Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Luksemburg

Viimati muudetud: 26-07-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Luksemburg

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.1.1. Kas abinõu kohaldamiseks peab alati kohtult määruse taotlema? 2.1.1.
2.1.2. Millise kohtu pädevuses on nende abinõude kohaldamine? 2.1.2.
2.1.3. Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik? 2.1.3.
2.1.4. Missugune roll on vahendajatel, nt täitevametnikel või kohtutäituritel? 2.1.4.
2.1.5. Kulud 2.1.5.
2.2. Kirjeldada olulisi tingimusi 2.2.
3. Abinõude ese ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid meetmeid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 4.

 

Kohus võib vastavalt seadusele kohaldada esialgset õiguskaitset ja hagi tagamise abinõusid, et lahendada pooltevaheline vaidlus ajutiselt kuni lõpliku kohtulahendi tegemiseni pärast vastava asja täielikku kohtulikku arutelu.

Euroopa Kohus on nimetatud abinõusid määratlenud abinõudena, mida kohaldatakse õiguste tagamiseks, mille kaitseks on kohtusse pöördutud, säilitades samas nii faktilise kui juriidilise status quo.

Seetõttu on need abinõud mõeldud olukorra halvenemise ärahoidmiseks.

Tegelikkuses võimaldavad sellised abinõud kaitsta võlausaldajat ohu eest, et osa tema nõudest jääb täitmata, rakendades üht kahest võimalikust abinõust: võlgniku vara käsutusõigust piiratakse või vara koormatakse, võimaldades võlausaldajal vara võõrandamise korral taotleda oma õiguste kaitset seoses selle varaga.

Esialgse õiguskaitse näited:

  • võlgniku vallasvara või rahaliste vahendite arestimine;
  • vaidlusaluse kauba arestimine, kui selle kauba seisundit tuleb säilitada lõpliku kohtuotsuse tegemiseni;
  • kinnisvara koormamine (hüpoteek), firmaväärtuse ja väärtpaberite koormamine. Avalikustamise nõuded;
  • ettevõtte tavapärase juhtimise eest vastutava halduri määramine, kui ettevõtte juhtorganid ei ole enam otsustusvõimelised.

1. Millised on abinõude eri liigid?

Luksemburgi seadused sätestavad rea erinevaid esialgse õiguskaitse vorme, et tagada poolte õiguste säilimine enne poolte nõuete lõplikku lahendamist kohtumenetluse käigus.

Eristatakse järgmisi abinõusid:

  • abinõud, mida kohus kohaldab ilma võistleva kohtuliku aruteluta. Sellisel juhul taotleb pool esialgset õiguskaitset ühepoolse avaldusega ja kohus otsustab selle kohaldamise taotleja esitatud teabe alusel ning
  • abinõud, mida kohus kohaldab pärast võistleva kohtuliku arutelu toimumist. Sellisel juhul teeb kohus määruse abinõude kohaldamise kohta alles pärast avalikku kohtulikku arutelu (või mõnikord pärast kohtu nõupidamistetoas toimunud arutelu), kus pooled saavad oma seisukohad teatavaks teha. Arutelu toimumisest antakse teada kohtukutsega (mille toimetab kätte kohtutäitur) või kohtusekretäri kaudu, sõltuvalt seaduses sätestatud menetluskorrast.

2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1. Menetlus
2.1.1. Kas abinõu kohaldamiseks peab alati kohtult määruse taotlema?

Enamasti kohaldab esialgset õiguskaitset kohus sellekohase määrusega, mille annab kas ringkonnakohtu president või tema kohusetäitjaks nimetatud kohtunik.

Erandjuhul võib ka pool ise rakendada esialgset õiguskaitset, kuid sellisel juhul peab ta kohtult viivitamatult taotlema selle kinnitamist. Näiteks võib võlausaldaja, kellel on dokument, mis kinnitab seadusega sätestatud kehtiva nõude olemasolu (nt notariaalakt), arestida kolmanda isiku valduses oleva võlgniku vara. Seejärel arestitud vara külmutatakse, kuigi see on endiselt kolmanda isiku valduses, kes ei või seda vara käsutada, ning selle sundmüügi võib korraldada üksnes kohtu nõusolekul.

ÜlesÜles

Praktikast nähtuvalt piisab esialgset õiguskaitset kohaldava kohtumääruse saamiseks mõnel juhul vaid kohtule asjakohase avalduse esitamisest, lisades täiendava dokumentatsiooni ja selgitused. Kohus teeb määruse ühepoolse teabe alusel.

2.1.2. Millise kohtu pädevuses on nende abinõude kohaldamine?

Kohtu pädevus kohaldada esialgset õiguskaitset tuleneb seaduses sätestatud kohtualluvusest. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on asja sisuliselt arutava kohtu esimehe pädevuses.

Spetsiifiliste asjade (nt üürilepingud, vara kaasomand, vara ühisomand, pärimine, abieluvara režiim jne) suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on seadustes mitmed erisätted.

Menetluse erisätte puudumisel peab abinõude kohaldamist taotlev pool pöörduma kiireloomulisi asju arutavasse kohtusse. Sõltuvalt tsiviilasja hinnast on selliseks kohtuks kas kantonikohus (juge de paix – kuni 10 000 eurot) või kiireloomulisi asju arutav ringkonnakohtu kohtunik. Üldjuhul on nende pädevuses anda määrusi esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõude kohaldamiseks, mille eesmärk on välistada varade halvenemise otsene oht või peatada ilmselt ebaseaduslik tegevus (uue tsiviilmenetluse seadustiku § 933).

2.1.3. Kas advokaadi kaasamine on kohustuslik?

Üldjuhul ei ole advokaadi kaasamine kohustuslik. Kuid teatud tehnilist laadi menetluste puhul on professionaalne õigusabi hädavajalik.

2.1.4. Missugune roll on vahendajatel, nt täitevametnikel või kohtutäituritel?

Sageli eeldab esialgset õiguskaitset kohaldava kohtumääruse täitmine vahendaja kaasamist. Näiteks kui kohus on andnud määruse vara arestimiseks, peab kohtutäitur selle määruse täitma.

ÜlesÜles

Esialgse õiguskaitsena võib kohaldada ka vaidlusaluse eseme usaldamist erapooletu kolmanda isiku kätte. Kohus võib näiteks määrata hooldaja varale, mille omandiõigust nõuavad mitu isikut, või halduri, kes juhiks äriühingut, mille tegevus on aktsionäride vahelise vaidluse tõttu halvatud.

2.1.5. Kulud

Esialgse õiguskaitse kulud on väga erinevad.

Näiteks kauba arestimisel ei ole tegelik kulu üle 100 euro. Kuid sellele lisanduvad mitmesugused muud kulud (nt kui kohtutäitur peab toime panema läbiotsimisi), laokulud, kui arestitud kaup tuleb ladustada, dokumentide tõlkimise ja kättetoimetamise kulud, kui võlgnik elab välisriigis, ja loa väljastamise kulu. Tegelikud kohtutäituri kulud arestimise läbiviimisel võivad ulatuda 700 või 800 euroni.

Kui kohus määrab hooldaja või halduri, eeldab see kvalifitseeritud ja sellest tulenevalt oma töö eest suurt tasu nõudva isiku teenuse kasutamist.

Üldjuhul kannab esialgse õiguskaitse kulud esialgu selle kohaldamist taotlenud pool.

Laokulusid tuleb käsitada menetluskuludena, mille peab hüvitama kohtuvaidluse kaotanud pool. Kuid lõpliku kohtuotsuseni kannab kulud abinõud taotlenud pool.

2.2. Kirjeldada olulisi tingimusi

Üldjuhul võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada vaid kohtu hinnangul tõelise või vältimatu vajaduse korral. Nõuetekohase põhjenduseta võib kohaldada vaid üksikuid abinõusid (nt taotlus ruumide plommimiseks pärast surma).

Kui võlausaldaja taotleb määrust vara arestimiseks, peab kohus kontrollima, kas nõue näib esitatud dokumentide ja seletuste alusel olevat põhjendatud.

ÜlesÜles

3. Abinõude ese ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid meetmeid kohaldada?

Esialgset õiguskaitset võib kohaldada kogu isikule kuuluva vallasvara suhtes. Välja jäetakse üksnes igapäevaseks eluks vajalikud tarbeesemed.

Luksemburgi seadustega on lubatud kohaldada arestimist töötasu ja muu sissetuleku (renditulu, töötushüvitised jne) suhtes. Kuid alati jäetakse välja teatud osa, mida loetakse ülalpidamise seisukohalt oluliseks.

Võlausaldaja ei saa siiski arestida kinnisvara. Selleks on vajalik täitmisele pööratav kohtuotsus.

3.2. Milline on selliste abinõude mõju?

Enamikel juhtudel määrab kohus ise kohaldatava abinõu õigusliku toime. Kohus võib selle kehtivust ajaliselt piirata või kohaldada abinõusid üksnes konkreetse vara või teo suhtes.

Kui kohus kohaldab arestimist poole ühepoolse avalduse alusel, näeb seadus ette tähtajad arestimise kinnitamise avalduse esitamiseks kohtule. Kui kinnitamist ei taotleta õigeaegselt, on arestimine automaatselt õigustühine.

4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

Kiireloomulisi asju arutava kohtu poolt pärast võistlevat kohtulikku arutelu antud määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruse peale võib kaebuse esitada 15 päeva jooksul pärast kohtulahendi kättetoimetamist.

Ühepoolse avalduse alusel tehtud kohtulahendeid ei saa apellatsiooni korras edasi kaevata. Kuid isikul, kelle arvates abinõud kohaldati ebaseaduslikult, on uue tsiviilmenetluse seadustiku § 66 alusel kahju hüvitamise hagi esitamise õigus. Kiireloomulisi asju käsitlevalt kohtult võib taotleda uue esialgse õiguskaitse kohaldamist, mis peataks ühepoolse avalduse alusel varem kohaldatud abinõu mõju.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Luksemburg - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 26-07-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik