Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Itaalia

Viimati muudetud: 15-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Itaalia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Hagi tagamise abinõude loetelu 2.
2.1. Ebatüüpilised abinõud 2.1.
2.2. Tüüpilised abinõud (mille sisu on määratud seadusega) 2.2.
3. Millistel tingimustel võib kõnealuseid abinõusid rakendada? 3.
4. Abinõude laad 4.
4.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid rakendada? 4.1.
4.2. Milline on selliste abinõude mõju? 4.2.
4.3. Kui kaua need abinõud kehtivad? 4.3.
5. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 5.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

Itaalia kohtumenetluses tuntakse mitmesugustes normistikes sätestatud abinõusid, mida võib käsitada esialgse õiguskaitse või hagi tagamise abinõudena. Neid abinõusid võidakse määratleda nende eesmärgi kaudu, milleks on a) ennetada põhikohtuasjas tehtava otsuse võimalikku sisu või tagajärgi ajutise või erakorralise abinõuga (esialgne õiguskaitse) või b) kindlustada teatava olukorra püsimine põhikohtuasja menetlemise lõpuni, tagamaks menetluse praktiliste tagajärgede realiseerumine, kui mis tahes asjaolude muutumine võib takistada selliste tagajärgede realiseerumist (hagi tagamine), või isegi c) tagada ohtliku või kahju tekitanud olukorra kiire kõrvaldamine (esialgne õiguskaitse või hagi tagamine, olenevalt sellest, mida kohaldati).

Esialgse õiguskaitse ja hagi tagamise abinõudel on teatavad ühised jooned. Need lihtsustavad ja kiirendavad menetlust, on enamasti ajutised ja aitavad kaasa asja lahendamisele. See kaasaaitav funktsioon ei ole siiski hädavajalik; 1990. aasta reformiga, mis vaadati hiljem 2005. aastal läbi, sätestati tsiviilmenetluse seadustikus hagi tagamise abinõude põhinormistik. Kõnealuse menetlusmudeli kohaselt, mis on aluseks kõigile hagi tagamise abinõudele (olenemata sellest, kas need on sätestatud menetlusseadustikus endas või konkreetses õigusaktis), võib mõnel konkreetsel juhul ilmneda, et abinõule ei järgne kohtuotsust või hilisemat abinõud; sellisel juhul toimib hagi tagamise abinõu tegelikult pelga kaitseabinõuna (nt kui isik täidab talle esitatud nõude vabatahtlikult; 2003. aastal vastuvõetud õigusakti alusel kohaldatakse samu sätteid äriühinguid ning finantsvahendusettevõtteid ja krediidiasutusi käsitlevates menetlustes).

ÜlesÜles

Kuna kõnealusele ühtsele hagi tagamise korrale viidatakse üldjuhul kõigi abinõude puhul, keskendutakse järgnevas analüüsis põhiliselt sellele mudelile.

Esialgse õiguskaitse või hagi tagamise kohaldamise üle otsustab kohus (vt vastus 3. küsimusele). Abinõu võib kohaldada juhul, kui see on vajalik, kas enne põhikohtuasja arutelu või selle ajal. Eristada võib tüüpilisi abinõusid, mille puhul abinõu sisu on määratud õigusaktiga, ja ebatüüpilisi abinõusid, mille puhul kohtunikule on seadusega antud kaalutlusõigus, et valida sobivaim viis hageja või kaebaja õiguste kaitseks (vt vastus 2. küsimusele).

Hagi tagamise taotluse läbivaatamine on oma vormilt lihtne ja kiire, kuna selle eesmärk on vältida „igasuguseid ebavajalikke vorminõudeid” (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 669 sexies alusel). Teisalt on tagatud võistleva menetluse põhimõtte järgimine (mida on rõhutatud põhiseaduse artikli 111 uues sõnastuses). Kohtunik peab pooled ära kuulama ja kõrvutama nende seisukohti ning võib samuti anda korralduse vajalikuks peetavate kontrollide tegemiseks enne taotleja kasuks või kahjuks otsustamist. Vaid erandjuhtudel, kui asi on kiireloomuline, on võimalik abinõu kohaldada teist poolt ära kuulamata.

2. Hagi tagamise abinõude loetelu

2.1. Ebatüüpilised abinõud
  • Erakorralised abinõud:

Neid abinõusid võib kohaldada muu sobiva (tüüpilise) abinõu puudumisel. Abinõu täpne laad ei ole kindlaks määratud; selle sisu määrab kohtunik omal äranägemisel (kuigi ilmselgelt ei saa kohaldada abinõu, mis on seadusega keelatud või mis on vastuolus põhiseaduslike põhimõtetega). Abinõu eesmärk on siiski kindlaks määratud, kuna seaduse kohaselt peab kohtunik andma korralduse sellise abinõu kohaldamiseks, mis konkreetsel juhul aitab tõenäoliselt „vältida ähvardavat ja korvamatut kahju” (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 700), samas „tagades esialgu asjas tehtava otsuse täidetavuse”. Abinõu taotlev isik peab täpsustama asja faktilised asjaolud ja kohaldatavad õigusnormid, kuna kohtuniku otsust arvestatakse põhikohtuasja edaspidisel menetlemisel. Sel põhjusel öeldakse, et lõplik otsus n.ö absorbeerib esialgse õiguskaitse abinõu.

ÜlesÜles

2.2. Tüüpilised abinõud (mille sisu on määratud seadusega)
  1. Vara ajutise arestimise määrus

Sellise vara (vallasasjad, kinnisasjad ja äriühingud) ajutine arestimine, mille omandi- või valdusõiguse üle vaieldakse. Abinõu tagab vara säilimise.

  1. Mareva määrus (vara käsutamise kohta keelumärke tegemine)

Mareva määrus keelab isikul vara (vallas- või kinnisvara) või rahasummat käsutada. Määruse väljaandmise eesmärk on kaitsta võlausaldajaid, kellel on põhjendatud kartus, et nende laenud ei ole enam tagatud. Viimasel ajal on Mareva määrust võimalik kasutada juhul, kui isik ei maksa oma lahutatud abikaasale nõuetekohast elatist.

  1. Valduse kaitsmise abinõud

Neid abinõusid rakendatakse juhul, kui isik soovib oma vara kaitsta ähvarduse või häirimise eest või kui taotleja palub taastada oma omandiõiguse.

  1. Quia timet määrus

Nii nagu eelmise abinõu puhul on quia timet määruse eesmärk säilitada status quo, et vältida ähvarduse elluviimist (teiste poolt).

  1. Uurimisega seotud ettevaatusabinõud

Asja uurimisel rakendatavad ettevaatusabinõud on rangelt menetluslikud ja seotud tõenditega. Kui tõendeid tuleb menetluse mõnes etapis koguda kiirelt ja on põhjust karta, et tõendi hankimine võib mingil põhjusel osutuda hiljem võimatuks, võib kohtunik anda põhjendatud määruse tunnistajate küsitlemiseks või tehniliste uurimistoimingute või kontrollide tegemiseks.

ÜlesÜles

  1. Esialgu täitmisele kuuluva vaidlustatud kohtuotsuse täitmise peatamine

See on esialgse õiguskaitse abinõu selle kõige avaramas tähenduses. Kuigi esimese astme kohtu otsust tuleb seaduse järgi täita, võib apellatsioonikohus peatada otsuse täitmise, kui tundub, et see on piisavalt põhjendatud.

  1. Ajutised abinõud abielulahutuse menetluses

Nende abinõude eesmärk on pakkuda asjaomaste isikute ja vara puhul kohest õiguskaitset vanematevahelistes konfliktolukordades ja hoida ära võimaliku kahju tekkimine lastele, kes võivad olla järelevalveta ja piisavate vahenditeta.

  1. Alimentide maksmise määrus

Alimentide maksmise määrus antakse isikule, kellelt nõutakse alimentide maksmist menetluse ajal.

  1. Pitserite kinnitamine või eemaldamine

Kõnealust abinõu rakendatakse surnule kuulunud varaga seotud vaidluste korral.

  1. Ajakirjandusõiguste kontsentreerumist ennetav määrus

Kõnealust abinõu rakendatakse pressiombudsmani taotluse alusel enne otsuse tegemist konkurentsimenetluses.

  1. Ebaausa konkurentsi vältimise määrus

Kõnealust abinõu rakendatakse selleks, et takistada konkurentsieeskirjade (kaubamärke, klientide „küttimist” jne reguleerivad normid) rikkumist.

  1. Määrus hoiduda äriühingute sõlmitud lepingutes ebaõiglaste või ebamõistlikult kahjustavate tingimuste kasutamisest

Kõnealust abinõu rakendatakse tarbijarühmade või kaubanduskodade taotluse alusel, kui viimased on taotlenud mõne lepingutingimuse tunnistamist ebaseaduslikuks.

ÜlesÜles

  1. Tööandja kohustamine töötajale esialgse summa maksmiseks

Sellekohane määrus antakse, kui asjaomase summa üle ei vaielda või kui summa on lõplikult kindlaks määratud töövaidlusmenetluses.

  1. Ajutised abinõud seoses hüljatud alaealistega

Neid abinõusid rakendatakse enne eestkosteasjas otsuse tegemist.

  1. Ajalehes või ajakirjas avaldatud artikli või raadio- või televisioonisaate kohta paranduse avaldamise määrus

Määrus antakse väärteabe avaldamise asjas.

  1. Kahjuhüvitise määramine

Kahjuhüvitis määratakse liiklusõnnetuses kannatanule, kes kannatab puudust, kui asjaolude kokkuvõtlik hindamine näitab, et teine isik oli vastutav.

  1. Äriühingu üldkoosoleku otsuse täitmise või kehtivuse peatamine

Seda hagi tagamise abinõu rakendatakse juhul, kui piiratud vastutusega äriühingu otsusega on rikutud seadust või äriühingu põhikirja.

  1. Määrus piiratud vastutusega äriühingu dokumentide kontrollimiseks

Sellise määruse andmist peab taotlema vähemalt üks kümnendik äriühingu aktsionäridest ja see antakse äriühingu juhtkonna vastutust käsitlevas asjas.

  1. Ametiühingu esindaja ametisse ennistamise määrus

Seda abinõu rakendatakse juhul, kui ametiühingu esindaja on põhjuseta töölt vallandatud.

  1. Pankrotikohtu korraldusel võetavad pankrotiavalduse tagamise abinõud

Võlausaldajate huvide kaitsmiseks pankrotimenetluses on mitmesuguseid abinõusid.

ÜlesÜles

3. Millistel tingimustel võib kõnealuseid abinõusid rakendada?

Kas kõnealuste abinõude rakendamiseks peab alati loa andma kohus?

Tavaliselt on esialgse õiguskaitse abinõud juba oma laadilt ajutised, kuid need muudavad või mõjutavad mingil viisil vaidluses osalevate üksikisikute õigusi või olukorda ning seetõttu võib neid põhiseaduse kohaselt rakendada ainult kohus (välistades sellega mis tahes võimuavalduse üksikisiku poolt, kes ei või ise õigust mõista).

Milline kohus võib anda esialgse õiguskaitse määruse? Kui abinõu rakendamist taotletakse iseseisvalt enne põhikohtuasja menetlemist, hindab taotlust kohtunik, kellele on asja arutamine üldise menetluskorra alusel määratud (v.a rahukohtunikud, kelle pädevuses ei ole selliste otsuste tegemine; sellisel juhul suunatakse asi ringkonnakohtusse). Kui abinõu rakendamist taotletakse põhikohtuasja menetlemise ajal, teeb asjaomase otsuse kohtu eesistuja. Välisriigi kohtulahenditega seoses esitatud taotlusi käsitletakse erinormide alusel. Samuti on eraldi reguleeritud ka konkreetsete kohtute pädevus (nt punktis 2.2.11 kirjeldatud ebaausa konkurentsiga seotud abinõude rakendamist tuleb taotleda apellatsioonikohtult, samas kui abikaasasid ja lapsi käsitlevate abinõude rakendamist (punkt 2.2.7) ringkonnakohtu presidendilt).

Milline on vahendajate, näiteks kohtutäiturite roll? Kohtukoosseisu moodustamine algatab otsese suhte kohtuniku ja poolte vahel. Mõnikord on aga õigussuhte esialgsesse reguleerimisse kaasatud ka kohut abistavad ametnikud (kohtutäiturid), näiteks vara ajutise arestimise määruse või Mareva määruse puhul, kuna neid määrusi täidetakse valdavalt sama moodi nagu täitemenetluses täidetavaid täitedokumente ning seetõttu on ette nähtud teiste abistavate avaliku võimu kandjate kaasamine.

ÜlesÜles

Nimetage eri abinõudega kaasnevad kulud. Kui põhikohtuasi või esialgse õiguskaitse menetlus kantakse kohtuasjade nimekirja, tasub hageja maksuametile riigilõivu nagu iga teise kohtuasja puhul. Summa on kindlaksmääratud ja sõltub menetluse laadist ja hagihinnast. Poolte ja nende advokaatide vahelist suhet korraldavad tavaliselt asjaomased pooled ise, kuigi on olemas advokaaditasude tabelid, mida korrapäraselt koostavad kutseliidud ja mis kinnitatakse justiitsministeeriumi käskkirjaga. Tabelis on märgitud miinimum- ja maksimumtasud ning tabel on siduv, kui soovitakse kindlaks määrata kohtuasja kaotanud poolelt väljamõistetavad kulud juhtudel, kui kohtunik on otsustanud mõne abinõu rakendamise üle (nt kui kohtunik jätab rahuldamata ebatüüpilise erakorralise abinõu taotluse ja lõpetab seega eelmenetluse).

Kirjeldage faktilistele asjaoludele esitatavaid nõudeid. Milliste kriteeriumide alusel otsustab ringkonnakohus määruse andmise

Kui küsimus on võlanõudes, kas nõue peab olema vaidlustatud?

Kas asi peab olema kiireloomuline?

Kas tuleb tõendada, et lõpliku otsuse tegemine on võimatu, kuna võlgniku vara on kõrvaldatud või kaduma läinud? Tavaliselt peavad kõik, kes taotlevad kohtu määrust, tõendama, et asjaoludes või õigustes on toimumas muudatus või seda on ette näha ja et olukord võib tõepoolest kahjustada hageja huve, st et olukord teeb vajalikuks ohu kõrvaldamise või abinõude rakendamise selleks, et hoida põhikohtuasjas otsuse tegemiseni ära edasise kahju tekkimine. Arvesse tuleb võtta viivitamise riski (abinõu rakendamisel). Igal abinõul on vastavalt abinõu reguleerivale õigusaktile oma kohaldamisala, pidades silmas tagatavaid õigusi (nt uute tööde tegemine kinnisasja puhul; vajadus korraldada suhted lastega, ajutised abinõud; kahju äritegevusele, ebaausa konkurentsi vältimine jne).

ÜlesÜles

Ohu olemasolu põhimõte kehtib ka juhul, kui hageja olukord on muutunud raskemaks või halveneb jätkuvalt, nt kui võlgnik jätkab vara kõrvaldamist ja seega vähendamist. Ainuüksi ohule viitamisest siiski ei piisa; kiireloomuliste abinõude vajalikkust tuleb üsna konkreetselt tõendada.

4. Abinõude laad

4.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid rakendada?

Pangakontod? - Vallasvara? - Registrisse kantud transpordivahendid? - Kinnisvara? - Muu vara?

Ajutisi abinõusid võib rakendada mis tahes vara suhtes. Õigusaktis on sätestatud abinõude rakendamise piirid. Kohtunik otsustab nende piiride raames, kas vara suhtes võib anda kohtumääruse, selle alusel, kas vara on võlausaldaja jaoks tagatiseks, või - eriti seoses ebatüüpiliste abinõudega - mida on vaja esialgse õiguskaitse tagamiseks.

Kui tegemist on vara arestimisega, mille puhul valdavalt kehtivad täitemenetluse normid, on vastutus piiratud objektiivsete kriteeriumidega, st arestida võib selliseid isiklikke või kasutusel olevaid esemeid, mis kuuluvad isikule, kelle vastu on abinõu suunatud. Eelkõige võib arestida arvelduskonto või kehtestada konto kasutuslimiidi. Sõiduki võib arestida vaid teatavatel kindlatel tingimustel.

Igal juhul on oluline kriteerium see, et ei kahjustataks abinõu eesmärki, milleks on olukorra püsimise kindlustamine. Seega kahjustaks vallasvara või sõidukite müük võlausaldajat, mis võib olla aluseks võlgniku ja ka ostja vastutuse tekkele, kui ostja ei ole võtnud vaevaks välja selgitada kohtu määruse olemasolu või on otsustanud seda ignoreerida, eeldusel et üksikasjalikud andmed asjaomaste esemete kohta on kättesaadavad avalikes registrites. Kui võlgnik müüb mõne muu eseme (nt vääriseseme), võib võlausaldaja eseme tagasi nõuda asjaõigusliku hagiga.

ÜlesÜles

4.2. Milline on selliste abinõude mõju?

Milline on abinõude mõju võlgnikule, kes ei järgi korraldust? Kas ta võib endiselt oma vara käsutada? Kas teda võib karistada? Millised on panga kohustused seoses teabe avaldamise ja konto arestimisega? Millised on karistused määruse täitmatajätmise eest?

Kui isik jätab täitmata võlausaldajale antud tagatise kaitseks võetud abinõu, on ta eelkõige kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud kahju. Ilmselgelt tuleb tutvuda määruse sisuga, et veenduda, kas seda pole jäetud täitmata seoses eseme käsutusõigusega.

Kui on võimalik tõendada, et isik, kellele määrus on suunatud, tegutses pahauskselt või oli muul viisil süüdi, võib kohtunik teise poole taotlusel nõuda kohustuse täitmata jätnud isikult kulude tasumist ja kahju hüvitamist ning see nõue vormistatakse kohtulahendina.

Kui kostja ei täida kohtu määrust, võib kohtunik enne kohtumenetluse lõppu kohaldada mõnda muud hagi tagamise või täiteabinõu. Kui määruse täitmata jätmisega kaasneb pettus, võetakse süüdlane kriminaalkorras vastutusele.

Pank, kus isik on avanud konto, võib kolmandatele isikutele teatada vaid seda, et konto on arestitud, kuid pank ei tohi teatada konto arestimise põhjust.

4.3. Kui kaua need abinõud kehtivad?

Kas abinõu kehtivuse aeg on tavaliselt sätestatud seaduses või peab kohtunik selle täpsustama määruses?

Kas määrus kehtib kohtuotsuse väljakuulutamiseni või uue määruse andmiseni?

Kui määrust ei antud võistlevas menetluses, kas on kehtestatud tähtaeg, mille jooksul tuleb pooled kutsuda ärakuulamisele?

ÜlesÜles

Nagu esimeses vastuses märgitud, on esialgsel õiguskaitsel tavaliselt järgnevas kohtumenetluses abistav ülesanne, mistõttu asjaomast määrust kohaldatakse tavaliselt kohtuotsuse väljakuulutamiseni.

Kohtunik võib siiski muuta tähtaegu, anda uue määruse või tühistada esialgse abinõu, isegi asja kohtuliku arutamise ajal, olenevalt juhtumi asjaoludest. Ta võib hagi tagamist taotlenud poolelt nõuda ka tagatise andmist, et kindlustada poolte võrdne kohtlemine, kui hiljem ilmneb, et abinõu rakendamine oli alusetu. Samuti ei takista taotluse esialgne rahuldamata jätmine hagi tagamise abinõu hilisemat kohaldamist, kui esitatakse uus taotlus ja tehakse kindlaks, et uute asjaolude tõttu on abinõu kohaldamine vajalik.

Kui hagi tagamise abinõu on rakendatud pooli ära kuulamata (erandjuhus, vt eespool esimene punkt) ja kui abinõu põhjendatakse vaid asja kiireloomulisusega, peab kohtunik abinõus (mis selles olukorras on pigem korraldus kui määrus) nõudma, et pooled kuulatakse ära hiljemalt 15 päeva jooksul, määrates hagejale abinõust teatamiseks kindla tähtaja (kuni kaheksa päeva). Pooled kuulatakse ära lihtsustatud ja vorminõueteta menetluses (vt eespool punkt 1), misjärel kohtunik kinnitab esialgse abinõu, muudab seda või tühistab selle.

5. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

Kes võib esitada määruskaebuse?

Milline kohus vaatab läbi määruskaebusi?

Kas kaebus tuleb esitada teatava tähtaja jooksul?

Millised on määruskaebuse esitamise tagajärjed?

Pool võib taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise peale (olenevalt asjaomastest huvidest ja võetud abinõu liigist) esitada määruskaebuse ringkonnakohtusse 10 päeva jooksul pärast abinõust teatamist. Kohus lahendab määruskaebuse kollegiaalselt. Kui abinõu kohaldamise on otsustanud apellatsioonikohus, esitatakse määruskaebus apellatsioonikohtu mõnele teisele osakonnale või - kui see ei ole võimalik - lähimale apellatsioonikohtule. Igal juhul võtab otsuse esialgse abinõu kinnitamise, muutmise või tühistamise kohta vastu kohtu kolleegium.

Määruskaebus ei peata abinõu kohaldamist ja määruskaebuse kohta tehtud otsust ei saa vaidlustada. Kui edaspidi ilmub uusi tõendeid selle kohta, et abinõu kahjustab tõsiselt isikut, kelle vastu see on kehtestatud, võib määruskaebust arutav kohus siiski abinõu kohaldamise peatada või nõuda teise võimalusena sobiva tagatise andmist.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Itaalia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik