Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Saksamaa

Viimati muudetud: 09-06-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Saksamaa

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on meetmete liigid? 1.
1.1. vallasvara eelarestimine ja võlgniku vahi alla võtmine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TKMS] paragrahv 916 ja järgmised) 1.1.
1.2. ajutine ettekirjutus (TKMS paragrahv 935 ja järgmised) 1.2.
1.3. teatis vara kinnipidamise kohta (TKMS paragrahv 845) 1.3.
1.4. ajutiste täitekorralduste täitmisele pööramine (TKMS paragrahv 708 ja järgmised) 1.4.
2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada? 2.
2.1. Kirjelda menetlust 2.1.
2.2. Kirjelda sisulisi tingimusi 2.2.
3. Meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks? 3.1.
3.2. Milline mõju on neil meetmetel? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas selliste meetmete kohaldamist on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Millised on meetmete liigid?

Need meetmed on ette nähtud võlausaldaja kaitsmiseks võlgniku vara ajutise kinnipidamise või õiguslikku olukorda sätestava ajutise määruse abil, kuigi need meetmed iseenesest võlausaldajat ei rahulda.

Allpool on esitatud võimalike meetme üksikasjad:

1.1. vallasvara eelarestimine ja võlgniku vahi alla võtmine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TKMS] paragrahv 916 ja järgmised)

Varade eelarestimine pööratakse täitmisele kohustusliku täitekorralduse väljastamisega võlgniku varade kohta (TKMS paragrahv 928) ning isiku vahi alla võtmine võib toimuda eelvangistuse või  kohtu erikorralduse alusel isiku vabaduse piiramisega muul viisil (TKMS paragrahv 933).

1.2. ajutine ettekirjutus (TKMS paragrahv 935 ja järgmised)

See on kohtu ajutine korraldus, mille eesmärgiks on nõude tagamine või seadusjärgne rahu säilitamine.

1.3. teatis vara kinnipidamise kohta (TKMS paragrahv 845)

Teatis vara kinnipidamise kohta on võlausaldaja eraviisiline sundtäitevahend.

1.4. ajutiste täitekorralduste täitmisele pööramine (TKMS paragrahv 708 ja järgmised)

See tähendab selliste määruste täitmisele pööramist, millel nende hankimise ajal puudus ametlik seadusjõud.

2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada?

2.1. Kirjelda menetlust

Kõikide allpool kirjeldatud meetmete puhul tuleb kohtule esitada asjakohases vormis täidetud taotlus. Ainsaks erandiks, kui võlausaldaja (või tema nimel tegutsev kohtutäitur) võib tegutseda ilma kohtule eelnevat taotlust esitamata, on teatis vara kinnipidamise kohta [Vorpfändung]. Kui teatis vara kinnipidamise kohta on kätte toimetatud, peab kohus ühe kuu jooksul väljastama kinnipidamise jõustamise korralduse, et seda oleks võimalik täitmisele pöörata teatise kättetoimetamisel määratletud aja jooksul (TKMS paragrahvi 845 lõige 2).

ÜlesÜles

Võlgniku vahi alla võtmise või varade eelarestimise ja ajutise ettekirjutuse saab jõustada üksnes kohtu korraldusega – olenevalt sellest, kas kohtu otsusele eelnes suuline arutlus või mitte, antakse need korraldused kas määruse [Urteile] või otsuse [Beschlüsse] vormis.

Vara kinnipidamise teatise (üksikasju vaata allpool) jaoks kohtu korraldust vaja ei ole. Sel juhul on algatajaks võlausaldaja ise (kelle nimel tavaliselt tegutseb kohtutäitur), kes, taotledes täitmisele pööramist täitedokumendi abil, toimetab nõude või muude õiguste täitemenetluse käigus võlgniku suhtes kohustatud kolmandale poolele või võlgnikule endale kätte kirjaliku teate (või korraldab selle kättetoimetamise) selle kohta, et võlausaldaja kavatseb oma nõuet või õigust varade arestimise abil täitmisele pöörata (TKMS paragrahvi 845 lõige 1). Teatamisel võlgniku suhtes kohustatud kolmandale poolele on TKMS paragrahvis 930 määratletud arestiv toime selles ulatuses, milles see võla suhtes ühe kuu jooksul täide viiakse (TKMS paragrahvi 845 lõige 2).

Määruse ajutise täitmise loa annab kohus määruse enda kohta tehtud taotluse põhjal. See võimaldab määrust täide viia enne selle ametlikku jõustumist. Määruse täitmise, kui see on üksnes ajutiselt täitmisele pööratav, võib siduda tagatise maksmisega (TKMS paragrahvid 708, 709).

Isiku vahi alla võtmise või vara arestimise korralduse väljastamise eest vastutavad nii põhiasja käsitlev kohus kui selle piirkonna maakonnakohus [Amtsgericht], kus asub arestitav vara või see isik, kelle vabadust piiratakse. Ajutise ettekirjutise tegemine kuulub üksnes peaasja käsitleva kohtu pädevusse.

ÜlesÜles

Isiku vahi alla võtmise või vara arestimise korralduse või ajutise ettekirjutuse taotlemisel ei pea võlausaldajat esindama õigusesindaja.

Ajutiste ettevaatusabinõude jõustamine on peamiselt kohtutäiturite ülesanne.

Kulud

Kohtulõivude seadusega [Gerichtskostengesetz – GKG] sätestatud täislõiv [volle Gebühr] tuleb maksta isiku vahi alla võtmise või varade arestimise korralduse või ajutise ettekirjutuse taotluse menetlemise eest. Lõivu suurus määratakse kindlaks vaidlusaluse asja väärtuse põhjal. Seda viimast hindab kohus iga kohtuasja puhul eraldi vastavalt hageja huvile võlgniku varade realiseerimise vastu. Tabel lõivude kohta kuni 500 000 euro suuruste summade puhul on toodud käesoleva teksti 1. lisas PDF File (PDF File 9 KB). Kui taotlust arutatakse suulise menetluse käigus ja kui kohtuasi ei lõpe taotluse tagasivõtmisega enne suulise menetluse lõpetamist, võla tunnistamist, loobumist või otsuse tegemist, on makstav lõiv kõrgem ja võrdub 300%-ga. Kulud tasub eeskätt see pool, keda kohus oma määrusega selleks kohustab – lisaks vastutab ka hageja kohtuasja algatajana kulude eest.

Kohtukorralduse täitmine riiklike (täite)vahenditega toimub kohtumääruste täitmise kohta parajasti kehtivate eeskirjade kohaselt.

Kohtutäituri tasu arestimisteate postitamise eest igale teates nimetatud võlgnikule ja võlgniku suhtes kohustatud kolmandale poolele on 2,5 eurot. Lisaks nõutakse sisse ka kõikide vajalike kinnituste postikulud ja muud kulutused. Kohtutäituri tasu teate isikliku kättetoimetamise eest on 7,5 eurot, lisaks tuleb tasuda ka kohtutäituri sõidukulud. Olenevalt sellest, kui kaugel adressaat asub, võib see summa olla 2,5 – 10 eurot. Kohtutäituri tasu arestimisteate ettevalmistamise eest võlausaldaja nimel (TKMS paragrahvi 845 lõike 1 teine lause) on 12,5 eurot ja see katab ka ametlikud käsitluskulud.

ÜlesÜles

Ajutise täitemääruse sundtäitmine ei erine oluliselt kohtulikult täitmisele pööratavate korralduste sundtäitmisest. Rahuldatava nõude iseloomust olenevalt näeb seadus ette erinevad sundtäitmise vahendid:

Kui võlgnik on tunnistanud, et ta võlgneb teatud rahasumma, kasutab võlausaldaja kohtumääruse täitmiseks sageli kohtutäiturit. Kohtutäituri tasu vallasvara arestimise eest on 20 eurot. Kui kohtutäituril kulub tööülesannete täitmisele üle kolme tunni, tuleb iga lisatunni või selle osa eest maksta 15 eurot. Lisaks tuleb tasuda kõik kohtutäituri poolt tehtud vajalikud kulutused. Võlausaldaja õigus väljamakstavale rahasummale võib anda talle õiguse taotleda kohtult võlgniku nõuete arestimist (näiteks võlgniku töötasu arestimine – TKMS paragrahv 829). Eraldi tuleb tasuda 10 euro suurune summa taotluse esitamise menetluse ning ettenägematute kulude eest (eriti kohtuotsuse kättetoimetamise kulud).

Kui täitmine on pööratud võlgniku kinnisvarale, siis seatakse võla katteks võlga tagav hüpoteek või pannakse kinnisvara sundenampakkumisele või kohaldatakse sellele sundhaldamist. Vabatahtliku kohtualluvuse kulusid käsitlev seadus (kulude seadustik – KostO) näeb ette, et maaregistrisse tuleb tasuda võlga tagava hüpoteegi kohta kande tegemise eest tagatava võla väärtusele vastav täistasu. 2. lisas PDF File (PDF File 11 KB) on esitatud tabel lõivude kohta, mis tuleb tasuda üle 1 miljoni euro suuruste summade puhul. Kinnisvara sundenampakkumisel müümise või sundhaldamise korralduse taotlemise eest tuleb tasuda 51 eurot.

ÜlesÜles

Kui määruse kohaselt peab võlgnik üle andma teatud vallasvara, täidab kohtutäitur selle määruse, kui võlausaldaja on vastava taotluse esitanud. Sellega seotud ametliku töö eest tuleb maksta 20 eurot. Kui määrus näeb ette, et võlgnik peab üle andma osa oma kinnisvarast või eluruumi, on tasu kinnisvara vabastamise eest 75 eurot. Lisaks tuleb tasuda kohtutäituri ettenägematud kulud, eriti kolmandate poolte tööga seotud kulud (näiteks kolimiskulud, lukussepa tasu jne). Kui kohtutäituril kulub tööülesannete täitmisele üle kolme tunni, tuleb iga lisatunni või selle osa eest maksta 15 eurot.

2.2. Kirjelda sisulisi tingimusi

Isiku vahi alla võtmise või vara arestimise korralduse väljastamine eeldab võla olemasolu (arestitava nõude arestimine) ning alust isiku vahi alla võtmiseks või vara arestimiseks. Vara eelarestimise puhul, kui peetakse kinni võlgniku kogu arestitav vara, peetakse piisavaks arestimise aluseks ohtu, et võlgnik võib oma ebaausa tegevusega määruse täitmise nurjata või seda oluliselt takistada, näiteks oma varade kõrvaldamise või peitmise teel.

Isiklik vahi alla võtmine, st võlgniku enda vahistamine, on samuti ette nähtud selleks, et võlgnik ei saaks arestimiseks kättesaadavat vara ja vallasvara kõrvaldada. Kuid see korraldus tehakse üksnes siis, kui vara eelarestimisega ei ole võimalik saavutada võlausaldaja poolt nõutud ohutustaset.

Ajutine ettekirjutus määratleb ja säilitab teatud ajutist õiguslikku olukorda. Sellega püütakse takistada olemasoleva olukorra muutumist, kui see nurjab ühe poole õiguste realiseerimise või takistab seda oluliselt. Ettekirjutus käsitleb teatud konkreetse meetme väljastamise või ajutise lubamise või realiseerimisega seotud nõudeid (TKMS paragrahvid 935, 938 ja 940). Ajutistele ettekirjutustele kohaldatakse põhiliselt samu eeskirju kui isiku vahi all hoidmisele ja vara arestimisele (TKMS paragrahv 936).

ÜlesÜles

Isiku vahi alla võtmise ja vara arestimise aluseid ja õigust ei ole vaja tõestada, kuid nende kohta tuleb esitada piisavad tõendid (TKMS punkti 920 lõige 2). Sama kohaldatakse ajutise ettekirjutuse väljastamisele (TKMS paragrahv936).

Oluliseks teguriks selliste ettevaatusabinõude väljastamisel on asja kiireloomulisus. Võlausaldaja peab suutma kohut veenda, et kiire tegutsemine on antud olukorras ainus kaitsevahend, kuna on olemas otsene oht, et tema õigusi võidakse rikkuda.

3. Meetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks?

Ettevaatusabinõud hõlmavad kõiki sundtäitmise objektiks olevaid varasid.

3.2. Milline mõju on neil meetmetel?

Isiku vahi alla võtmine või vara arestimine tähendab võetust, kuna sellega nii võlgnik kui võlgniku suhtes kohustatud kolmas pool kaotavad kinnipeetud varade käsutamisõiguse.

Varade kinnipidamine tagatakse saksa kriminaalkoodeksi [StGB] punktis 136 sätestatud reegliga – arestimise rikkumine. Rikkumised võivad anda põhjust ka kahjunõuete esitamiseks tsiviilkorras.

Vahi alla võtmisel või arestimisel on vastavalt TKMS paragrahvile 945 hüvituse maksmise kohustus alati ka korraldust taotlenud poolel, kui selgub, et algusest peale on puudunud alus vahi alla võtmise või arestimise korralduse andmiseks või ajutise ettekirjutuse tegemiseks või kui määrus on tagasi pööratud TKMS paragrahvi 936 lõike 2 või paragrahvi 942 lõike 3 alusel.

Võlausaldaja võib ühe kuu jooksul taotleda isiku vahi alla võtmise või vara arestimise korralduse või ajutise ettekirjutuse täitmist. Põhiosas kohaldatakse siin sundtäitmise kohta käivaid põhireegleid (TKMS paragrahvid 928 ja 936). Eelarestimise puhul toimub täitmine vara kinnipidamise teel (TKMS paragrahv 930) ja võlgniku isikliku vahi alla võtmise puhul toimub see põhiliselt vahi alla võtmise määruse abil (TKMS paragrahv 933).

ÜlesÜles

Ajutistele ettekirjutuste suhtes kohaldatakse järgmist: kohtutäitur täidab vara äravõtmise korralduse TKMS paragrahvi 883 kohaselt. Teatud toimingute sooritamist või nende sooritamisest hoidumist tagavad korraldused väljastatakse TKMS paragrahvi 887 kohaselt (kohtu poolt võlausaldajale antud volitused teatud põhjendatud toimingute tegemiseks) või TKMS paragrahvide 888 ja 890 kohaselt (korraldused, mis käsitlevad karistusmakseid/arestimist või trahve/eeskoste alla võtmist, eesmärgiga tagada põhjendamatutest toimingutest hoidumine või toimingute tegemata jätmise vältimine, ja ajutist lubamist).

Pangakontojäägi arestimiseks kasutatakse erimenetlust, mille kohaselt vastavalt TKMS paragrahvi 835 lõikele 3 ei saa füüsilisest isikust võlgniku arestitud pangakontol olevat raha sissenõudjale välja maksta enne, kui on möödunud kaks nädalat raha üleandmiskorralduse kättetoimetamisest võlgniku suhtes kohustatud kolmandale poolele. See menetlus annab võlgnikule võimaluse esitada arestist vabastamise taotlus enne, kui kontojääk täitemenetlust nõudnud võlausaldajale välja makstakse.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?
Kas seadus näeb ette ajalisi piiranguid või on kehtivusajad kindlaks määratud kohtu määrustega?

Isiku vahi alla võtmise või vara arestimise korralduse või ajutise ettekirjutuse täitmine ei ole lubatud pärast ühe kuu möödumist korralduse väljastamisest või määruse kättetoimetamisest.

Kas meede kehtib selle ajani, kui kohus oma määruse teeb või kuni järgmise meetme väljastamiseni?

Meetmed kehtivad seni, kuni eksisteerivad ettevaatusabinõude alused või asjaolude ajutine olemus.

ÜlesÜles

Kui meede on tellitud esialgselt üksnes ühe poole taotluse alusel, kas on ajalisi piiranguid mõlema poole ärakuulamise lubamisele?

Isiku vahi alla võtmise/vara arestimise menetluse puhul ei ole tingimata vaja ära kuulata mõlemaid pooli (TKMS paragrahv 922). Kui võlgnik kaebab edasi, peab toimuma suuline arutelu (TKMS paragrahv 924). Suuline arutelu peab alati toimuma ajutise ettekirjutuse väljastamise taotlemisel. Selle võib ära jätta üksnes kiireloomuliste juhtumite puhul või taotluse tagasilükkamise korral (TKMS paragrahvi 937 lõige 2).

Asjaomaste poolte ärakuulamise kohta ajalisi piiranguid sätestatud ei ole.

4. Kas selliste meetmete kohaldamist on võimalik edasi kaevata?

Kohus võib isiku vahi alla võtmise/vara arestimise korralduse või ajutise ettekirjutuse teha lõppmääruse (pärast suulist arutamist) või otsuse (TKMS paragarahvid 922, 936) vormis.

Pooled võivad esitada kaebuse määruse vastu, kui nad on kohustatud maksma rohkem kui 600 eurot.

Otsuse väljastamise suhtes kohaldatakse järgmist:

Võlgnik võib esitada kaebuse isiku vahi alla võtmise/vara arestimise või ajutise ettekirjutuse otsuse vastu (TKMS paragrahv 924). Suulise arutamise põhjal väljastatakse lõppmäärus meetme seaduslikkuse kohta.

Kui taotlus lükatakse tagasi, võib võlausaldaja kahe nädala jooksul alates tühistamisteate kättetoimetamise kuupäevast kohe edasi kaevata. Sama kohaldatakse siis, kui otsus on tehtud isiku vahi alla võtmise/vara arestimise või ajutise ettekirjutuse kohta, kuid selles nõutakse samal ajal ka võlausaldajalt tagatise maksmist.

Lisaks võib võlgnik taotleda isiku vahi alla võtmise/vara arestimise korralduse kõrvalejätmist seepärast, et võlausaldaja ei ole suutnud oma nõuet ettenähtud tähtaja jooksul esitada (TKMS paragrahv 926) või kuna asjaolud on muutunud (TKMS paragrahv 927).

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-06-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik