Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Soome

Viimati muudetud: 30-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Soome

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on meetmete liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Sisulised tingimused 2.2.
3. Selliste meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks? 3.1.
3.2. Milline on nende meetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas selliste meetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata? 4.

 

1. Millised on meetmete liigid?

Soomes võib võlgnik või muu kostja hankida tsiviil- või kaubandusasjas enda kasuks ettevaatusabinõu. Ettevaatusabinõu eesmärk on hiljem peaasja kohta väljastatava määruse täitmise tagamine. Otsuse tegemine ettevaatusabinõu kohta on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku 7. peatükis ja kohtuotsuste jõustamist käsitlevad on toodud võlgade sissenõudmise seaduse 7. peatükis. Ettevaatusabinõusid on kolme liiki:

  1. arestimine rahalise võla tagamiseks;
  2. arestimine omandiõiguse või muu varasema õiguse tagamiseks ja
  3. muud ettevaatusabinõud (üldised ettevaatusabinõud).

Allpool on kirjeldatud ettevaatusabinõusid, mida saab kasutada kõikides tsiviilasjades. Lisaks on veel olemas teatud vaidlusasjade puhul kasutatavad eriõigusaktide kohased ettevaatusabinõud. Näiteks ettevaatusabinõud, mida kasutatakse tööstus- ja autoriõigusega seotud tsiviilasjades tõendite tagamiseks. Kriminaalasjades kohaldatakse sunnimeetmete seadust; seaduses sätestatud sunnimeetmed on arestimine, käsutuskeeld ja konfiskeerimine.

Ettevaatusabinõude ja tsiviilasjades tehtavate kohtuotsuste eeljõustamise (ajutise jõustamise) vahel on erinevus. Viimati nimetatu osutab kohtuotsuse jõustamisele enne seda, kui antud kohtuotsus on muutunud lõplikuks või kui seda enam edasi kaevata ei saa. Tsiviilasja kohta langetatud kohtuotsus, mis ei ole veel lõplik, on üldiselt otse seaduse abil täitmisele pööratav, kuid tavaliselt ei ole võimalik selle jõustamist lõpuni viia. Näiteks, kui esimese astme kohus on langetanud mitte-lõpliku kohtuotsuse sissenõutava võla kohta, tohib selle põhjal võlgniku vara arestida, kui võlgnik ei esita võla kohta tagatist. Arestitud vara tohib käsutada ja müügist saadud tulu abil tohib sissenõudja nõuet rahuldada aga üksnes siis, kui sissenõudja on esitanud tagatise. Vastupidiselt eespool mainitule on tagaseljaotsus aga viivitamata täielikult täitmisele pööratav.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada?

2.1. Menetlus

Ettevaatusabinõu määramise kohta langetab otsuse üldkohus (esimese astme piirkonnakohus). Kohtu poolt määratud ettevaatusabinõud viib täide kohtutäitur. Ettevaatusabinõu taotlus tuleb esitada kohtule, kus peaasja arutatakse. Kui kohtumenetlust ei ole veel algatatud, tuleb ettevaatusabinõu taotlus esitada peaasja tõenäoliselt arutama hakkavale kohtule. Soomes ei ole advokaadi kasutamine kohustuslik, kuid kui advokaati kasutatakse, on selleks tavaliselt lakimies (jurist).

Kohus ei saa ettevaatusabinõu taotlust lõplikult rahuldada, kui ta ei ole andnud võlgnikule võimalust end kohtus ära kuulata. Kohus võib aga rahuldada nõude esitaja ajutise ettevaatusabinõu hankimiseks tehtud taotluse teist poolt ära kuulamata, kui ärakuulamine ohustab ettevaatusabinõu eesmärki. Praktikas on võimalik ettevaatusabinõud väga kiiresti hankida. Ajutine otsus kehtib seni, kuni otsustatakse teisiti.

Kui taotlejal on võla sissenõudmise alus juba olemas, kuid seda ei ole võimalik kohe täitmisele pöörata, võib kohtutäitur teatud tingimustel teha ise otsuse ajutise ettevaatusabinõu kohaldamise kohta. Järgnevalt on käsitletud vaid kohtu poolt määratavaid ettevaatusabinõusid.

2.2. Sisulised tingimused

Võla tasumist või varasemat õigust tagava arestimiskorralduse saamine eeldab, et:

  1. nõude esitaja muudab tõenäoliseks kohtuvaidluse algatamise selleks, et võlg võlgnikult sisse nõuda või kaitsta oma varasemat õigust teatud varale ja
  2. kostja tegevus ohustab nõude esitajale võlgnetava summa tagasisaamist või nõude esitaja õigust.

Muud ettevaatusabinõud nõuavad siis vastavalt prima facie tõendite olemasolu mõne muu õiguse kohta ja selle õiguse kostjapoolse rikkumise ohtu.

ÜlesÜles

Enne ettevaatusabinõude jõustamist peab taotleja esitama kohtutäiturile tagatise.

3. Selliste meetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks?

Ettevaatusabinõude objektiks võib olla mis tahes liiki vara. Kui arestimisega soovitakse tagada võla tasumine, annab kohus korralduse arestida kostjale kuuluvat vallas- ja kinnisvara nõude esitaja poolt sissenõutava võla väärtuses. Seejärel otsustab juba kohtutäitur, millised kostja varad ta ajutise korraldusega arestib. Kui arestimisega soovitakse tagada varasemat õigust, määratleb kohus oma korraldusega õiguse objektiks oleva vara ning kohtutäitur pöörab korralduse antud vara vastu täitmisele.

Lisaks võib kohus kasutada veel järgmisi ettevaatusabinõusid:

  1. keelata kostjal trahvi ähvardusel millegi tegemine või kuhugi sisenemine;
  2. käskida kostjal trahvi ähvardusel midagi teha;
  3. lubada nõude esitajal midagi teha või teha lasta;
  4. anda käsk kostja vara halduri valdusesse või eeskoste alla andmiseks või
  5. anda käsk mõne teise nõude esitaja õigusi tagava ettevaatusabinõu kohaldamiseks.
3.2. Milline on nende meetmete mõju?

Kui vara arestimise korraldus on täidetud, kaotab kostja õiguse oma vara käsutada. Arestimiskorralduse objektiks oleva varaga toimingute sooritamine on kuritegu. Kui arestimiskorraldust on kohaldatud kostja pangakontol olevatele rahasummadele, ei tohi pank neid mitte kellelegi, kohtutäitur välja arvatud, kättesaadavaks muuta. Arestimiskorraldus ei anna  arestimistaotluse esitajale võrreldes teiste võlausaldajatega korralduse objektiks olevate varade suhtes mingit eelisõigust.

ÜlesÜles

Ajutiste ettevaatusabinõude mõju oleneb nende sisust.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Nõude esitaja peab ühe kuu jooksul pärast ettevaatusabinõu määramist algatama hagi peaasja kohta kohtus või algatama muu menetluse, näiteks vahekohtumenetluse, mis võimaldab saada täitmisele pööratavat kohtuotsust. Kui ta seda ei tee, siis ettevaatusabinõu tühistatakse. Ettevaatusabinõu võidakse tühistada ka siis, kui selle hankimise alused mingil muul põhjusel enam ei kehti. Kui kohus väljastab määruse põhiasja kohta, teeb ta samaaegselt korralduse ka ettevaatusabinõu kohta.

Ettevaatusabinõudega seotud kulude eest vastutab eelkõige nõude esitaja. Kui ettevaatusabinõu osutub põhjendamatuks, vastutab nõude esitaja kostjale tekitatud kahjude eest olenemata sellest, kas põhjuseks oli tema hooletus või mitte. Selle tagamiseks peab nõud esitaja enne ettevaatusabinõu jõustamist esitama asjakohase  tagatise. Üldjuhul võib kostja ettevaatusabinõu jõustamist ennetada omapoolse tagatise esitamisega.

4. Kas selliste meetmete kohaldamise otsust on võimalik edasi kaevata?

Kõrgemale kohtule (Apellatsioonikohus, Ülemkohus) võib esitada apellatsioonkaebuse ettevaatusabinõu määramise kohta langetatud kohtuotsuse vastu. Edasikaebamine ei takista otsuse täitmist seni, kuni apellatsioonkaebust arutav kohus otsuse peatab. Ajutise ettevaatusabinõu kohta tehtud otsuse vastu ei saa siiski apellatsioonkaebust esitada.

Kohtutäituri poolt ettevaatusabinõu täitmisele pööramise kohta tehtud otsuse võib edasi kaevata piirkonnakohtusse. Apellatsioonkaebuse võib esitada ka näiteks kolmas pool, kes leiab, et võlgniku võla tõttu on arestitud tema vara.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Soome - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik