Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Belgia

Viimati muudetud: 25-05-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Belgia

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on abinõude eri liigid? 1.
1.1. Ennetavad abinõud 1.1.
1.2. Hagi tagamise abinõud 1.2.
1.3. Otsuse esialgne täitmine 1.3.
2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada? 2.
2.1. Menetlus 2.1.
2.2. Millistel tingimustel rakendatakse kirjeldatud abinõusid? Kas on sätestatud kiireloomulisuse nõue? 2.2.
3. Abinõude objekt ja laad 3.
3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada? 3.1.
3.2. Milline on selliste abinõude mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad? 3.3.
4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse? 4.

 

1. Millised on abinõude eri liigid?

Esialgse õiguskaitse ehk ennetavate abinõude eesmärk on õiguste tagamine. Praktikas võib võlausaldaja neid abinõusid kasutada, et kaitsta end võlgniku maksejõuetuse ohu eest.

Kui pelgalt ennetavatest abinõudest ei piisa, võib kohus hagi tagada, millel on tegeliku kohtuotsusega sarnane mõju. Lõplik kohtuotsus seejärel kas kinnitab või tühistab hagi tagamise abinõu.

Hagi tagamise ja muude esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise võlgniku vara arvel otsustab kohus. Võlgade sissenõudmise suhtes kehtib põhimõte, et võlgnik vastutab kogu oma vallasvara (sularaha, mööbel, juveelid, aktsiad ja osad) ning kinnisvaraga (maa, ehitised, eluase). Võlausaldaja võib nõude pöörata ka võlausaldaja õiguste (pangakontojääk, palgad) vastu.

1.1. Ennetavad abinõud
A. Ennetav arestimine

Võlausaldaja võib kiireloomulistel juhtudel taotleda kohtult võlgniku vara, mida saab arestida, ennetavat arestimist (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1413). Võlgnik ei või arestitud vara enam vabalt käsutada. Ta ei või seda vara müüa, ära anda ega hüpoteegiga koormata. Vara käsutamise piirang omab suhtelist tähendust üksnes selle võlausaldaja jaoks, kelle kasuks on vara arestitud. Võlgnik on siiski vara omanik ja tal säilib vara kasutusõigus.

B. Sekvesteerimine

Sekvesteerimine on vaidlusaluse vara, mille säilimine tuleb tagada lõpliku kohtuotsuse tegemiseni, hoiuleandmine (tsiviilseadustiku artikkel 1955 jj). Sekvesteerimise võivad kokku leppida pooled või selle võib määrata kohus. Erinevalt tavalisest hoiuleandmisest võib sekvesteerimist kohaldada ka kinnisvara suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 1959).

ÜlesÜles

C. Inventuur

Vara nimekirja koostamise ehk inventuuri eesmärk on võlausaldaja, abikaasa või pärija avalduse alusel määrata pärandvara, abieluvara või jagamatu pärandvara (indivisum) väärtus (kohtumenetluse seadustiku artikkel 1175). Inventuuri soovivad isikud peavad valima notari, kes koostab vara nimekirja notariaalse akti. Kui nad ei jõua notari isiku osas kokkuleppele, määrab notari kohalik kohus (kohtuseadustiku artikkel 1178). Vaidluste lahendamine kuulub kohaliku kohtu pädevusse.

D. Plommimine või pitseerimine

Vara plommimise korral ei saa seda enam reaalselt käsutada. Võlausaldajad, abikaasa või pärijad võivad tõsise huvi kaitsmise eesmärgil taotleda abielu-, pärand- või ühisvara osaks olevate asjade plommimist (kohtuseadustiku artikkel 1148). Plommimise määrab kohalik kohus, kes võib plommi asetanud isiku, võlausaldajate, abikaasa või pärijate taotluse alusel plommi ka maha võtta. Plommi mahavõtmise vaidlustamise korral teeb otsuse taas kohalik kohus.

1.2. Hagi tagamise abinõud

Hagi tagamise abinõud on abinõud, mida võib tühistada ja mis ei ole pöördumatud. Kohus rakendab hagi tagamise abinõusid ajutiste abinõude kohaldamise menetluses või põhimenetluses.

1.3. Otsuse esialgne täitmine

Otsuse esialgne täitmine on lubatud väga rangetel tingimustel siis, kui kohtuotsus on küll tehtud, kuid ei ole veel täiesti lõplik. See tähendab, et ajal, kui kohtuotsust on veel võimalik edasi kaevata, on kohtuotsusel üksnes suhtelise res judicata jõud ja seda ei saa veel täitmisele pöörata, mis võib olla kahjulik poolele, kes püüab teist poolt sundida oma kohustusi täitma. Nõudeõiguse omaja võib teatud juhtudel taotleda kohtult otsuse esialgse täitmise määruse andmist. Otsuse esialgse täitmise üheks vormiks on ennetava arestimise kohaldamine võlausaldaja vara suhtes.

ÜlesÜles

2. Millistel tingimustel võib selliseid abinõusid rakendada?

2.1. Menetlus
A. Ennetav arestimine

Isik, kelle kasuks on tehtud kohtuotsus, isegi kui see on tehtud välismaal, võib anda kohtutäiturile korralduse ennetavalt arestida võlgniku vara. Kui võlausaldaja kasuks kohtuotsus puudub, on vaja kohtumäärust. Vahekohtunik ei saa ennetava arestimise korraldust anda (kohtuseadustiku artikkel 1696).

Avaldus esitatakse vara arestimise küsimusi käsitlevasse kohtusse ja seda arutatakse ajutiste abinõude kohaldamise menetluse käigus (kohtuseadustiku artikkel 1395). Kohtukutse peale kohaleilmumise tähtaeg peab olema vähemalt kaks päeva, kuigi kiireloomulistel juhtudel võib seda perioodi lühendada.

Vandeadvokaat esitab arestimisküsimusi käsitlevale pädevale kohtule ühepoolse ennetava arestimise avalduse. Arestimisküsimusi käsitlev kohus peab otsuse tegema kaheksa päeva jooksul. Kohtutäitur peab seejärel kohtuotsuse koos arestimismäärusega toimetama võlgnikule, tagamaks, et võlgnik on sellega tutvunud.

Kohtuotsust on võimalik ajutiselt täitmisele pöörata ja tal on üksnes suhtelise res judicata jõud. Arestimisküsimusi käsitlev kohus võib asjaolude muutumisel kohtuotsuse alati muuta või tühistada. Kohtutäituri tasu on kindlaks määratud 30. novembri 1976 kuningliku dekreediga (B.S., 8. veebruar 1977).

B. Sekvesteerimine

Kui sekvesteerimine toimub kokkuleppe alusel, piisab pooltevahelisest kokkuleppest ja kohtumäärus ei ole vajalik. Kohtulikku sekvesteerimist kohaldatakse seevastu kohtumääruse alusel.

ÜlesÜles

Sekvesteeritud vara hooldaja määratakse kas kokkuleppes või kohtu poolt. Hooldaja peab temale usaldatud vara valitsema piisava ettevaatuse ja hoolsusega. Ta peab sekvesteerimise lõppedes vara tagastama. Tal on õigus saada seadusega kindlaksmääratud tasu (tsiviilseadustiku artikli 1962 lõige 3).

C. Hagi tagamise abinõud

Hagi tagamise abinõude kohaldamist tuleb alati kas siis ajutiste abinõude kohaldamise menetluses või põhimenetluses taotleda kohtult. Hagi tagamise abinõude rakendamise võib otsustada ka vahekohtunik (kohtuseadustiku artikkel 1696).

Esimese astme kohtu eesistuja teeb esialgse kohtulahendi kõigi kiireloomuliste kohtuasjade puhul, mis ei ole põhikirjaga kohtute endi ainupädevuses (kohtuseadustiku artikli 584 lõige 1). Kohtulahendi esialgsus tähendab seda, et selle mõju ei ole lõplik ega pöördumatu. Kaubanduskohtu ja töökohtu eesistujad võivad teha esialgse kohtulahendi nende kohtualluvusse kuuluvate kiireloomuliste kohtuasjade puhul.

Esialgsed kohtulahendid ei tohi põhimenetlust kahjustada, mis tähendab, et kohtuotsusel on seetõttu üksnes suhtelise res judicata jõud. See ei ole siduv põhihagi arutavale kohtule, mistõttu eel(tõendus)menetluses asja arutav kohus võib kohaldada vaid esialgset õiguskaitset.

Lahutusasjades võib esimese astme kohtu eesistuja näiteks teha otsuse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks abikaasade ja ka laste isiku, vara ja elatisraha suhtes (kohtuseadustiku artikli 1280 lõige 1).

Kohtutäitur teavitab määratud abinõudest, mille täitmist nõuti, teisele poolele ametlikult ja vajadusel politsei abiga ning tal on võimalus määrata perioodilisi karistusliku iseloomuga trahve. Kohtutäituri tasu määratakse kindlaks 30. novembri 1976 kuninglikus dekreedis (B.S., 8. veebruar 1977).

ÜlesÜles

Esimeses astmes asja arutav kohalik kohus võib otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamise pere eluaseme või laste isiku ja vara suhtes abielus isikute või seadusjärgselt vabaabielupartnerite kooselu lõpuni, kui nende suhe on lõppenud. Sellised abinõud on ainult ajutised ja lõpevad partnerite kooseluga. Neile ei saa tugineda abielu lahutamisel. Ühisvara jagamise ja muude lahutusega kaasnevate varaliste küsimuste lahendamise otsustab lõplikult esimese astme kohus.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsusega kinnitatakse täitmisele pööratavat seaduslikku õigust. Kui kohtuotsus ei ole lõplik, ei saa seda täitmisele pöörata. Seadusega lubatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks lükatakse kohtuotsuse täitmine edasi. Kassatsioonkaebuse esitamine ei peata kohtuotsuse täitmist (kohtuseadustiku artikkel 1397).

Lõplikku kohtuotsust tegev kohus võib lubada kohtuotsuse esialgset täitmist, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (kohtuseadustiku artikkel 1398). Sellised juhud on lahutus, lahus elamine, abielu vaidlustamine ja tühistamine. Kohtuotsust ei saa esialgselt täitmisele pöörata, kui kohtuotsusega nõutakse kindlasummalise maksena vähem kui1860 euro tasumist (kohtuseadustiku artikkel 1399).

Kui kohtuotsust on võimalik esialgselt täitmisele pöörata, täidetakse kohtuotsust seda taotlenud poole riisikol. Kohtul on võimalik kehtestada tingimusi, nõudes taotlejalt tagatise andmist (kohtuseadustiku artikli 1400 lõige 1). Taotleja võib alustada kohtuotsuse täitmist, kuid ta peab sooritama makse Deposito- en Consignatiekas’i või esitama pangagarantii, kuna kohtuotsus võidakse edasi kaevata ja teisel poolel võib tekkida hüvitise saamise õigus.

ÜlesÜles

2.2. Millistel tingimustel rakendatakse kirjeldatud abinõusid? Kas on sätestatud kiireloomulisuse nõue?
A. Ennetav arestimine

Ennetav arestimine on võimalik üksnes kiireloomulistel juhtudel, kui võlasummas ei ole vaidlust, see on kindlaks määratud ning tähtaja ületanud.

Kiireloomulisus tähendab seda, et võlgniku maksejõulisus on kahtluse all, ohustades tema vara vastu suunatud võlausaldaja nõudeid. Ennetavat arestimist võib kasutada mitte üksnes survevahendina, vaid see on ka õigustatud, kui võlgniku majanduslik seisund on objektiivselt haavatav. Kiireloomulisus peab ilmnema nii arestimise ajal kui ka ajal, mil kohus vastava otsuse teeb.

Taotluse esitaja nõudes ei tohi olla vaidlust, st nõue peab olema selgelt põhistatud ja selle vaidlustamiseks puudub põhjendatud alus. Nõudesumma peab olema kindel. Summa peab olema kindlaks määratud või vähemalt peab seda saama esialgse hinnangu jaoks kindlaks määrata. Kui täpne võlasumma ei ole veel teada, hindab seda arestimismäärust andev kohus. Lõpuks peab võlg olema ka tähtaja ületanud; võlausaldajal peab olema õigus see sisse nõuda. Kohtuseadustiku artiklis 1415 on seda tingimust täiendatud, laiendades ennetava arestimise regulaarse tuluga (alimendid, rent jne) seotud nõuetele ja isegi tingimuslikele nõuetele.

B. Sekvesteerimine

Kohtuliku sekvesteerimise määruse võib kohus anda vallasvara suhtes, mis on võlausaldaja poolt arestitud, kinnis- või vallasvara suhtes, mille omandi- või valdusõigus on kahe või enama isiku vaheline vaidlusküsimus, ning esemete suhtes, mille osas võlgnik on teinud ettepaneku neid kasutada oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961). Üldiselt tähendab see, et sekvesteerimise otsuse võib teha millal iganes, kui juhtumi asjaolud õigustavad sekvesteerimise kasutamist ennetava abinõuna, et säilitada vaidluse lahendamiseni status quo. Kiireloomulisus on kõrvalise tähtsusega. Kohtud on siiski sekvesteerimise kasutamisel ettevaatlikud, kuna tõsise, erandliku abinõuna tuleb selle rakendamine heaks kiita üksnes mõjuval põhjusel.

ÜlesÜles

C. Hagi tagamise abinõud

Asja võib ajutiste abinõude kohaldamise menetluses arutada üksnes juhul, kui see on nii kiireloomuline, et kohese lahenduse mitteleidmine põhjustab hagejale olulist kahju või ebamugavusi. Juhtumi kiireloomulisus on seega üks ajutiste abinõude kohaldamise menetluse lubamise peamistest tingimustest.

Hagi tagamise abinõude arutamiseks põhimenetluses peab samuti tegemist olema kiireloomulise küsimusega. Seega räägime n.ö „kiireloomulisest hagi tagamise või esialgse õiguskaitse abinõust“, mille kohaldamist saab taotleda kohalikult kohtult.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kui kohus arutab, kas anda kohtuotsuse esialgse täitmise määrust või mitte, lähtutakse riskist, mis taotleval poolel tekib kohtuotsuse täitmise põhjendamatu edasilükkamise või takistamisega teise poole poolt. Kui teine pool kaebab kohtuotsuse edasi üksnes eesmärgiga takistada selle täitmist, on kohtul põhjust anda esialgse täitmise määrus. Teatud juhtudel on esialgne täitmine siiski keelatud (vt eespool).

3. Abinõude objekt ja laad

3.1. Millist liiki vara suhtes võib neid abinõusid kohaldada?
A. Ennetav arestimine

Ennetavat arestimist võib kohaldada igat liiki vara (kinnisvara, vallasvara, immateriaalne vara) suhtes. Teatavat liiki vara ei saa siiski arestida või saab arestida üksnes osaliselt. Varaliigid, mida ei saa arestida, määratakse kindlaks seadusega, vara laadiga või vara ja võlgniku vahelise suhtega.

Vara, mida ei saa arestida, on loetletud kohtuseadustiku artiklis 1408. See loetelu hõlmab esmatarbekaupu, s.o isiku või tema laste jaoks õppimiseks või töötamiseks vajalikke esemeid, usukommete täitmiseks vajalikke esemeid, toiduaineid ja kütust. Kohtuseadustiku artikli 1410 lõikes 2 on täpsustatud rahasummad, mida ei saa arestida. See hõlmab peretoetusi ja elatusmiinimumi.

ÜlesÜles

Töötasu jms võib arestida üksnes osaliselt. Täpsemad summad on sätestatud kohtuseadustiku artikli 1409 lõikes 1 ja neid korrigeeritakse kuningliku dekreediga tarbijahinnaindeksi alusel igal aastal. Kohtuseadustiku artikli 1410 lõikes 1 laiendatakse nende summade, mida ei saa arestida, korrigeerimise kohaldamisala teistele tuluallikatele, näiteks alimentidele, pensionidele ja töötushüvitisele ning üldisele või elukutsega seotud invaliidsustoetusele.

Kohtutäitur loetleb arestitava vara ametlikus aruandes eesmärgiga vara hiljem realiseerida, välja arvatud juhul, kui vahendajana tegutseva kohtutäituri abil ei jõuta kokkuleppele võlausaldajaga. Kohtutäituri poolt kirja pandud vara müümine on kuritegu.

B. Sekvesteerimine

Kohtuliku sekvesteerimise määruse saab kohus anda vallasvara suhtes, mis on võlausaldaja poolt arestitud, kinnis- või vallasvara suhtes, mille omandi- või valdusõigus on kahe või enama isiku vaheline vaidlusküsimus, ning esemete suhtes, mille osas võlgnik on teinud ettepaneku neid kasutada oma võla tasumiseks (tsiviilseadustiku artikkel 1961).

C. Hagi tagamise abinõud

Ennetavat arestimist saab ajutiste abinõude kohaldamise menetluses kohaldada kõigi varaliikide suhtes. Kõik tavapärased tsiviilvaidlused on esimese astme kohtu eesistuja pädevuses. Tööhõivet ja äritegevust puudutavad vaidlused tuleb esitada vastavalt kas töökohtusse või kaubanduskohtusse.

Kohalik kohus võib määrata esialgse õiguskaitse kohaldamise pere eluaseme või laste isiku ja vara suhtes abielus isikute või seadusjärgsete vabaabielupartnerite kooselu lõpuni, kui nende suhe on lõppenud. Seda kohaldatakse üksnes abielus isikute (tsiviilseadustiku artikli 223 lõige 1) ja seadusjärgsete vabaabielupartnerite (tsiviilseadustiku artikli 1479 lõige 1) suhtes, kuid mitte de facto abielulistes suhetes olevate isikute suhtes.

ÜlesÜles

D. Otsuse esialgne täitmine

Põhimõtteliselt võib lõplikku kohtuotsust tegev kohus alati lubada selle otsuse esialgset täitmist, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel (kohtuseadustiku artikkel 1398). Sellised juhud on lahutus, lahus elamine, abielu vaidlustamine ja tühistamine. Kohtuotsust ei saa esialgselt täitmisele pöörata, kui kohtuotsusega nõutakse kindlasummalise maksena vähem kui 1860 euro tasumist (kohtuseadustiku artikkel 1399).

3.2. Milline on selliste abinõude mõju?
A. Ennetav arestimine

Arestitud vara omanik ei kaota vara omandi- ega kasutusõigust (kasutus, rent/üür, tulu jne). Ta ei saa lihtsalt vara käsutada ega hüpoteegiga koormata. Selle tulemusena on kõik selle keelu vastaselt arestitud vara omaniku tehingud kehtivad, kuid neid ei saa kaitsta arestija vastu, kes võib seega neid tehinguid eirata ja käituda nii, nagu ei oleks neid tehinguid toimunud.

B. Sekvesteerimine

Sekvesteerimine nagu igasugune muu hoiuleandmine tähendab, et vara tegelik valdus antakse üle sekvesteerijale, kes võib teha üksnes teatud tehinguid, et pärandvara säilitada.

C. Hagi tagamise abinõud

Ei ole asjakohane.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgse täitmise tagajärjel täidetakse kohtuotsust isegi juhul, kui seda on võimalik vaidlustada või edasi kaevata. See on taotleva poole risk (vt eespool).

3.3. Kui kaua need abinõud kehtivad?
A. Ennetav arestimine

Ennetav arestimine on põhimõtteliselt piiratud kolme aastaga. Kohtunik võib määruses tähtaega lühendada. Esialgse tähtaja piires võib määruse kehtivust pikendada. Kehtivust pikendatakse – mis tegelikult tähendab senise tähtaja pikendamist – mõjuval põhjusel ja juhul, kui asi on ikka veel kiireloomuline.

ÜlesÜles

B. Sekvesteerimine

Sekvesteerimise kehtivusele ei määrata tähtaega. Sekvesteerimise määrus tühistatakse, kui oht, et vara ei säili nõuetekohaselt, on kadunud ja nõude lõplik rahuldamine käeulatuses.

C. Hagi tagamise abinõud

Hagi tagamise abinõude kehtivuse osas ei ole üldist seadusega sätestatud tähtaega. Asjas tehtud lõplikus kohtuotsuses võib hagi tagamise abinõu kinnitada või tühistada.

Kohtu määratud kiireloomulise hagi tagamise abinõu kohaldamine lõpeb põhimenetluse algusega. Kuid sellest hetkest alates on kohtupädevus esimese astme kohtul ja hagi tagamise abinõu rakendamist võib taotleda esimese astme kohtu eesistujalt.

D. Otsuse esialgne täitmine

Ei ole asjakohane.

4. Kas abinõu peale saab esitada kaebuse?

A. Ennetav arestimine

Kui kohus keeldub andmast ennetava arestimise määrust, võib selle taotleja otsuse väljakuulutamisest ühe kuu jooksul esitada apellatsioonkaebuse (kohtuseadustiku artikli 1419 lõige 1 ja artikkel 1031). Asja käsitletakse nagu oleks see arutusel esimese astme kohtus; kohtuotsust kaalutakse nõupidamistoas. Kui vara arestimise määrus antakse apellatsiooni korras, peab isik, kelle vara arestitakse ja kes soovib seda vaidlustada, esitama apellatsioonikohtule määruskaebuse kolmanda isikuna.

Kui kohus nõustub andma ennetava arestimise määruse, võib isik, kelle vara arestitakse, ja iga teine huvitatud isik selle vaidlustada kolmanda isikuna (kohtuseadustiku artikkel 1419). Kolmanda isiku määruskaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul pärast määruse väljakuulutamist ja see esitatakse määruse andnud kohtusse (kohtuseadustiku artikkel 1125). Kolmanda isiku määruskaebus ei peata hagi tagamise määruse täitmist, välja arvatud juhul, kui määruse andnud kohus on täitmise peatamisega nõus.

B. Sekvesteerimine

Ei ole asjakohane, kui sekvesteerimine toimub poolte kokkuleppe alusel.

Kohtulik sekvesteerimine on kohtumäärus, mille peale võib esitada määruskaebuse kohtuseadustikus sätestatud apellatsioonimenetluses.

C. Hagi tagamise abinõud

Isik, kellele ajutiste abinõude kohaldamise menetluses tehtud lahend on kahjulik, võib esitada apellatsioonkaebuse või kolmanda isikuna määruskaebuse. Esimese astme kohtu või kaubanduskohtu eesistuja määruste peale esitatud kaebusi käsitletakse apellatsioonikohtus. Töökohtu eesistuja määruste peale esitatud kaebusi käsitletakse töökohtus.

Apellatsioonkaebuse või määruskaebuse võib esitada ühe kuu jooksul pärast määruse üleandmist, kui menetlus algas tavalise kohtukutse või vabatahtliku kohtusse ilmumisega, ja ühe kuu jooksul pärast määruse üleandmist kohtu kirjaga, kui määrus anti ühepoolse avalduse alusel.

D. Otsuse esialgne täitmine

Kohtuotsuse esialgse täitmise määruse peale ei saa kaebust esitada. Apellatsioonikohtul puudub pädevus keelata või peatada kohtuotsuse esialgse täitmise määruse täitmist (kohtuseadustiku artikkel 1402).

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Belgia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 25-05-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik