tingimustel võib esialgset õiguskaitset kohaldada?

2.1. Menetlus
Kas abinõu kohaldamiseks peab alati taotlema kohtult määruse?

Esialgset õiguskaitset kohaldab üksnes kohus.

Millise kohtu pädevuses on nende abinõude kohaldamine?

Kui esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse kohtumenetluse käigus, on kõnealuste abinõude kohaldamiseks määruse andmine asja menetleva kohaliku kohtu pädevuses.

Kui esialgset õiguskaitset taotletakse enne kohtumenetluse algatamist, on taotluse kohta otsuse tegemine selle kohaliku kohtu pädevuses, kes on pädev tegema otsust täitmisavalduse kohta. Küsimus, millise kohtu pädevuses on esialgse õiguskaitse kohaldamine, sõltub antud juhul tagatavast varast. Vallasvara puhul on asi selle täitevkohtu pädevuses, kelle tööpiirkonnas vara asub või kelle tööpiirkonnas võlgnik kas alaliselt või ajutiselt elab. Rahaliste nõuete, immateriaalsete väärtpaberite või teiste võlgnikule kuuluvate asjaõiguste korral on asi üldjuhul selle kohtu pädevuses, kelle tööpiirkonnas võlgnik alaliselt elab või on asutatud. Äriühingu aktsiate korral kuulub asi selle kohtu pädevusse, kelle tööpiirkonda jääb äriühingu registrijärgne asukoht. Kinnisvara puhul on asi selle kohtu pädevuses, kelle tööpiirkonnas kinnisvara asub.

ÜlesÜles

Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Ei ole.

Missugune roll on vahendajatel, nt täitevametnikel või kohtutäituritel?

Täitevametniku roll menetluses on teha kindlaid toiminguid vallasvara tagamiseks (nt vara hoiulevõtmine või nimekirja koostamine) või kindlustada, et võlgnik teeks teatud toiminguid või osutaks teatud teenuseid.

Abinõude kulud

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekkivad kulud on kohtulõivud ja täitevametniku töötasu (kui abinõu on seotud vallasvaraga või nõuab võlgnikult millegi tegemist või tegevusest hoidumist).

Kohtulõivud on järgmised:

  • avalduse esitamine esialgse õiguskaitse taotlemiseks – 1900 Sloveenia tolarit,
  • määruse andmine esialgse abinõu kohaldamiseks – 1900 Sloveenia tolarit.

Täitevametniku töötasu sõltub läbiviidavast toimingust või tagatava nõude suurusest. Kui täitevametniku kohustus on tagada võlgnikult nõutava teo sooritamine või selle lubamine või tegevusest hoidumine, tuleb maksta 12 500 Sloveenia tolari suurune fikseeritud tasu. Kui nimetatud kohustuse täitmine võtab aega üle tunni, tuleb iga järgmise pooltunni eest tasuda täiendavad 2500 Sloveenia tolarit. Vallasvara nimekirja koostamise tasu sõltub nõude väärtusest: näiteks kui nõude väärtus on vahemikus 150 000–1 000 000 Sloveenia tolarit, on tasu 40 000 Sloveenia tolarit; kui nõude väärtus on vahemikus 1 000 000–25 000 000 Sloveenia tolarit, on tasu 75 000 Sloveenia tolarit. Vallasvara hoiule võtmisel sõltub tasu esemete kaalust ja nende hoidmise ajast. Kaupade suletud ruumis hoidmise tasu on 100 Sloveenia tolarit iga algava 7päevase perioodi eest ja iga 100 kg või selle osa eest.

ÜlesÜles

2.2. Olulised tingimused.

Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset rahalise nõude tagamiseks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. võlausaldaja tõendab nõude olemasolu tõenäosust või nõude tekkimist võlgnikust tulenevalt ja
  2. võlausaldaja tõendab vara loovutamise, varjamise või muul moel kõrvaldamise võimaliku ohu olemasolu, mis muudaks nõude täitmise võimatuks või väga keeruliseks (subjektiivne risk).

Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset mitterahalise nõude tagamiseks juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

  1. võlausaldaja tõendab nõude olemasolu tõenäosust või nõude tekkimist võlgnikust tulenevalt ja
  2. võlausaldaja tõendab, et on võimalik teha vähemalt ühte järgnevatest oletustest:
    • on olemas oht, et nõude täitmisele pööramine on võimatu või väga keeruline (objektiivne risk);
    • abinõu on vajalik, et ära hoida jõu kasutamist või tõsise kahju tekkimist, mis tuleks hüvitada;
    • kui esialgne õiguskaitse osutub menetluse käigus põhjendamatuks, ei too see võlgnikule kaasa raskemaid tagajärgi, kui oleks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toonud võlausaldajale.

Kui võlausaldaja suudab tõendada, et taotletav abinõu võib võlgnikule põhjustada vaid minimaalset kahju, ei ole ta kummalgi eespool nimetatud juhul (rahalised või mitterahalised nõuded) kohustatud tõendama mingisuguse ohu olemasolu. Oht loetakse mõlemal juhul siiski olemas olevaks, kui nõue oleks tulnud täitmisele pöörata välismaal.

Kohus võib kohaldada esialgset õiguskaitset ka juhul, kui võlausaldaja ei ole tõendanud nõude ja ohu olemasolu tõenäosust, tingimusel, et võlausaldaja deponeerib ettenähtud tähtaja jooksul kohtu poolt kindlaksmääratud summa tagatisena igasuguse kahju puhuks, mis võib võlgnikul tekkida esialgse õiguskaitse kohaldamise või täitmise tõttu.

ÜlesÜles

3. Abinõude ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgset õiguskaitset võib kohaldada võlgniku kogu vara suhtes, nt pangakontodel oleva raha, vallasvara, riiklikusse autoregistrisse kantud sõidukite, kinnisvara ja muude asjaõiguste suhtes.

3.2. Milline on selliste abinõude mõju?

Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärus omab täitekäsu mõju. See lubab sekkuda vaid võlgniku, mitte kolmanda isiku huvidesse. Seetõttu ei teki esialgse õiguskaitse kohaldamisel tagatud eseme kinnipidamisõigust.

Kui esialgse õiguskaitse abinõuna keelatakse võlgnikul näiteks tagamisele kuuluvat eset vabalt käsutada, ei välista see mõne teise isiku õiguspärast sekkumist selle esemega seoses (nt täitemenetluses). Kui võlgnik esialgse õiguskaitse abinõud eirab, annab see võlausaldajale üksnes õiguse teda kahjustavad õigustoimingud vastavalt võlaõigusseadusele vaidlustada. Kui isik omandas vara, mida võlgnikul ei olnud õigus vabalt käsutada, heauskselt (ei teadnud ega võinudki teada, et selline tegu kahjustab võlausaldajat), on ta kaitstud. Kui vara omandanud isik omandas selle pahauskselt, kaotab õigustoiming vaid võlausaldajat (hagejat) mõjutava olemuse ja seda ulatuses, mis on vajalik võlausaldaja nõude rahuldamiseks.

Kui võlgnik ei täida esialgset õiguskaitset kohaldavat määrust, on ta teise isiku õigusi kahjustava õigusrikkumise eest kriminaalkorras vastutav. Täitevkohus võib määrata esialgset õiguskaitset kohaldava määruse mittetäitmise korral võlgnikule ka trahvi. Teisalt on võlgnikul õigus nõuda võlausaldajalt hüvitist kahju korral, mille põhjustas esialgse õiguskaitse alusetu ja õigustamatu kohaldamine.

ÜlesÜles

Esialgse õiguskaitsena võib rakendada ka maksekeeldu võlgniku võlgniku (nt panga) suhtes. Sellisel juhul hakkab keeld kehtima ajast, kui sellekohane määrus on võlgniku võlgnikule kätte toimetatud. Keelu kohaldamisel ei tohi viimane enam oma kohustusi võlgniku suhtes täita ja võib samuti olla kohustatud võlausaldajale hüvitist maksma. Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus võib pank avalikustada teavet võlgnikule kuuluvate arvelduskontode ja muude nõuete olemasolu ning arvu kohta üksnes kohtu taotlusel. Üldsus saab teavet juriidiliste isikute kontonumbrite kohta ja selle kohta, kas need arved on külmutatud, Sloveenia Panga veebilehel asuva arvelduskontode registri kaudu (http//www.bsi.si English - slovenšcina).

3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad?

Esialgse õiguskaitse kehtivusaeg ei ole seaduses sätestatud, vaid selle määrab kohus abinõud kohaldava määrusega. Kui abinõud kohaldatakse enne hagi esitamist või enne mõne teise menetluse algust või kui abinõud kohaldatakse tulevikus tekkida võiva nõude tagamiseks, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab võlausaldaja menetluse algatama või hagi esitama. Kui võlausaldaja selleks tähtpäevaks hagi ei esita või kohtuasja ei alusta, lõpetab kohus menetluse.

Esialgne õiguskaitse võib olla kehtiv ka seda kohaldava kohtulahendi kuupäevast alates.

Kohus ei kohalda määrusega esialgset õiguskaitset ilma võlgnikule antud võimaluseta esitada asjas omapoolsed seisukohad (ex parte). Võlgnik võib esitada määruse peale vastuväite, kuid see ei peata määruse täitmist.

4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

Võlgnik võib esitada esialgset õiguskaitset kohaldava määruse peale vastuväite kaheksa päeva jooksul pärast määruse kättetoimetamist määruse andnud kohtule. Vastuväite osas teeb otsuse seesama kohus.

Võlgnik või võlausaldaja võib vastuväite kohta tehtud kohtulahendi või esialgse õiguskaitse taotluse kohta antud tagasilükkava kohtumääruse peale esitada kaheksa päeva jooksul pärast sellekohase kohtulahendi kättetoimetamist määruskaebuse.. Määruskaebust arutab teise astme kohus.

Vastuväidete ja määruskaebuste esitamine üldjuhul menetlust ei peata.

Määruskaebuse või vastuväite esitamise tähtaja möödalaskmisel on veel võimalus taotleda endise olukorra taastamist (restitutio in integrum).

Menetlusnormide olulise rikkumise või materiaalõiguse kohaldamisel tehtud vea korral võib prokurör esitada lõpliku esialgset õiguskaitset kohaldava määruse peale erakorralise õiguskaitseabinõuna seaduslikkuse kaitse taotluse. Seaduslikkuse kaitse taotluse osas teeb otsuse ülemkohus.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 14-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik