Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud

Viimati muudetud: 17-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


„Te olete algatanud kohtus hagi, kuid menetlemine on aeglane ja te tunnete end kõrvale jäetuna.”

Te kardate, et teie võlgnik võib ära kasutada menetluse pikalevenimist ning erinevaid õigusabi võimalusi, et oma võlausaldajatest vabaneda enne kohtuotsuse tegelikku langetamist. Näiteks võib tal tekkida kiusatus korraldada enda maksujõuetuks kuulutamine või varade võõrandamise. Sellisel juhul kaitseb Teie huve ajutiste meetmete taotlemine kohtult.

Kohus võib anda korralduse võlgniku varade vastu suunatud ajutise meetme või ettevaatusabinõu kohaldamiseks. Kõikide nende meetmete eesmärk on lõpliku sisulise lahendi ennetamine teatud perioodi võrra, et tagada selle jõustamise võimalikkus. Kuid siin tuleb vahet teha erinevate olukordade vahel.

1. Ettevaatusabinõud

Euroopa Ühenduste Kohtu määratluse kohaselt on need meetmed kavandatud õiguste kaitseks, mille tunnustamist taotletakse teiste menetluste abil samas kohtus, kus asja sisuliselt arutatakse ning mis on mõeldud nii faktilise kui õigusliku status quo kaitsmiseks. Praktikas annavad need meetmed võlausaldajale võimaluse kaitsta end mittemaksmise ohu vastu kahel erineval viisil: võlgnikul ei lasta oma varasid käsutada või registreeritakse varadele debiteerimiskohustus, ja sellest tulenevalt, kui võlgnik neid käsutab, võib need edasistelt omandajatelt tagasi nõuda.

Näited ettevaatusabinõude kohta:

  • võlgnikule kuuluva vara või rahasummade ennetav arestimine;
  • vaidlustatud vara võtmine kohtu haldusesse pankrotivarana, et selle hetkeseisund säiliks kuni kohtuotsuse langetamiseni;
  • arestimine hüpoteegi seadmise abil kinnisvarale, ärilistele vahenditele ja väärtpaberitele. Avalikustamise kohta kehtivad teatud eeskirjad.

Ettevaatusabinõude määramise tingimused

  • Kui Te oma taotluse sisse annate, võib kohus (mis olenevalt liikmesriigist võib olla asja arutav kohus või ajutiste meetmete ja ettevaatusabinõude erikohus) paluda Teil esitada tõendeid nõude edukuse võimaluste ning võlgnikult võla sissenõudmist takistava ohu olemasolu kohta.
  • Kohtu korralduses määratakse kindlaks meetmega hõlmatavad varad, millede rahaline väärtus vastab teie nõude suurusele. Koostatud on arestimisele mittekuuluvate kaupade ja varade loendid (rõivad, toit, teatud mööbliesemed, teatud osa palgast või töötasust), millega tagatakse võlgnikule ja tema perekonnale rahuldav elatustase. Võlgnik võib meetme vaidlustada ja taotleda arestimise tühistamist. Kui Te pärast asja sisulist arutamist kohtus olete saanud täitmisele pööratava lõpliku kohtuotsuse, võite Te lasta ennetava arestimiskorralduse muuta täitekorralduseks.

2. Ajutised meetmed

ÜlesÜles

Kiiret tegutsemist nõudvates olukordades ei piisa üksnes ettevaatusabinõudest. Seetõttu võib kohus anda korralduse teatud ajutiste meetmete võtmiseks, millel on sama mõju kui oodataval sisulisel kohtuotsusel. Lõplik kohtuotsus võib neid ajutisi meetmeid kinnitada või need tühistada.

Ajutisi meetmeid nagu ettevaatusabinõusidki võetakse enne sisulise kohtuotsuse langetamist ja see eristab neid ajutisest täitmisest.

3. Ajutine täitmine

Te olete saanud kohtuotsuse, kuid see võidakse edasi kaevata või vaidlustada. Te soovite kohtuotsuse kohest täitmist, kuna kardate, et võlgnik võib edasikaebuse esitada lihtsalt selleks, et menetlust aeglustada. Sageli annab kohus sellistel juhtudel kohtuotsuse ajutise täitmise korralduse. Erinevad riigid võivad siin esitada erinevaid nõudmisi (asja kiireloomulisus; võlausaldaja antud tagatis; võistleva menetluse põhimõte; nõue ise ei ole vaidlustatav, kuigi kohtuotsuse vastu võib esitada apellatsioonkaebuse jne).

Siseriiklike õigusaktide võrdlemine näitab, et ajutiste meetmete ja ettevaatusabinõude määratlused puuduvad peaaegu täielikult ning et õigussüsteemid on küllaltki erinevad. Erinevused liikmesriikide vahel on veelgi suuremad selliste meetmete osas, mis muudavad asja sisulise menetlemise üleliigseks ja aitavad kõrvale hoida kohtualluvuse kohta käivatest tavareeglitest. Ka kohtute volitused ajutise jõustamise taotluste arutamisel on erinevad – osa liikmesriike on keelanud kõikide selliste otsuste tegemise, mis võivad lõpplahendit ette näha.

Nende meetmete määramise tingimustes on küllaltki olulisi erinevusi. Näiteks on kiireloomulisuse nõuet hakatud üha sagedamini tõlgendama üsnagi üldiselt.

Üsna olulisi erinevusi on nende kaupade ja varade olemuses, millele saab meetmeid kohaldada; samuti kättesaadavate meetmete liikides ning ajutisi meetmeid ja ettevaatusabinõusid määrava kohtu ja kohtuasja sisuliselt arutava kohtu vahelistes suhetes. Ka formaalsed aspektid ei ole kaugeltki ühetaolised. Paljudes liikmesriikides vajavad ajutised meetmed kohtupoolset tunnustamist, teatud riikides annavad tunnustuse erikohtud ja teistes riikides üldkohtud ning mõningates riikides ei ole see veel üldse vajalik. Menetlus on paljudes liikmesriikides põhiliselt ühepoolne, teistes riikides on menetluse kohaldamine kahepoolne, välja arvatud kõige kiireloomulisemad juhtumid, kui soovitakse vältida äkilisi üllatusi.

Klikkides liikmesriigi lipule jõuate ajutisi meetmeid ja ettevaatusabinõusid puudutava teabeni.

Klikkides ühenduse õiguse ikoonile jõuate teiste liikmesriikide ajutisi meetmeid ja ettevaatusabinõusid puudutava teabeni.

Klikkides rahvusvahelise õiguse ikoonile, jõuate te rahvusvahelisi konventsioone käsitleva teabeni.

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 17-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik