Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Kreeka

Viimati muudetud: 08-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Kreeka

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on meetmete liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada? 2.
2.1. Menetluse kirjeldus 2.1.
2.2. Selliste meetmete määramise sisulised tingimused 2.2.
3. Selliste meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks? 3.1.
3.2. Milline on nende meetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas meetme võib edasi kaevata? 4.

 

1. Millised on meetmete liigid?

Meetmete määratlused – Ülevaade kasutatavatest meetmetest

Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud ning ajutised ettekirjutused on üldiselt ette nähtud ajutise õiguskaitse pakkumiseks juhtudel, kui peamisel kohtuprotsessil arutatakse küsimust, mida kaitstava õigusega seoses juba menetletakse või peatselt menetlema hakatakse. Ajutise õiguskaitse pakkumisega püütakse tagada kohtu menetluses oleva nõude edaspidine rahuldamine. On võimalik kasutada järgmisi meetmeid: käendus, hüpoteegi eelteate registreerimine, traditsiooniline arestimine, kohtulik sekvestreerimine, nõuete esialgne arutamine, olukorra ajutine reguleerimine, tõkendite seadmine, tõkenditest vabastamine, varade inventuur ja varade hoiustamine pangas.

2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada?

2.1. Menetluse kirjeldus

Eespool nimetatud meetmed määrab alati kohus.

Üldiselt on nende meetmete jaoks pädevaks kohtuks üheliikmeline esimese astme kohus. Rahukohtu kohtualluvusse võib kuuluda nimetatud meetmete määramine valdamise ja omamise ajutise reguleerimise korral, samuti need juhtumid, mille korral Kreeka tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätete kohaselt kuulub sellele kohtule kohtupädevus põhiasjas. Üheliikmelistelt esimese astme kohtutelt on nende kohtuasjade puhul ära võetud pädevus menetleda varalisi küsimusi. Lisaks on põhiasja menetlevatel mitmeliikmelistel esimese astme kohtutel eespool nimetatud meetmete määramisel ühine pädevus üheliikmeliste esimese astme kohtutega. Pädevaks kohtuks on põhiasja arutav kohalik kohus, kusjuures eespool nimetatud meetmed võib määrata kohus, mis asub kõige lähemal sellele kohale, kus need meetmed täitmisele pööratakse. Kohtuotsus nimetatud meetmete määramise kohta tuleb meetmest mõjutatud poolele kätte toimetada ning kohtuotsuse jõustab kohtutäitur. Kui kohtutäiturit takistatakse otsuse jõustamisel, võib ta paluda abi politseinikelt. Kulude arvutamine on keerukas, kuna juristide ja kohtutäiturite tasud varieeruvad. Umbkaudne kulu on 250 eurot.

ÜlesÜles

2.2. Selliste meetmete määramise sisulised tingimused

Kohus määrab ajutised meetmed juhul, kui:

  1. selleks on kiireloomulised põhjused ja kui õiguse tagamine või säilitamine on ohus või kui on vaja reguleerida olukorda ja
  2. on põhjust arvata, et õigus, millega meede seotud on, vajab kaitset.

Meetme määramine peab olema eelnevalt piisavalt põhjendatud, teiste sõnadega, täielikku põhjendamist ei nõuta. Selle asemel nõutakse mittetäielikku põhjendamist, mis peab kohut veenma faktide tegelikus olemasolus. Nõutud õiguskaitse pakkumiseks piisab kohtule sellest, et ta saab neid fakte tõenäoliseks pidada. Kaitse saamiseks kiireloomulistes olukordades või võlgniku varade kõrvaldamise ohu vältimiseks nõuab pool varade kinnipidamist, kuna hiljem oleks sundtäitemenetluse algatamine võimatu, ja nii on võlausaldajal pärast põhihagi menetlemise lõpetamist täitedokument juba olemas.

3. Selliste meetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks?

Meetmeid kohaldatakse üldiselt kõikidele võlgniku varadele, mida on võimalik võõrandada eraõiguse reeglite kohaselt ning mis ei ole jäetud õigusest väljapoole, olenemata sellest, kas need on võlgniku valduses või kolmanda poole käes. Selliseid meetmeid võidakse kohaldada eeskätt võlgniku kinnisvarale, arestimiskõlblikule vallasvarale, laevadele, lennukitele, maismaasõidukitele, pangaarvetel olevatele hoiustele ja dematerialiseeritud väärtpaberitele

ÜlesÜles

3.2. Milline on nende meetmete mõju?

Pärast kohtuotsuse tegemist varade käsutamist keelava ettekirjutuse väljastamise kohta, milles nähakse ette traditsiooniline arestimine või kinnisvarale hüpoteegi seadmise eelteate saatmine, ei tohi võlgnik enam oma vara käsutada. Kui võlgnik kohtuotsust ei täida, karistatakse teda Kreeka karistusseadustiku artikli 232A kohaselt kuni aastase vangistusega.

Seadusandliku dekreediga 1059/1971 on kehtestatud pangahoiuste konfidentsiaalsuse nõue ning seda nõuet rikkuvatele panganõukogu liikmetele, juhtidele ja pangatöötajatele on ette nähtud vähemalt 6-kuuline vanglakaristus. See asjaolu ei takista aga nimetatud varade traditsioonilist arestimist, kuna kohtuotsuses, millega nimetatud ettekirjutus väljastatakse, ei ole vaja määratleda ettekirjutusega keelu alla pandavaid pangahoiuseid või dematerialiseeritud väärtpabereid. Ka ei riku nendele varadele kohtuotsusega peale pandud käsutuskeeld konfidentsiaalsusnõuet, kuna pankadelt ei nõuta teavet nende olemasolu kohta. Kolmanda poole käes olevate varade traditsioonilise arestimise korral on viimane kohustatud teatama arestitud nõudest või õigusest ning ka sellest, kas tema varade kohta on tehtud teisi arestimiskorraldusi ning kui suurte summadega on tegemist.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Seaduse kohaselt kehtivad need meetmed:

  1. kuni lõpliku kohtuotsuse väljastamiseni peahagi menetluses, mis oli suunatud selle poole vastu, kes nüüd lõplikuks muudetud ettekirjutust taotles;
  2. kuni tema kasuks on tehtud lõplik kohtuotsus ja kui see kohtuotsus on täidetud;
  3. kuni kohtulahendi saamiseni peahagi kohta;
  4. kui kohtuprotsessi lõpetamisest või selle mõnel muul viisil kehtetuks tunnistamisest on möödunud 30 päeva või
  5. kui uute tõeste faktide toel on korraldus tühistatud või kui seda on muudetud kas korralduse väljastanud või peahagi menetleva kohtu poolt ilma uute tõeste faktide usaldusväärsuse tõestamist taotlemata ja
  6. kui kohtuotsuses on kindlaks määratud peahagi algatamise tähtaeg ja kui hagi ei ole selleks tähtajaks algatatud.

Kui üks pooltest, kes on õigeaegselt saadetud ametliku kutsega kohtusse kutsutud, ei ilmu kohtuistungile, võidakse asja arutada ilma nimetatud poole kohalolekuta, kuid kohus käsitleb asja selliselt, nagu oleksid kõik menetluspooled kohal, kuna ajutise meetme menetlemise käigus tehtud tagaseljakohtuotsus ei loo asjakohases taotluses esitatud tõeste faktidega nõustumise presumptsiooni. Kohus võib asja uuesti läbi vaadata üksnes siis, kui kohtulikult arutelult puudunud pool esitab uusi tõeseid fakte, mille kohtule kättesaadavuse korral oleks määratud teistsugune meede. See pool võib nõuda kohtuotsuse tühistamist või muutmist.

4. Kas meetme võib edasi kaevata?

Meetmete kohta tehtud kohtuotsuste vastu ei ole võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid, välja arvatud kohtuotsused valdamise või omamise ajutise reguleerimise korralduste kohta, mida seadus selgesõnaliselt lubab edasi kaevata pädevasse mitmeliikmelisse esimese astme kohtusse 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse kättetoimetamist. Pärast seda, kui nimetatud kohus on asja uurinud, ta kas kinnitab või tühistab vaidlustatud kohtuotsuse ning tema otsus kehtib ajutiselt. Menetlusosaline saab esitada taotluse kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks (nagu eespool nimetatud), samuti on see võimalus kolmandal poolel, kes ei olnud kohtusse kutsutud ja kes kohtuasjas ei osalenud, kuid kellel on olemas õiguslik alus kohtuotsuse tühistamist või muutmist taotleva petitsiooni esitamiseks (vaide sisseandmisega).

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik