Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Ungari

Viimati muudetud: 25-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Ungari

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? 2.
2.1. Kirjeldage menetlust! 2.1.
2.2. Millistel tingimustel neid abinõusid kohaldatakse? 2.2.
3. Abinõude ese ja laad? 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua sellised abinõud kehtivad? 3.3.
4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 4.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus on vaidlustatud nõude rahuldamise tagamiseks ette nähtud kaht tüüpi õigusmeetmed: esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärus ja esialgne täitmine, mis võimaldavad kaitset enne õiguslikult siduva kohtulahendi tegemist. Sellele lisanduvad hagi tagamise abinõud, mis on sätestatud täitemenetlust käsitlevas 1994. aasta LIII seaduses.

2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1. Kirjeldage menetlust!
Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärus:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 156 näeb ette esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse, mille eesmärk on tagada kohene õiguskaitse takistamaks õiguste kahjustamist, mida ei ole aja möödudes enam võimalik tagantjärele heastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega kohustab kohus hageja vastaspoolt täitma nõude ajal, kui kahe poole vahelises kohtuvaidluses ei ole veel lahendit tehtud. Vastupidiselt üldreeglile teeb kohus hagi suhtes esialgse kohtulahendi ning võib apellatsioonimenetlusest hoolimata pöörata täitmisele esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse.

Reeglina võib esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse teha vastavasisulise taotluse korral; kohus võib selle omal algatusel teha vaid juhul, kui see on konkreetselt seaduses sätestatud: põlvnemise tuvastamise hagi puhul - kui kohtumenetlus on peatatud - elatise suhtes, mida lapsel on õigus saada [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 153 lõige 3] ning abieluõiguslikes menetlustes lapse elukoha ja toetuse ning vanema- ja suhtlusõiguste laiendamise või piiramise suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 287).

ÜlesÜles

Taotluse võib esitada ainult kohtumenetluse käigus - kõige varem hagi esitamisel.

Taotluse sisus tuleb ära näidata, et selles esitatud asjaolud on usutavad ning need on seotud ühega osutatud olukordadest, mis vajavad kohest õiguskaitset (kahju tekkimise oht, vajadus õiguskaitse järele, mis on tingitud kohtuvaidluse staatuse muutumisest või olukord õiguskaitses, mis vajab eritunnustust) ning taotletav abinõu peab muidugi vältima õiguste kahjustamist. Taotleja ei pea teavet tõendama, vaid üksnes näitama, et see on usutav. Kui abinõud on rakendatud, on kontrollimise võimalused piiratud; seda lubatakse üksnes juhul, kui hagi ei saa ilma selleta lahendada. Kõnealune piirang tuleneb esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse eesmärgist ning asjaolust, et pool peab näitama ainult sellise olukorra võimalikkust, ilma et kontrollitaks taotluse täielikku tingimustele vastamist.

Otsust tehes peab kohus kaaluma, kas pool on ära näidanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärust põhjendavad õiguslikud tingimused on tõenäoliselt täidetud. Samuti võib kohus otsustada, kui usutavalt peab pool tingimuste täitmist näitama. Kui taotlus vastab kõnealustele tingimustele, hindab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumäärusest tuleneda võivat kahju ning võrdleb seda saavutatava kasuga. Kuigi seaduses kasutatakse väljendit „tulenev kahju”, tähendab see tegelikult mitte juba tekkinud kahju, vaid seda, mis võib tuleneda kohtumäärusest ja selle täitmisest. Kui hindamisel leitakse, et kahju ületab kasu, jäetakse taotlus rahuldamata. Hindamisel otsustab kohus ka seda, kas esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse puhul tuleb esitada tagatis.

ÜlesÜles

Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendab kohus määrusega. Erandjuhtudel tühistab kohus otsusega oma esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse.

Kohus võib taotluse lahendada nii tegeliku kohtumenetluse käigus kui ka eraldi.

Määrus on jõus kuni selle tühistamiseni või, kui seda ei toimu, asjas lõpliku kohtuotsuse tegemiseni või kui esimese astme kohtu otsus muutub õiguslikult siduvaks.

Mõlemad pooled võivad taotleda määruse tühistamist.

Esialgne täitmine:

Esialgset täitmist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 231. Nende sätete kohaselt võib õiguslikult siduv otsus mõnel juhul jõustuda ning selle võib täitmisele pöörata enne tegelikku lõplikku otsust. Kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 231 loetletud juhtudel on samas artiklis kirjeldatud tingimused täidetud, peab esimese astme kohus otsuse omal algatusel esialgselt täitmisele pööratavaks kuulutama. Kui otsuse võib edasi kaevata, võib asjaomase isiku taotlusel kohtuasja asjaolusid arvesse võttes teha esialgse täitmise kohta otsuse ka teise astme kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on esitatud täielik loetelu, mida ei või laialt tõlgendada. Seega ei saa muudel juhtudel esialgset täitmist nõuda.

Selle põhjal tuleb hoolimata sellest, kas otsus kaevatakse edasi või mitte, kuulutada täitmisele pööratavaks järgmised kohtuotsused:

  • Otsus elatise või lapsele ülalpidamise maksmise ja muude sama eesmärgiga ajutiste teenuste osutamise kohta;
  • Otsus kuritarvitamise lõpetamise kohta;
  • Otsus vaidlustamata nõude rahuldamise kohta;
  • Otsus rahasumma maksmise kohta, mis tuleneb autentses juriidilises dokumendis või vaieldamatut tõendit kujutavas eradokumendis võetud kohustusest (artiklid 195 ja 196), kui kõnealune dokument kinnitab kõiki selle aluseks olevaid asjaolusid;
  • Otsus mittevaralise toimingu tegemise kohta, kui hageja kannatab ebaproportsionaalselt suurt kahju või kui täitmise edasilükkamisest tekkivat kahju on raske kindlaks määrata, ning kui hageja esitab piisava tagatise.

Kui esimese astme kohus kuulutab lahendi tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitest 231 ja 232 hoolimata esialgselt täitmisele pööratavaks, võib teises astmes tegutsev koja president teha määruse menetluse peatamise kohta enne kohtuistungi toimumist ning kohtuasja kõikide asjaolude kontrollimist, kuid huvitatud poole nõudel võib seda teha ka juhul, kui kohtuistung edasi lükatakse.

ÜlesÜles

Kohus võib mitte kohaldada esialgset täitmist, kui kohaldamisega kaasneks kostjale ebaproportsionaalselt suurem koorem kui kaasneks kohaldamata jätmisega hagejale. Kostja peab selleks aga igal juhul esitama kohtule avalduse; kohus ei tohi esialgset täitmist omal algatusel kohaldamata jätta loetletud juhtudel.

Hagi tagamise abinõu täitmine:

Ungari seaduste kohaselt võib täitmisele asuda vaid juhul, kui kohus on väljastanud täitedokumendi. Täitedokumendi võib väljastada, kui lõplik kohtulahend sisaldab kohustust (nõuet midagi teha), see on õiguslikult siduv või esialgsele täitmisele kuuluv ning kui täitmise tähtaeg on saabunud. Kui kõik need kolm tingimust ei ole üheaegselt täidetud, ei ole täitedokumenti võimalik väljastada ning täitmist ei saa seega alustada. Õigustatud isiku õiguste kaitsmiseks on aga võimalik hagi tagada.

Kui nõude täitmiseks ei saa veel väljastada täitedokumenti, kuid täitmist taotlev pool on näidanud, et nõude hilisem täitmine on tõenäoliselt ohus, teeb kohus täitmist nõudva poole taotlusel hagi tagamise määruse, nõudes:

  1. rahalise nõude puhul tagatist ja
  2. konkreetse asja käsutamise keelamist.

Hagi tagamise abinõu võib kohaldada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kui nõue põhineb näiteks kohtuotsusel, mille alusel võiks välja anda täitedokumendi, kuid seda ei saa teha, kuna kohtuotsus ei ole veel õiguslikult siduv, või kui otsus on õiguslikult siduv, kuid selle täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud; või perekonnakohtusse esitatud hagi põhjal on alustatud abieluõiguslikku või mõnd muud menetlust ning nii nõude kehtivust, suurust kui ka vastavust tõendab autentne juriidiline dokument või vaieldamatut tõendit kujutav eradokument.

ÜlesÜles

Menetlemise õigus on esimesel juhul kohtul, kellel on õigus väljastada täitedokument ning teisel juhul kohtul, kus menetlus algatati.

Kohus peab hagi tagamise abinõu kohaldamise otsustama kiirkorras ja mitte rohkem kui kaheksa päeva jooksul ning saatma hagi tagamise määruse viivitamatult kohtutäiturile.

Hagi tagamise määruse peale esitatud kaebusel ei ole peatavat toimet.

Pärast hagi tagamise määruse kättesaamist kutsub kohtutäitur kiireks täitmiseks vajaliku ettemakse tegemiseks kohe välja täitmist taotleva poole, ning kui ettemakse on tehtud, alustab ta viivitamatult hagi tagamise määruse täitmise menetlust.

2.2. Millistel tingimustel neid abinõusid kohaldatakse?

Kohtu poolt kohaldatav kriteerium kajastab põhimõtteliselt vajadust tagada nõude järgnev täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamise peamiseks kriteeriumiks on see, et täitmisele pööramine peab olema vajalik kahju tekkimise otsese ohu ärahoidmiseks või kohtuvaidlust tingiva olukorra säilitamiseks või hageja konkreetsete õiguste kaitsmiseks ning abinõu tekitatav kahju ei ületa sellega saavutatavat kasu. Esialgseks täitmiseks peab kohus andma välja täitedokumendi. Kaalutlusõigust saab kasutada vaid juhul, kui kostja taotleb esialgse täitmise kohaldamata jätmist. Hagi tagamise abinõu kohaldamiseks peavad olema tõendid selle kohta, et nõude järgnev täitmine on ohus. Seepärast peab nõue olema kõigil kolmel juhul vaidlustatud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse ja hagi tagamise abinõu puhul peab nõude täitmine olema ohus; esialgse täitmise kohaldamise kriteeriumiks on õigustatud isiku huvide kaitse.

ÜlesÜles

3. Abinõude ese ja laad?

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?

Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse puhul nõuab kohus hagis või esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluses esitatud nõude täitmist. See võib laieneda taotluses esitatud mis tahes nõudele.

Esialgne täitmine tähendab esimese astme kohtu lahendi, mis ei ole veel jõustunud, täitmisele pööramist; sellega saab nõuda ka mitmete kohustuste täitmist või teenuste osutamist.

Hagi tagamise abinõuna võib kohus nõuda konkreetse asja käsutamiskeeldu või rahalise nõude puhul tagatist. Kui kohus nõuab rahalise nõude puhul tagatise esitamist, toimetab kohtutäitur sellekohase määruse võlgnikule kätte, nõudes temalt kohe sisse ka kohtutäituri kätte makstava asjakohase summa. Kui võlgnik nõuet ei täida, võib kohtutäitur arestida võlgniku mis tahes vara. Kinnisvara arestimiseks võtab kohtutäitur viivitamatult ühendust kinnistusametiga, et teha märge kinnistusraamatusse täitmisele pööramise õiguse kohta rahalise nõue tagamiseks.

Rahasumma tagamisel toimetab kohtutäitur võlgniku poolt võlgnetavat summat haldavale finantsasutusele kätte määruse, mille kohaselt see ei tohi tagatud summat ja summat, mis katab menetluskulud, pärast määruse kättesaamist võlgnikule või mis tahes muule isikule välja maksta, ning kui kontojääk on väiksem kui tagatav summa, peab ta toimima samamoodi tulevaste maksete suhtes.

Konkreetse asja käsutamiskeeld võib laieneda väärtust omavale mis tahes vallasvarale.

ÜlesÜles

3.2. Milline on selliste abinõude mõju?

Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse ja esialgsele täitmisele pööramise puhul peab võlgnik täitma kohtuotsust. Täitemenetlust võib alustada määruse alusel.

Hagi tagamise abinõusid on kahte tüüpi ning nende mõju on erinev. Kui abinõu võetakse nõude tagamiseks, peab võlgnik andma kohtutäiturile üle kindlaksmääratud rahasumma. Kui võlgniku raha haldab finantsasutus, toimetab kohtutäitur võlgniku raha haldavale finantsasutusele kätte kohtumääruse, mille kohaselt ei tohi ta pärast määruse kättesaamist tagatud summat ning menetluskulusid katvat summat võlgnikule või mis tahes muule isikule välja maksta, ning kui kontojääk on väiksem kui tagatav summa, peab ta toimima samamoodi tulevaste maksete suhtes. Finantsasutus teavitab kohtutäiturit kaheksa päeva jooksul pärast määruse kättesaamist summa suurusest, mille suhtes on võimalik abinõud kohaldada ning pärast seda on võimalik võlgniku vara konfiskeerida vaid järelejäänud nõude ulatuses. Kui võlgnikul kindlaksmääratud rahasummat ei ole, konfiskeeritakse mõni muu vara.

Kui konkreetsele asja suhtes tuleb kohaldada käsutamiskeeldu, võib võlgnik selle kasutamist jätkata juhul, kui see ei pea olema lukustatud, kuid ei või seda käsutada. Kui kohtutäitur asja lukustab, on selle ruumi, kus kõnealust asja hoitakse, avamine, käsutamiskeeldu näitava pitseri eemaldamine või käsutamiskeeluga asja käsutamine või kasutamine õigusrikkumine, ning õigusrikkuja üle mõistetakse kohut (pitseri murdmise eest).

3.3. Kui kaua sellised abinõud kehtivad?

Kohus lahendab esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse määrusega. Määrus on jõus kuni selle tühistamiseni, või kui seda ei tühistata, siis kuni määruseni menetluse lõpetamise kohta, või kuni esimese astme kohtu otsuse jõustumiseni.

Hagi tagamise abinõu kehtib kuni nõude täitmise kohta täitedokumendi andmiseni või ajani, kui kohus otsustab hagi tagamise abinõu kohaldamise lõpetada.

Esialgne täitmine tähendab kohtuotsuses sätestatud kohustuse täitmist enne otsuse muutumist õiguslikult siduvaks, hoolimata sellest, kas see kaevatakse edasi või mitte. Seega puudub sellel ajaline piirang.

4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

Esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse peale võib esitada eraldi määruskaebuse. Kaebuse esitamist reguleerivad üldsätted. Tähtaeg on 15 päeva. Kaebus tuleb esitada määruse teinud kohtule. Kui kaebus rahuldatakse, tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohtumääruse. Vastasel korral võib kohus juhul, kui hageja nõudest loobub, muuta taotlusel määrust.

Seaduses loetletud juhtudel peab kohus kohaldama esialgset täitmist. Kostja võib aga taotleda esialgse täitmise edasilükkamist, kui sellega kaasneks tema jaoks ebaproportsionaalselt suur koorem. Taotlus tuleb esitada asja arutavale kohtule.

Hagi tagamise abinõu kohaldava määruse peale võib esitada kaebuse asja arutavale kohtule. See ei peata aga täitmist. Pooled võivad esitada kaebuse 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 25-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik