Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Holland

Viimati muudetud: 07-08-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Holland

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? Kas on sätestatud kiireloomulisuse nõue? 2.2.
3. Abinõude laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad? 3.3.
4. Õiguskaitsevahendid abinõu suhtes 4.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

Hagi tagamise abinõud on abinõud, mille eesmärgiks on tagada võlgniku kohuste täitmine. Need abinõud võimaldavad võlausaldajal kaitsta end ohu eest, et talle võlgu olevad summad jäävad tasumata. 

Esialgne õiguskaitse koosneb abinõudest, mida kohaldatakse enne asja sisulist otsustamist. Kohus, kes asja sisuliselt läbi vaatab, võib esialgse õiguskaitse abinõud kas toetada või tagasi lükata. 

Kohus võib teha määruse esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõu kohaldamise kohta võlgniku vara suhtes. 

Kohtuadvokaadi ülesanded on kirjeldatud allpool. Neid ülesandeid võib täita ka advokaat; seetõttu tuleb viidet kohtuadvokaadile käsitada ka viitena advokaadile. 

1.1. Hagi tagamise abinõud
A. Eelarestimine

Kohus võib anda võlausaldajale võlgniku vara arestimise loa. Selle eesmärk on tagada vara, kuni arestimist taotleva poole väidetav õigus on tõendatud. 

B. Kohtu järelevalve

See abinõu on spetsiaalselt ette nähtud juhuks, kui on oht, et arestimise vältimiseks vara varjatakse või antakse üle. Kohus teeb eelarestimist korraldava poole taotlusel määruse, mille kohaselt arestitud või arestitav vara tuleb üle anda kohtu poolt määratud hoiulevõtjale.

Kohus võib kohaldada kohtu järelevalvet ja arestimist ka eraldi. 

C. Halduri määramine

Kohus võib määrata vaidlusalusele varale halduri. Näiteks siis, kui on tegu vaidlusega äriühingu üleandmise õiguse üle. Äriühingu varade arestimine või kohtu järelevalve kohaldamine võib takistada äriühingu tegevuse jätkamist. Haldur võib ettevõtte tegevust kuni vaidluse lahendamiseni jätkata. 

ÜlesÜles

D. Plommimine ja vara nimekiri

Tsiviilõiguslik notar (Notaris) võib kantoni kohtuniku e kantonrechter’i loal plommida vara, mis moodustab osa pärandvarast või teatava osa ühisvarast. Poolte esindamine kohtuadvokaadi poolt ei ole kohustuslik. Kõnealust abinõud kasutatakse harva. Seda abinõud võivad taotleda pärijad, üleelanud abikaasa või registreeritud partner, testamenditäitjad ja isikud, kellel on (piiratud) õigus osale ühisvarast. 

Ka plommi eemaldamise avaldus esitatakse kantonrechter’ile. 

Kantonrechter võib eelnimetatud isikute taotlusel kohustada notarit teostama pärandvara inventuuri. Poolte esindamine kohtuadvokaadi poolt ei ole kohustuslik. Kõnealuse abinõu eesmärk on määrata kindlaks pärandvara suurus (ja väärtus). Avalduse võib esitada koos plommi asetamise või eemaldamise taotlusega. See abinõu hõlmab lühikese pärandvara nimekirja koostamist kõigi varade ja kohustuste kohta ning poole taotlusel ka vallasvara väärtuse hindamist. Kui pooled ei jõua atesteeritud hindaja(te) määramisel kokkuleppele, määrab selle isiku või need isikud kohtunotar. 

1.2. Esialgne õiguskaitse

Esialgse õiguskaitse abinõusid kohaldatakse määrusega kas esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse (Kort Geding) või asja sisulise arutamise käigus.

Abielulahutusmenetluse puhul kohaldatakse esialgseid abinõusid erinormide alusel. 

1.3. Esialgne täitmine

Kohus võib kuulutada otsuse ajutiselt täitmisele pööratavaks. Kohtuotsuse saab sel juhul viivitamatult täitmisele pöörata isegi siis, kui otsuse peale võib esitada vastuväite, kaebuse või kassatsioonkaebuse. Kohtuotsuse võib täitmisele pöörata ka juhul, kui seda ei ole kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks, kuid õiguskaitsevahendi kasutamise korral selle täitmine peatatakse.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1. Menetlus
A. Eelarestimine 

Eelarestimine korraldatakse ringkonnakohtu (Arrondissementsrechtbank) esialgse õiguskaitse kohtuniku e voorzieningenrechter’i loal.  Loataotluse esitab kohtus registreeritud advokaat, kes on seetõttu faktiliselt advokaat. Kohtunik teeb otsuse taotluse alusel. Abinõu on kavandatud äkkrünnakuna ja võlgnikku põhimõtteliselt ära ei kuulata. Kohtumäärus tehakse tavaliselt samal päeval. Rahalise nõude korral määrab kohtunik lubatud summa. Kohtunik võib määrusega nõuda tagatist võimaliku arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

Arestimine toimub kohtutäituri poolt kättetoimetatud kohtumääruse alusel.

Kui hiljem leitakse, et arestimise korraldaja on süüliselt kahju tekitanud, võib teda kohustada kahju hüvitama.

Kulud: kohtulõiv (sätestatud tsiviilasjade (lõivud) seaduses (Wet Tarieven in Burgerlijke Zaken)) ja kohtuadvokaadi ning kohtutäituri tasud (sätestatud kohtutäiturite (ametlikud aktid ja tasud) määruses (Besluit Tarieven Ambtshandelingen Gerechtsdeurwaarders))

B. Kohtu järelevalve

Määruse kohtu järelevalve kohaldamise kohta teeb voorzieningenrechter eelarestimist korraldava poole taotluse alusel. Arestitud vara omaniku ja teiste huvitatud isikute seisukohad kuulatakse ära, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel. Määrust ei saa edasi kaevata. Kohtunik võib teha määruse tagatise määramise kohta.

ÜlesÜles

Ringkonnakohtu voorzieningenrechter võib esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus kohaldada kohtu järelevalvet arestimisest eraldi.

Kulud: kohtulõiv, kohtuadvokaadi ja hoiulevõtja tasud. 

C. Halduri määramine

Ringkonnakohtu voorzieningenrechter määrab esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus huvitatud isiku taotlusel halduri. See abinõu ei ole seotud arestimisega. Vara arestimine ei piira halduri volitusi.

Kulud: kohtulõiv, kohtuadvokaadi ja halduri tasud. 

D. Esialgne õiguskaitse

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlus on menetlus, mis võib toimuda asja sisulisest arutamisest eraldi ja millele ei pea järgnema asja sisulist arutamist.

Ringkonnakohtu voorzieningenrechter’i pädevuses on ajutiste abinõude kohaldamine kõigis asjades. Kantonrechter on pädev arutama asju, milles peab sisulise otsuse tegema kantonrechter. Lisaks üldisele kohtualluvusele allub asi ka kohtule, kelle tööpiirkonnas tuleb abinõud kohaldada.

Iga asja sisulise arutamise käigus kohtult taotletavat korraldust või keeldu võib taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus. Rahalisi nõudeid võib esitada teatud tingimustel (vt 2.2).

Kohtuasjas, mida vaatab läbi voorzieningenrechter, peab hagejat esindama kohtuadvokaat. Kostjat ei pea esindama kohtuadvokaat. Kohtuasjas, mida vaatab läbi kantonrechter, ei pea kumbagi poolt esindama kohtuadvokaat.

Asja arutamine on suuline ja mitteametlik. Otsus tehakse tavaliselt mõne nädala jooksul. Kohus võib kuulutada ametiülesande korras kohtuotsuse ajutiselt täitmisele pööratavaks.

ÜlesÜles

„Esialgne” tähendab, et kohtuotsus on õiguslikult tagasitäidetav; kohtuotsus võib olla tegelikult tühistamatu.

Kulud: kohtutäituri tasu, kohtulõiv ja hageja tasu esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse puhul, kohtuadvokaadi tasu. 

Ajutist abinõud võib kohaldada ka asja sisulise arutamise käigus ja see kehtib menetluse lõpuni. Ajutine nõue peab olema seotud peaasja nõudega. Seda abinõud kasutatakse harva.

Abielulahutuse asjas võib menetluse lõpuni ja mõneks ajaks pärast menetluse lõppu taotleda ajutise abinõu kohaldamist abikaasade ühise kodu, igapäevaseks kasutamiseks mõeldud vara, laste ja ühe abikaasa poolt teisele abikaasale makstava ülalpidamistoetuse suhtes.

Taotlus esitatakse eraldi avaldusega enne abielulahutusmenetlust, selle kestel või pärast seda, kuni hetkeni, mil see kaotab mõju.

Asja suuline arutamine peab algama kolme nädala jooksul pärast avalduse esitamist ja kohtunik teeb otsuse võimalikult kiiresti.

Kulud: kohtulõiv ja kohtuadvokaadi tasu. 

E. Ajutine täitmine

Kohus võib tavalise hagimenetluse korral kuulutada hageja vastava taotluse alusel kohtuotsuse kas täielikult või osaliselt ajutiselt täitmisele pööratavaks, kui seadusest või kohtuasja olemusest ei tulene teisiti. Sel juhul võib kohus nõuda tagatist. Samuti võib kohus kuulutada ametiülesande korras esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses, et kohtuotsus tuleb ajutiselt täitmisele pöörata. Sama kehtib hagita menetluse korral.

Kulud: puuduvad.

2.2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? Kas on sätestatud kiireloomulisuse nõue?
A. Eelarestimine

Avaldus peab sisaldama kindlaid andmeid: aresti laad ja õigus, millele avalduse esitaja tugineb ning rahalise nõude korral selle (maksimaalne) suurus. Lisaks sellele tuleb olenevalt arestist näidata, et on põhjendatud kartus, et vara antakse üle või seda varjatakse.

ÜlesÜles

Kiireloomulise huvi olemasolu ei ole nõutav. 

B. Kohtu järelevalve

Kui taotluse esitab arestimist korraldav pool, ei ole kiireloomulisus nõutav. Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse korral peab hagejal olema kiireloomuline huvi.

Vara üleandmise või varjamise kartust ei ole vaja tõendada. 

C. Halduri määramine

See on seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlusega ja hagejal peab seetõttu olema kiireloomuline huvi.

Vara üleandmise või varjamise kartust ei ole vaja tõendada. 

D. Esialgne õiguskaitse

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse korral peab hagejal olema kiireloomuline huvi, kohus kaalub poolte huve ja teeb määruse ajutise abinõu kohaldamise kohta. Hageja kiireloomuline huvi ei pea seisnema kostjaga seotud asjaoludes.

Nõude võib vaidlustada või see võib olla vaidlustatav.

Rahalised nõuded peavad esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse puhul vastama rangematele tingimustele. Lisaks kaalutakse selle menetluse korral hageja kiireloomulist huvi eriti hoolikalt, kusjuures huvide kaalumisel tuleb arvestada ka ohtu, et tagasimakse tegemine ei ole võimalik – mis võib tingida taotluse tagasilükkamise.

Mitmes ringkonnakohtus võib algatada nn esialgse võla sissenõudmise menetluse vaidlustamata või põhjendatult vaidlustamatute nõuete suhtes, mis tulenevad tarnitud kaupade ja/või osutatud teenuste suhtes sõlmitud lepingust. 

Ajutise abinõu kohaldamisel abielulahutusmenetluse ja muude sisuliste arutelude korral puuduvad asja vaidlustatavuse või kiireloomulisusega seotud nõuded. Samuti ei ole vaja tõendada kartust, et vara antakse üle või varjatakse. 

ÜlesÜles

E. Ajutine täitmine

Puudub.

3. Abinõude laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?
A. Eelarestimine

Eelarestida võib igat liiki vara, välja arvatud avalikuks kasutamiseks ettenähtud vara ja tsiviilmenetluse seadustiku (Wetboek van Burgerlijke Rechtsvordering) osades 447 ja 448 (tsiviilmenetluse seadustiku osa 712) loetletud vara. Palk ja muud regulaarsed maksed on seaduses sätestatud ulatuses arestimisest vabastatud. 

B. Kohtu järelevalve

Kohaldatakse registrisse kandmata vallasvara suhtes. 

C. Halduri määramine

Kohaldatakse kogu vaidlustatud vara suhtes. 

D. Esialgne õiguskaitse

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses võib esitada nõude ja asja sisulisel arutamisel võib esitada esialgse nõude igat liiki vara suhtes. 

E. Ajutine täitmine

Puudub.

3.2. Milline on selliste abinõude mõju?
A. Eelarestimine

Mõju: külmutamine. Arestitud vara omanik ei tohi enam vara müüa, kinkida, koormata, liisida jne. Vara käsutusõiguse puudumine on suhteline: see kehtib üksnes arestitud vara omaniku suhtes. Kui arestitakse kolmanda isiku käes olev vara, peab kolmas isik samuti hoiduma igasuguste maksete tegemisest või vara üleandmisest. Kui kolmandast isikust vara omandaja on heauskne, on ta teatud asjaoludel kaitstud. Kui arestitakse kolmanda isiku käes olev vara, peab kolmas isik esitama aruande arestitud vara omanikule võlgu olevate summade või varade kohta.

ÜlesÜles

Arestimise vältimise eesmärgil vara üleandmine või varjamine on karistatav. 

B. Kohtu järelevalve

Kohtu järelevalve vältimise eesmärgil vara üleandmine või varjamine on karistatav. 

C. Halduri määramine

Vara haldamine antakse üle haldurile. 

D. Esialgne õiguskaitse

Määruse järgimine tagatakse sageli sunnirahaga. 

E. Ajutine täitmine

Kohtuotsuse saab täitmisele pöörata hoolimata rakendatud õiguskaitsevahenditest.

3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad?
A. Eelarestimine

Kui peaasja ei ole veel algatatud, otsustab kohus arestimise kohaldamisel, et peaasi tuleb algatada hiljemalt kaheksa päeva jooksul pärast arestimist.

Selle tähtaja ületamisel arestimine tühistatakse.

Eelarestimine muudetakse kohtuotsuse alusel arestimiseks kohe, kui arestimist korraldav pool on saanud täitmisele pööramise loa, st täitedokumendi, ja on selle arestitava vara omanikule (kolmandale isikule, kui vara on kolmanda isiku valduses) kätte toimetanud.

Kui otsus peaasja tagasilükkamise kohta on lõplik, siis eelarestimine tühistatakse.

Eelarestimise võib tühistada arestitud vara omaniku taotluse alusel. 

B. Kohtu järelevalve

Voorzieningenrechter saab vara kohtu järelevalve alt esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus huvitatud isiku taotluse alusel vabastada. See kohtunik otsustab vajaduse korral, kummale poolele peab hoiulevõtja vara üle andma.

Kui vara kohtu järelevalve alla andmise aluseks olev arestimine tühistatakse, vabastatakse vara järelevalve alt. Hoiulevõtja annab sel juhul vara üle arestitud vara omanikule.

ÜlesÜles

Kui lõpliku kohtuotsuse või ajutiselt täitmisele pööratava kohtuotsusega on määratud vara suhtes õigustatud pool, annab hoiulevõtja vara sellele isikule üle. 

C. Halduri määramine

Kuivõrd peanõuet ei ole veel kohtusse esitatud, tuleb haldur määrata hiljemalt kohtu poolt määratud tähtajaks. Selle tähtaja ületamisel haldus lõpeb.

Kui lõpliku kohtuotsuse või ajutiselt täitmisele pööratava kohtuotsusega on määratud vara suhtes õigustatud pool, annab haldur vara sellele isikule üle.

Haldus lõpetatakse poolte ühise otsuse alusel või voorzieningenrechter’i poolt ühe poole taotluse alusel. 

D. Esialgne õiguskaitse

Ajutine abinõu kehtib, kuni kohus on teinud asjas sisulise otsuse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse kohtunik võib selle kehtivust piirata või kehtestada tingimuse, et asja sisuline arutamine peab algama kindlaksmääratud tähtajal. 

Asja sisulise arutamise käigus kohaldatud ajutine abinõu lõpeb, kui peaasi lõpetatakse enneaegselt. 

Abielulahutusmenetluse käigus kohaldatud ajutine abinõu jääb kehtima ka teatud ajaks pärast abielu lahutamist. Seda võib muuta või tühistada. Enne abielu lahutamist kohaldatud ajutine abinõu lõpeb, kui abielulahutusavaldust ei esitata nelja nädala jooksul pärast ajutise abinõu kohaldamist. 

E.  Ajutine täitmine

Apellatsioonikohtus võib täitmise peatada. Täitmise võib peatada ka täitmise vaidlustamine.

4. Õiguskaitsevahendid abinõu suhtes

Üldine kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vastuväite, kaebuse või kassatsioonkaebuse.

ÜlesÜles

Kostja, kelle kahjuks tehti tagaseljaotsus, võib esitada selle peale vastuväite tagaseljaotsuse teinud kohtule nelja nädala jooksul (algusmuutuja).

Kohtuvaidluse kaotanud pool võib esitada kaebuse (minimaalselt 1750 euro ulatuses) apellatsioonikohtusse kolme nädala jooksul pärast kohtuotsuse tegemist.

Kohtuvaidluse kaotanud pool võib esitada kassatsioonkaebuse ülemkohtusse (Hoge Raad) kolme nädala jooksul pärast kohtuotsuse tegemist kas esimese ja kõrgema astme kohtu või apellatsioonikohtu poolt. Kaebuse võib esitada ka otse ülemkohtusse. 

Kohtu määruse peale võib apellatsioonikohtusse ja ülemkohtusse esitada ka vastavalt kaebuse ja kassatsioonkaebuse.

Taotluse esitaja ja kohtuistungil osalenud huvitatud isikud esitavad kaebuse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse tegemist ja teised huvitatud isikud esitavad kaebuse kolme kuu jooksul pärast seda, kui neile on teatatud kohtu määrusest.

Eelnevates kohtuinstantsides toimunud kohtuistungitel osalenud pooled võivad esitada kassatsioonkaebuse kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse tegemist. 

Nende õiguskaitsevahendite mõjul peatatakse täitmine, kui kohtuotsus ei ole kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks. 

A. Eelarestimine

Arestimismääruse vastu ei saa kaebust esitada (tsiviilmenetluse seadustiku osa 700 lõige 2). Arestimist korraldav pool võib esitada kaebuse arestimise kohaldamata jätmise peale ja esitada seejärel kassatsioonkaebuse. 

B. Kohtu järelevalve

Kui otsus vara andmise kohta kohtu järelevalve alla tehti arestimist korraldava poole taotluse alusel, ei saa selle määruse peale kaebust esitada.

Taotluse esitaja võib esitada kaebuse ja seejärel keeldumise suhtes kassatsioonkaebuse.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse käigus tehtud kohtuotsuse peale võib esitada ka vastuväite, kaebuse ja kassatsioonkaebuse. 

C. Halduri määramine

Võib esitada vastuväite, kaebuse ja kassatsioonkaebuse. 

D. Esialgne õiguskaitse

Esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse või asja sisulise arutamise käigus kohaldatud ajutise abinõu peale võib esitada vastuväite, kaebuse ja kassatsioonkaebuse.

Abielulahutusmenetluse käigus kohaldatud ajutise abinõu peale ei saa kaebust või kassatsioonkaebust esitada. 

E. Ajutine täitmine

Kui kohtuotsust ei ole kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks, võib selle saavutamiseks esitada kaebuse, kassatsioonkaebuse või täitmine vaidlustada.

Kui kohtuotsus on kuulutatud ajutiselt täitmisele pööratavaks, võib apellatsioonikohus täitmise peatada. Kassatsioonkaebusega ei saa täitmist peatada. Täitmise saab peatada ka täitmise vaidlustamisega.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-08-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik