Euroopa Komisjon > EGV > Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud > Austria

Viimati muudetud: 09-10-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Austria

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. Esialgset keeleversiooni on ajakohastatud ning selle võib nüüd leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


 

SISUKORD

1. Millised on meetmete liigid? 1.
2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada? 2.
2.1. Kirjelda menetlust 2.1.
2.2. Kirjelda sisulisi tingimusi 2.2.
3. Selliste meetmete objekt ja olemus 3.
3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks? 3.1.
3.2. Milline on nende meetmete mõju? 3.2.
3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad? 3.3.
4. Kas selliste meetmete kohaldamist on võimalik edasi kaevata? 4.
5. Perekonnaõiguse alla kuuluvate asjade erikord 5.

 

1. Millised on meetmete liigid?

Ajutisi meetmeid ja ettevaatusabinõusid nimetatakse ühiselt ettevaatusmeetmeteks. Austria õigus näeb ette järgmise ettevaatusmeetmete rakendamise:

  • tõendite hankimine;
  • täitmine varade realiseerimise kaudu;
  • ajutised ettekirjutused.

Kõikide nende ettevaatusmeetmete ühiseks omaduseks on see, et pooled ei pea oma nõudeid tõendama, vaid et need peavad olema tõendatud lihtsalt kohtule esitatud piisavate tõendite abil.

Nendest kõige olulisemad on ajutised ettekirjutused, seepärast piirdutakse alljärgnevates näidetes nendega.

Ajutised ettekirjutused on otsuse vormis tehtud kohtumäärused, millega tagatakse tulevikus toimuv täitmine või määratletakse ja säilitatakse antud hetkel valitsevad asjaolud või mille abil rahuldatakse ajutiselt ühe poole nõue.

Ajutised ettekirjutused on jaotatud järgmisteks liikideks:

  • nõude tagamine kuni raha maksmiseni;
  • nõude tagamine kuni teatud toimingu sooritamiseni;
  • õiguse või õiguslike asjaolude kogumi tagamine.

2. Millistel tingimustel võidakse neid meetmeid rakendada?

2.1. Kirjelda menetlust

Ajutise ettekirjutuse saamiseks tuleb alati teha taotlus. Menetluspooli nimetatakse „kannatanuks” ja „kannatanu vastaspooleks”. Ajutise ettekirjutuse väljastab:

  • asjakohase pädevusega kohus, kus juba menetluses olevat kohtuasja arutatakse;
  • täideviiv kohus, kus täitemenetlust arutatakse;
  • selle piirkonna ringkonnakohus, kus on vastaspoole tavaline elukoht – enne uurimismenetlust või asja kohtuliku arutelu uurimis- ja täideviimisfaasi vahel;
  • lisaks sellele veel ettekirjutuse objekti asukoha või võlgniku suhtes kohustatud kolmanda poole püsiva või ajutise elukoha jaoks pädev kohus või see ringkonnakohus, kus jõustamist esmalt arutatakse.

Kui asja menetletakse jõustamisseaduse eeskirjadest lähtudes, pole esimese astme kohtu istungitel õigusesindajat vaja.

ÜlesÜles

Täitetoimingute tegelik läbiviimine – näiteks kohtu korraldusega eestkoste alla võtmine – toimub ametlike kanalite kaudu (kohtutäiturite abil). Ajutise ettekirjutuse kulud, mis sõltuvad esitatud nõude väärtusest, kannab esialgu hageja. Hagejale hüvitatakse kulud  üksnes siis, kui ta on olnud edukas peamenetluses – hüvitamise nõue on tavaliselt peamenetluse osa. Samas on teisel poolel on õigus saada hüvitist  ajutise ettekirjutuse kehtimise ajal tekkinud kulude eest, kui ta on edukas sellega seonduval kohtuistungil.

2.2. Kirjelda sisulisi tingimusi

Ajutise ettekirjutuse tegemise eeltingimuseks on kannatanu taotlus, milles:

  1. kinnitatakse ja tõestatakse rahalise võla olemasolu või mitte rahale, vaid  muule varale või vaidlustatud õigusele või õiguslike asjaolude kogumile suunatud nõude olemasolu;
  2. kinnitatakse ja tõestatakse ohu olemasolu:
    • rahalist võlga tagava ajutise ettekirjutise puhul tuleb tõestada subjektiivse ohu tõelisust – st tuleb tõestada, et vastaspool nurjab oma tegevusega raha sissenõudmise või takistab seda, kui ajutist ettekirjutust ei tehta;

    • muude ajutise ettekirjutuse liikide puhul tuleb tõestada üksnes objektiivse ohu tõelisust, st tuleb tõestada, et antud ajutise ettekirjutuse puudumine nurjab kohtulikule vastutusele võtmise või nõude realiseerimise või takistab seda oluliselt, eeskätt ettekirjutuse objekti valitseva tingimuse muutmise läbi;
    • nii rahalist võlga tagava ajutise ettekirjutuse kui ka muude ajutise ettekirjutuse liikide puhul piisab ohu tõesuse tõestamiseks tõendite esitamisest selle kohta, et nõue tuleks jõustada riikides, kus kohtualluvuse (Brüssel I) määrust ei kohaldata ja kus ei ole ratifitseeritud ei Brüsseli ega Lugano konventsiooni.

3. Selliste meetmete objekt ja olemus

3.1. Mis liiki varad võivad olla nende meetmete objektiks?

Võla realiseerimise vahendid koos tasumääradega on loetletud täiteseadustikus. Need vahendid on järgmised:

ÜlesÜles

  • vallasvara hoidmine ja haldamine;
  • võlgnikul materiaalse vallasvara käsutamise või pantimise keelamine;
  • keeld kolmandale poolele;
  • kannatanu vastaspoole kinnisvara haldamine;
  • võlgnikul maakatastrisse kantud kinnisvara ja õiguste käsutamise või koormamise keelamine.
3.2. Milline on nende meetmete mõju?

Mõju on erinev ja oleneb täideviimise viisist. Materiaalse vallasvara hoidmise ja haldamise abil eemaldatakse nimetatud esemed kannatanu vastaspoole otsese mõju piirkonnast. See tähendab, et kõik hoitavate ja hallatavate esemete kohta käivad käsutamisõigused tühistatakse. Õigus annab kohtule laialdased diskretsioonivolitused hoitavate ja hallatavate esemete kohta “vajalike ja kasulike” korralduste tegemiseks, mis aitavad vältida nende kahjustamist ja seetõttu ka nende väärtuse või nendest saadava tulu kaotust. Sellised korraldused hõlmavad näiteks hoiul olevate riknevate esemete müüki.

Igasugune materiaalse vallasvara käsutamine, kui sellega rikutakse varale pandud käsutamis- või pantimiskeeldu, tühistatakse täielikult.

Kohtu poolt kolmandale poolele peale pandud keelu täitmiseks võetakse kannatanu vastaspoolelt kõik käsutusõigused nõudele, mis tal kolmanda poole vastu on, eeskätt võetakse talt nõude realiseerimise õigus. Samal ajal antakse kolmandale poolele korraldus enne kohtult vastava teate saamist mitte maksta kannatanu vastaspoolele välja ühtegi summat, mida kolmas pool talle võlgneb, mitte tarnida talle võlgnetavaid esemeid, mitte teha ühtegi muud toimingut, mis võiks nurjata või oluliselt takistada võla tasumist või võlgnetavate või tarnimisele kuuluvate esemete kättesaamist täitmisele pööramise abil. Seetõttu võib võlgniku suhtes kohustatud  kolmandal poolel küll keelata kohustuse täitmise või kohustuse täitmisest hoidumise, kuid talt ei saa nõuda maksete tegemist kannatanule ja tal ei tohi keelata teatavate õiguste kasutamist. Keelust üleastumise korral peab kolmas pool maksma kahjuhüvitist. Ent see, kas keeluga vastuolus olevad kolmanda poole käsutusõigused on iseenesest tühised või mitte, ei ole Austria õigusaktides selgesõnaliselt sätestatud ja selle kohta on esitatud erinevaid juriidilisi tõlgendusi.

ÜlesÜles

Kannatanu vastaspoolele kuuluva kinnisvara haldajaks on kohtu poolt määratud ja kohtu järelevalve all töötav haldur.

Maakatastrisse tehakse sissekanne, mis keelab võlgnikul käsutada või koormata oma maakatastrisse kantud vara ja õigusi. Selle sissekande kohaselt lubatakse ja teostatakse kannatanu vastaspoole kinnisvara või õiguse vabatahtlikku käsutusõigust ning sellekohaseid sissekandeid maakatastrissse tingimusel, et kannatanut puudutavad tingimused on täidetud. Kolmas pool saab oma õigusi, sealhulgas ka kannatanuga seotud õigusi, täielikult kasutada üksnes siis, kui kannatanu esitatud nõue on kohtu poolt kindlalt tagasi lükatud või kui ajutine ettekirjutus on mõnel muul viisil tühistatud  ning keelu saab tühistada.

3.3. Kui kaua need meetmed kehtivad?

Ajutine ettekirjutust saab jõustada üksnes teatud kindla perioodi jooksul, kuid seda aega võib pikendada kannatanu taotluse põhjal. Kui ajutine ettekirjutus tehakse väljaspool asja kohtulikku uurimist, peab kohus hagi või täitetaotluse esitamise võimaldamiseks määrama mõistliku tähtaja tagatud nõude kohta sisseandtava hagi aluste esitamiseks. Taotluse vastaspool võib ettekirjutuse täitmise peatada ja juba täidetud ettekirjutuse tühistada võla tasumiseks vajaliku summa esitamisega.

Ajutine ettekirjutus tuleb tühistada kas vastava taotlusega või ametlike kanalite kaudu, kui

  • aluste esitamiseks ettenähtud aeg on möödas ja täiendavaid toiminguid ei ole tehtud;
  • ajutine meede täideti suuremas ulatuses, kui vajalik kannatanu  kaitsmiseks;
  • ettekirjutust õigustavad tingimused ei ole enam valitsevad;
  • kannatanu poole vastaspool on sisse maksnud väljaostusumma või tagatise;
  • ettekirjutuse alused ei ole enam valitsevad.

4. Kas selliste meetmete kohaldamist on võimalik edasi kaevata?

Ajutise ettekirjutuse hankimise menetlus võimaldab kasutada kahte õiguskaitsevahendit, millel ei ole edasilükkavat mõju:

ÜlesÜles

  • Apellatsioonkaebus ajutise ettekirjutuse vastu: kui kannatanu vastaspoolt ei ole eelnevalt ära kuulatud, võib ta esitada apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul; õiglase kohtupidamise tagamiseks võib esitada uusi tõendeid; esimese astme kohtus kuulatakse apellatsioonkaebus kinnisel kohtuistungil suuliselt ära ja langetatakse otsus.
  • Apellatsioonkaebuse võib esitada ka ajutise ettekirjutuse menetlemise käigus tehtud otsuste vastu. Edasikaebamiseks on aega 14 päeva. Apellatsioonkaebus esitamiseks kasutatakse kirjalikku lihtmenetlust ja uusi tõendeid esitada ei saa. Edasi võib kaevata ka kinnitatud otsuse peale väljastada ajutine ettekirjutus, välja arvatud juhul, kui ajutine ettekirjutus on tagasi lükatud.

5. Perekonnaõiguse alla kuuluvate asjade erikord

Perekonnaõiguse alla kuuluvate asjade kohta käivad õigusaktid hõlmavad nelja asjaolude kogumit:

  • ajutise majutuskoha määramine (lahutatud) abikaasale;
  • ajutise majutuskoha määramine lapsele;
  • ajutine ettekirjutus perevägivalla ennetamiseks ja
  • ajutine korraldus, kasutusõigus või kaitseabinõu perekonnale kättesaadavate rahaliste vahendite ja hoiuste suhtes.

Perekonnaõiguse alla kuuluvate asjade erikorra raames pööratakse erilist tähelepanu perevägivalla ennetamisega seotud ajutistele ettekirjutustele. Pärast vägivalla ennetamise seaduse (Prevention of Violence Law) jõustumist 1. mail 1997 on Austrias olnud väga tõhus ja arusaadav perevägivalla ennetamise süsteem, mille abil saab vägivaldset pereliiget perekonnast eemaldada ning keelata tal perekonna juurde tagasitulek. Eeskätt aitab see süsteem edendada tihedat koostööd politsei, perekonnakohtu ja perevägivalla ennetamisega tegelevate vahendusasutuse vahel, ja kui on tegemist alaealistega, siis ka noorte sotsiaalhoolekandeametiga. 

ÜlesÜles

Kui rünnak ohustab elu, tervist või vabadust, annavad politseitööd reguleerivad õigusaktid õigus- ja korrakaitseorganitele volituse kehtestada lähenemiskeeld või keelata teatud aladele kuni kümneks päevaks sissepääs. Kui kohtule on tehtud ajutise meetme väljastamise taotlus, pikendatakse seda perioodi maksimaalselt kuni 20 päevani. Politsei peab sellest teavitama ka vahendusasutusi, et vägivalla ohvrile oleks võimalik abi pakkuda.

Kannatanu taotlusel väljastatakse korraldus iga pereliikme kohta, kes on oma käitumisega kooselu teiste pereliikmetega võimatuks muutnud, olenemata sellest, kas on tegemist füüsilise kallaletungiga, kallaletungiga ähvardamisega või inimese füüsilist tervist rikkuva teguviisiga ning see korraldus käsib:

  • lahkuda eluruumist ja selle vahetust lähedusest ning
  • mitte tagasi tulla eluruumi või selle vahetusse lähedusse seni, kuni seda kasutatakse taotluse esitaja majutusvajaduse rahuldamiseks.

Lisaks võib kohus lähenemiskeelu saanud isikul keelata teatud kohtades viibimise (näiteks kodu juures, lapse kooli juures) ning käskida nimetatud isikul hoiduda kohtumisest või ühendusevõtmisest taotluse esitanud isikuga tingimusel, et sellega ei rikuta kannatanu vastaspoole olulisi huve.

Kui ajutine ettekirjutus on tehtud peaasja menetlemise käigus, näiteks seoses lahutusega, abielu lõpetamise või tühistamisega, varade jagamisega või abieluaegse kodu kasutamise õiguse kindlaksmääramisega, siis kohaldatakse ajutist ettekirjutust kuni lõpliku kohtuotsuse tegemiseni peamenetluses. Ajutise ettekirjutuse võib teha olenemata sellest, kas pooled jätkavad kooselu ja sõltumatult peamenetlusest. Kui nimetatud menetlust ei ole alustatud, ei saa nimetatud ettekirjutuse kehtivusaeg siiski ületada kolme kuud.

Kui vajalikud tingimused sel viisil tegutsemiseks on olemas, võib ajutise ettekirjutuse viivitamata jõustada kas vastava taotluse esitamisega või ametlike kanalite kaudu. Sel juhul peab täitevesindaja/büroo (kohtutäitur) tõstma kannatanu vastaspoole eluruumist välja, võtma talt kõik eluruumi võtmed ja esitama need kohtule. Perevägivalla ennetamise eesmärgil tehtud ajutiste ettekirjutuse jõustamise kohustuse võib kohus panna nende käsutuses olevatele avalikku korda tagavatele korrakaitseorganitele. Praktikas juhtub sageli, et perevägivalla ennetamiseks tehtud ajutisi ettekirjutusi ei täida mitte kohtutäitur vaid korrakaitseorganid.

« Ajutised abinõud ja ettevaatusabinõud - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-10-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik