Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Portugal

Viimati muudetud: 01-03-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Portugal

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on meetmete erinevad liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse selliseid meetmeid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Nimetatud meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid meetmeid kohaldada (pangakontode, vallasvara, registreeritud liiklusvahendite, kinnisvara, muu)? 3.1.
3.2. Milline on nimetatud meetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua nimetatud meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas nimetatud meetmeid on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Millised on meetmete erinevad liigid?

Järgnev teave käsitleb kaitsemeetmeid, s.t protseduurilisi meetmeid, mis on „vajalikud kohtuasja tõhususe tagamiseks” (Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 2 lõige 2). Nimetatud meetmeid rakendatakse kohtus ja kohtu poolt kindlustamaks, et vastavas kohtuasjas tehtav otsus oleks tõhus ja täidaks seega asja algatanud ja võitnud poole taotletavat praktilist eesmärki.

Seda tüüpi ajutisi kaitsemeetmeid rakendatakse siis, kui on vaid tõenäoline, et õigus, mida maksma pannakse või kavatsetakse kohtus maksma panna, on tegelik ja kui on oht, et seda õigust rikutakse. Meetmeid kohaldatakse kokkuvõtliku tõestuse alusel ja tõenäolisuse või usutavuse hindamise põhjal. Nende eesmärgiks on takistada parandamatut kahju, kõrvaldades menetluste pikkusega seotud ohu, s.o ajalise viivitusega potentsiaalselt põhjustatud ohu, et muutuvad põhilised asjaolud.

Kaitsemeetmed võivad olla hagi tagamise või esialgse õiguskaitse abinõud, mis tähendab, et nad on mõeldud status quo säilitamiseks, nii et põhimenetluse otsus ei irduks reaalsusest ja tema jõustamine ei muutuks võimatuks (näiteks meetmed tulevikus täitmiskorraldusele allutatava vara hajutamise või hävimise ärahoidmiseks), või kohtuotsuse ennetamiseks enne lõplikku kohtuotsust (näiteks meede, millega määratakse elatise nõudjale esialgne rahasumma elatusvahendite, eluaseme ja riietuse tarbeks).

Kaitsemeetmed võivad samuti olla kas mittekohustuslikud või kohustuslikud.

ÜlesÜles

Esimesi ei reguleeri mingi eelnevalt määratletud kord ja kohtu pädevuses on tarvitusele võtta asjaomane meede, et „tagada ohus oleva õiguse tõhusus” (tsiviilkohtumenetluse artikli 381 lõige 1). Neid ei kasutata, kui kaotuse risk on kaetud mõne erimeetmega ja nad tuginevad menetluseeskirjadele, mida kohustuslike meetmete suhtes vaikimisi kohaldatakse.

Kohustuslikud abinõud järgivad menetlusõigusega sätestatud mudelit ja alluvad reale erinõuetele ja eeldustele ning konkreetse otsuse sisule.

Järgnevalt on toodud Portugali tsiviilõigussüsteemis sätestatud kohustuslikud kaitsemeetmed:

  1. omandiõiguse esialgne taastamine,
  2. juriidilise isiku otsuste ajutine peatamine,
  3. ajutine ülalpidamine,
  4. esialgne hüvitis,
  5. arestimine,
  6. uue tegevuse keeld,
  7. kaupade konfiskeerimine.

Omandiõiguse esialgset taastamist kasutatakse siis, kui omanik on omandist ilma jäetud oma tahte vastaselt, füüsilist või psühholoogilist sundi kasutades, ja ta soovib, et ta omand talle esialgselt tagastataks.

Juriidilise isiku otsuste ajutist peatamist võivad taotleda mis tahes partnerluses või äriühingus partnerid või aktsionärid, kes soovivad taotleda õigusaktide või asutamislepingu ja põhikirjaga vastuolus olevate ning „olulist kahju” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 396) põhjustada võivate otsuste ajutist peatamist.

Ajutine ülalpidamine on igakuine summa, mille eesmärgiks on tagada, et nõude esitajal oleks kuni esimese ametliku makse laekumiseni hädavajalik miinimum äraelamiseks, eluaseme- ja riietusekuludeks ning õiguskuludeks, kui ta ei saa õigusabi hüvitist.

ÜlesÜles

Esialgset hüvitist saavad taotleda kannatada saanud pooled ja kolmandad isikud, kellel on õigus hüvitisele või ülalpidamisele ja kes taotlevad seoses surmal või isiklikul vigastusel põhineval hüvitisenõudega ja olukorras, kus nad seda vajavad või olukorras, mis „võib tõsiselt ohtu seada kannatada saanud poole elatusvahendid või eluaseme”, teatava rahasumma määramist igakuise summa vormis vastavalt esialgse kahjuhüvitise eeskirjadele tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 403 lõikes 1.

Arestimine võimaldab „võlausaldajal, kes kardab õigustatult, et ta kaotab oma nõuet tagava vara” taotleda „kaupade kohtulikku arestimist” vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 406.

Uue tegevuse keeldu võib taotleda iga isik, kes leiab, et „tema õigust ainu- või ühisomandile või mis tahes muud kasutus- või omandiõigust in rem või in personam rikutakse uue töö või uue teenusega, mis põhjustab või võib põhjustada talle kahju”; ta võib ”taotleda ... tegevuse või teenuse kohest peatamist” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 412 lõige 1). Keeldu võib kehtestada ka kohtuväliselt, eeldusel et kohus selle hiljem kinnitab. Kinnitamistaotlus tuleb esitada viie päeva jooksul.

Kaupade konfiskeerimise menetlus tuleb algatada siis, kui esineb „õigustatud kartus vallas- või kinnisvara või dokumentide hävimise, varjamise või laialijagamise pärast”, et saada kaupade kirjeldus kohtutoimikutesse (koos eksperthindaja määratud väärtuse äranäitamisega) ja teostada nende üleandmine haldurile vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitele 421 ja 424.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võidakse selliseid meetmeid rakendada?

Vt eelmise küsimuse vastus.

2.1. Menetlus

Kui välja arvata uue tegevuse keeld, mille puhul on võimalik võtta esialgseid kohtuväliseid meetmeid, millele järgneb taotlus kohtupoolseks kinnitamiseks, siis põhinevad kõik teised kaitsemeetmed esialgsel kohtule avalduse esitamisel.

Kohus, kelle pädevusse nimetatud meetmete ettekirjutamine kuulub, määratakse järgmiste tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 83 sätestatud kriteeriumide alusel:

  1. "Kaupade arestimise ja konfiskeerimise taotlused võib esitada kohtusse, kus asjaomane menetlus algatatakse” (s.o menetlused, milles otsustatakse kaitsemeetmetega tagatava õiguse üle) või "vara paiknemise kohta või, kui vara paikneb mitmes piirkonnas, siis ühte neist”.
  2. "Uue tegevuse keelu rakendamise pädevus on selle piirkonna kohtul, kus nimetatud tegevust kavatsetakse alustada."
  3. "Teiste kaitsemeetmete puhul on pädevaks kohtuks kohus, kus asjaomane hagi algatatakse.”

Õiguslik esindatus on kohustuslik, kui kaitsemeetme väärtus ületab 3 740,98 eurot või kui kõikidel juhtudel on võimalik edasi kaevata.

Meetme väärtus määratakse järgmiste kriteeriumide alusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 313):

  1. "ajutise ülalpidamise ja esialgse hüvitise puhul kaheteistkümnega korrutatud nõutava igakuise makse alusel;
  2. omandiõiguse esialgse taastamise puhul selle objekti väärtuse alusel, millest omanik on ilma jäetud;
  3. juriidilise isiku otsuste ajutise peatamise puhul kahju ulatuse alusel;
  4. uue tegevuse keelu ja mittekohustuslike kaitsemeetmete puhul ärahoitava kahju alusel;
  5. arestimise puhul tagatava nõudesumma alusel;
  6. kaupade konfiskeerimise puhul konfiskeeritavate kaupade väärtuse alusel."

Portugalis täidavad täitevametnike ülesandeid täitevadvokaadid ja kohtuametnikud. Kaitsemeetmete puhul on nende ametnike ülesanneteks kohtukutsete esitamine ning arestimise ja konfiskeerimise otsuste täitmine.

ÜlesÜles

Nimetatud meetmete kohtulõivud makstakse ühekordse summana algse avalduse esitamisel ja need vastavad alljärgnevas tabelis toodud väärtustele.

Kaitsemeetme väärtusLõivud igale poolele/kõigile
pooltele (arvestusühikud)
Kuni 500 eurot
0,5
500,01 - 1 875 eurot
0,75
1 875,01 - 3 750 eurot
1
3 750,01 - 7 500 eurot
1,25
7 500,01 - 15 000 eurot
1,5
15 000,01 - 25 000 eurot
2
25 000,01 - 40 000 eurot
2,75
40 000,01 - 70 000 eurot
3,5
70 000,01 - 100 000 eurot
5
100 000,01 - 135 000 eurot
6,5
135 000,01 - 170 000 eurot
8
170 000,01 - 210 000 eurot
9,75
210 000,01 - 250 000 eurot
12

250 000 eurost suuremate summade puhul suurenevad toodud lõivud 2,5 arvestusühiku võrra iga 25 000 euro või osa kohta.

Ajavahemikul 2004-06 oli arvestusühiku väärtuseks 89 eurot.

Õiguskulude eeskirja artikli 32 järgi hõlmavad õiguskulud järgmisi tasusid:

  1. kulude kompenseerimine;
  2. maksmisele kuuluvad või makstud maksed ametiasutustele dokumentide, arvamuste, kavade, muu teabe või tõendite ja teenuste eest, mida kohus nõudnud on, välja arvatud kohtu poolt omal algatusel hangitavate tõendite eest;
  3. hüvitis neile, kes on menetlusse eksikombel kaasatud, sealhulgas seadusega sätestatud kompensatsioon;
  4. reisikulud ja kuluhüvitised;
  5. tasu riigile õigusabi kulutuste eest, sealhulgas kulutuste eest õigusabi tasule;
  6. tasu kohtuametniku poolt esitatava kohtukutse eest, kui hageja kohtukutset nõuab.
2.2. Sisulised tingimused

Hinnates kaitsemeetme algatamise kriteeriume, peab kohus alati välja selgitama, kas tekkinud kartusel on alus ja kui tõsine ning kui raske on heastada vaatluse all oleva õiguse potentsiaalset rikkumist. Samuti hindab kohus, kas antud konkreetsel juhul on väidetavalt ohus oleva õiguse kaitsmiseks asjaomane kasutada hagi tagamise või esialgse õiguskaitse abinõud. Kohus peab tuvastama, et igasugune viivitus on seotud ohuga.

ÜlesÜles

Kohus uurib ka, kas menetlus sõltub tegelikult või potentsiaalselt kaitstaval õigusel põhinevast algatatud või algatatavast hagist.

Nimetatud tüüpi menetluses peab kohus koostama kokkuvõtliku (s.t vähem ranges vormis kui peamiste menetluste puhul) tõestuse, et esineb tegelik tõenäolisus, et kaitstav õigus on olemas ja et kartus, et seda rikutakse on piisavalt õigustatud.

Konkreetsete kaitsemeetmete puhul täitmisele kuuluvaid ülejäänud tingimusi vt 1. küsimuse vastusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 387 lõike 2 kohaselt võib kohus kaitsemeetmete rakendamisest keelduda, kui neist tulenev kahju kostjale oleks oluliselt suurem kui kaotus, mida hageja soovib ära hoida.

Õigus, mida kaitsemeetmega kaitstakse võib juba olemas olla või tuleneda ootel olevast otsusest.

Seoses võlgnikuga:

Kõiki kaitsemeetmeid käsitletakse kiireloomulistena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 382 on sätestatud, et kaitsemeetmed on „alati kiireloomulised ja prioriteetsed teiste mittekiireloomuliste kohtutoimingute ees” ja et „asjaomasesse kohtusse antud hagid tuleb otsustada esimese astme kohtus hiljemalt kahe kuu jooksul või kui kostjat ei ole vaja kohtusse kutsuda, siis 15 päeva jooksul”.

Kas tuleb tõestada, et otsus ei oleks võlgniku varade ümberpaigutamise või kadumise korral täideviidav?

Jah, selliste hagi tagamise abinõude puhul nagu kaupade arestimine ja konfiskeerimine.

3. Nimetatud meetmete objekt ja olemus

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid meetmeid kohaldada (pangakontode, vallasvara, registreeritud liiklusvahendite, kinnisvara, muu)?

Igat liiki.

ÜlesÜles

3.2. Milline on nimetatud meetmete mõju?

Kuna meetmete rakendamiseks annab korralduse kohus, on kaitsemeetmed vastavalt Portugali põhiseaduse artikli 205 lõikele 2 „siduvad kõigile avalikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja ülimuslikud mis tahes muu ametiasutuse poolt võetavate meetmete ees”.

Võlgniku jaoks, kes ei täida otsust:
Kas tema vara võõrandamine on õiguspärane?

Kaupade arestimise ja konfiskeerimise menetlustes, kui võlgnik on nimetatud kaupade usaldusomanikuks ja võõrandab need, on see kvalifitseeritav üleastumisena avaliku korra vastu. Portugali tsiviilseadustiku artikli 281 kohaselt on õigustühine selline õigusliku tähendusega tehing, mille puhul on tehingu poolte eesmärgiks ettekirjutatud meetmest möödahiilimine.

Muudel juhtudel, isegi kui toiming on õiguspärane, on see arestimist taotleva hageja osas tühine (tsiviilseadustiku artikli 622 lõige 1).

Kas on olemas karistusi?

Jah. On tsiviiltagajärgedega kriminaalkaristused, näiteks isikule usaldatud varaga, mida ta ei ole ette näidanud, võrdse väärtusega vara arestimine koos kulude ja kulutuste ning hüvitisega.

Kolmandate poolte suhtes:
Mis kohustused on pangal seoses teabe väljastamise ja kontode arestimisega?

Arestimismenetlustes peavad pangad 15 päeva jooksul „teatama täitevadvokaadile olemasoleva kontoseisu või asjaolu, et konto või sellel olevad vahendid puuduvad”. Seejärel peavad nad arestimismenetluse kostjat teavitama. Pank „vastutab pangas hoitavate vahendite eest teatamispäeva seisuga ja peab kohtule esitama aruande, kus on ära näidatud kõik tehingud, mis on pangas hoitavat summat pärast arestimise jõustumist mõjutanud” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 861A lõiked 7 ja 9, kohaldatavad artikli 406 lõike 2 alusel).

ÜlesÜles

Millised on karistused otsuse täitmata jätmise puhuks?

Ülaltoodud teabe andmata jätmise korral saab määrata trahvi. Pank võib samuti kanda tsiviilvastutust ja temalt saab nõuda hüvitise maksmist.

3.3. Kui kaua nimetatud meetmed kehtivad?
Kas kehtivus on seaduse või kohtuotsusega piiratud?

Kaitsemeetmed on ajas piiratud vastavalt neid reguleerivatele konkreetsetele õigussätetele.

Kas meetmed kehtivad kohtuotsuse või muu otsuseni?

Meetmed kehtivad kuni jõustub vastava põhimenetluse otsus. Näiteks ajutise ülalpidamise ja esialgse hüvitise menetlustes on selleks hetkeks esimese makse tegemine, arestimismenetluses on selleks arestimise jõustumine.

Kui esialgne otsus võetakse vastu ühepoolselt, kas on olemas tähtaeg, mille jooksul peab toimuma poolte ärakuulamine?

Kui kostjat ei ole enne meetme määramist ära kuulatud, teavitatakse teda üksnes määratavast otsusest. Kui ta soovib seda vaidlustada, et „esitada fakte või tõendeid, mida kohus pole arvestanud ja mis võivad meetme aluse kõrvaldada või selle ulatust vähendada” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 388 lõike 1 punkt b), peab ta seda tegema kümne päeva jooksul alates teate saamisest.

Pärast nimetatud tähtaega esitatakse vajaduse korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 386 lõike 1 kohaselt „kohtule vajalikke või kohtu poolt nõutavaid tunnistusi”.

4. Kas nimetatud meetmeid on võimalik edasi kaevata?

Meetmete vastu saab esitada apellatsioonkaebuse menetlustes väärtusega üle 3 740,98 euro, juhul kui vaidlustatav otsus on apellatsioonkaebust esitavale poolele ebasoodne rohkem kui poole võrra summast ja, väärtusest olenemata, juhul kui apellatsioonkaebus „põhineb kollisiooninormide rikkumisel oma objekti või hierarhia või asja aluseks oleva süüteo põhjal”. „Apellatsioonkaebusi saab samuti alati esitada ... kaitsemeetmeid määravate otsuste vastu selle alusel, et meetme väärtus ületab vaidlustatava otsuse teinud kohtu pädevuse” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 678).

Kaitsemeetmeid määravate otsuste peale ei saa apellatsioonkaebusi esitada riigikohtule, ilma et see piiraks kohtuasju, mille puhul on alati võimalik edasi kaevata.

Kes saavad selle vaidlustada?

Mis tahes menetlusepool, kes asja kaotab ja igaüks, kes ei ole menetluse pool, kuid kannab kaitsemeetme tulemusena otsest ja tegelikku kahju.

Milline kohus on pädev apellatsioonkaebust arutama?

Apellatsioonkaebust on pädev arutama kohus, kes on teise astme kohtuks piirkonnas, kus asub vaidlustatava otsuse vastu võtnud kohus.

Milline on apellatsioonkaebuse esitamise ajaline piirang?

Ajaline piirang apellatsioonkaebuse sisseandmiseks on 10 päeva alates otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Milline on apellatsioonkaebuse mõju?

Kaitsemeetme esialgset kohaldamist välistava või neid mittekehtestava korralduse vastu esitatud apellatsioonkaebus peatab sellise otsuse täideviimise, mille vastu apellatsioonkaebus esitati.

Kaitsemeetmed määrava otsuse vastu esitataval apellatsioonkaebusel ei ole peatavat mõju.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 01-03-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik