Euroopa Komisjon > EGV > Ühenduse õigus

Viimati muudetud: 03-11-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Üldteave - Ühenduse õigus

European flag

 

Viimased muudatused vaata inglise vōprantsuse keeles English

Ühenduse õigus mõjutab üha enam teie igapäevast elu

Liikmesriikide vaheline kaubandus siseturul on intensiivistunud ning üha enam inimesi liigub teistesse liikmesriikidesse, et sinna elama asuda, seal töötada, abielluda, ettevõtlusega tegeleda või lihtsalt oma puhkus veeta.

Erinevates liikmesriikides elavaid inimesi mõjutavate olukordade arv on kasvanud, nagu ka võimalused nendevaheliste vaidluste tekkimiseks. On tekkinud möödapääsmatu vajadus Euroopa õiguspiirkonna loomiseks.

1996. aasta Amsterdami lepingu on alates 1999. aastast alates võimaldanud ühendada õigusalast koostööd tsiviilasjades isikute vaba liikumisega. Võimalus tugineda ühenduse õigusaktidele on oluline Euroopa kodaniku jaoks, kes saab kohtus oma hagi toetamiseks viidata ühenduse määrustele.

Kogu süsteemi nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine. Nõukogu ja komisjon on vastu võtnud vastastikuse tunnustamise programmi, et teha kindlaks põhilised meetmed, mida selles valdkonnas tuleb võtta.

Selles kontekstis on mitmed õigusaktid juba vastu võetud, sealhulgas:

-

nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (seda tuntakse ka Brüsseli I määrusena), millega on vastatud kahele ülimalt olulisele küsimusele, mis kerkivad kahe erinevas liikmesriigis elava isiku vahelise vaidluse puhul: millised kohtud on pädevad ja milliseid eeskirjad kehtivad, kui otsustatakse, kas tunnustada teises liikmesriigis tehtud kohtuotsust. Sellesse määrusesse, mis jõustus 1. märtsil 2002 ja asendas 1968. aasta Brüsseli konventsiooni, on tehtud mitmeid muudatusi;

ÜlesÜles

24.11.2001 avaldati üks korrigendum selliste konventsioonide kohta, mille osalisriigiks on Ühendkuningriik. 2002. aastal muudeti määruse kaht lisa (I ja II lisa). Pärast Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini muudeti 2004. aasta novembris täiendavalt selle I-IV lisa. Nõukogu ja komisjon on esitanud deklaratsiooni PDF File (PDF File) määruse artiklite 15 ja 73 kohta;

-

nõukogu 27. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000. Seda teksti kohaldatakse alates 1. märtsist 2005; (vt praktiline juhend PDF File (PDF File 654 KB))

selle õigusakti optimaalseks kohaldamiseks on vastavalt määruse artiklile 68 avaldatud kohtute ja apellatsioonimenetlustega seotud teave, mille liikmesriigid on edastanud;

nimetatud määrus nr 2201/2003 asendab nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1347/2000 (seda tuntakse ka Brüsseli II määrusena), mis jõustus märtsis 2001 ja mille lisasid on muudetud (I lisa aastal 2002 ja I-IV lisa aastal 2004);

-nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, millega sätestatakse ühenduse eeskirjad seoses maksejõuetust käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise ning kohaldatava õiguse kindlaksmääramisega;
-nõukogu 29. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta, mis reguleerib kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmist liikmesriikides ning millega tõhustatakse ja kiirendatakse kohtumenetlust;
-28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, millega tõhustatakse, lihtsustatakse ja kiirendatakse kohtute koostööd tõendite osas;
-nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasjadega tegelev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik;
-nõukogu 25. aprilli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 743/2002, millega luuakse ühenduse üldine tegevusraamistik tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamiseks; (2005. aasta rahastamisprogramm Deutsch - English - français)
-nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad;
-

nõukogu määrus 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta ja mille eesmärgiks on muuta mõnes liikmesriigis vaidlustamata nõuete kohta tehtud otsused kõikjal ühenduses täitmisele pööratavaks, ilma et liikmesriigis, milles jõustamist taotletakse, oleks vaja võtta vahemeetmeid;

ÜlesÜles

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1869/2005, 16. november 2005, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004 (millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta) lisad

-

nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/80/EÜ kuriteoohvrite hüvituse kohta, mille eesmärgiks on tagada Euroopa Liidu kodanikele ja Euroopa Liidus seaduslikult elavatele isikutele piisav hüvitus kahju eest, mida nad on kannatanud Euroopa Liidus kuriteo ohvriks langemise korral;

-komisjoni ettepanekud, mis on praegu arutamisel liidu teistes institutsioonides:

  • ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb lepinguväliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust („ROOMA II?);
  • ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa maksekäsu menetlus;
  • ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb tsiviil- ja kaubandusasjades toimuva vahenduse teatavaid aspekte;
  • ettepanek PDF File (PDF File 159 KB) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse Euroopa väikenõuete menetlus (lisa PDF File (PDF File 107 KB));
  • ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega muudetakse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1348/2000 tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide Euroopa Liidu liikmesriikides kätteandmise kohta;

-

rohelised raamatud, mis kujutavad endast ettevalmistavaid dokumente ettepaneku tegemiseks:

  • roheline raamat Euroopa maksekäsu kohta ja väikenõudeid käsitlevate kohtuvaidluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks;
  • roheline raamat lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 1980. aasta Rooma konventsiooni ühenduse õigusaktiks muutmise ja selle ajakohastamise kohta;
  • roheline raamat English PDF File (PDF File) ülalpidamisnõuete kohta;
  • roheline raamat PDF File (PDF File) piiriüleste pärimisasjade kohta; 
  • roheline raamat PDF File (PDF File) kohaldatava õiguse ja kohtualluvuse kohta lahutusasjades.

Taustateavet

Euroopa õiguspiirkonna loomise kavast sai üks Euroopa Liidu eesmärke 1993. aasta Maastrichti lepinguga, kuid juba varem oli olemas mitmeid erinevaid algatusi liikmesriikide tihedamaks ja tõhusamaks õigusalaseks koostööks tsiviilasjades, nende hulgas eriti olid tähtsal kohal 1968. aasta Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ning 1980. aasta Rooma konventsioon lepinguliste kohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta.

Muid algatusi on teinud ka rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas:

  • Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents English - français
  • Euroopa Nõukogu English

1999. aastal toodi õigusalane koostöö tsiviilasjades Amsterdami lepinguga ühenduse raamistikku. See tegi võimalikuks kasutada antud valdkonnas ühenduse meetodeid ning võtta vastu akte ühenduse õigusaktidena (määruste, direktiivide ja otsustena).

Taani ei osale selles ühenduse tegevusvaldkonnas ning Ühendkuningriik ja Iirimaa jätsid endale õiguse otsustada oma osalemise üle iga õigusakti puhul eraldi.

1999. aasta oktoobris pidas Euroopa Ülemkogu Soomes Tamperes erikohtumise, et panna praktiline alus Maastrichti ja Amsterdami lepingute eesmärkide saavutamisele. Ülemkogu tegi avalduse, mille kohaselt „tõelises Euroopa õiguspiirkonnas ei tohiks liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide kokkusobimatus või keerukus takistada ega häirida üksikisikuid ega ettevõtteid nende õiguste kasutamisel?.

See kinnitas nende pühendumust luua tõeline õiguspiirkond, „kus inimeste jaoks oleks kohtute ja ametiasutuste poole pöördumine igas liikmesriigis niisama lihtne kui nende enda liikmesriigis?.

4. ja 5. novembril 2004. aastal peetud Euroopa Ülemkogul võtsid riigipead ja valitsusjuhid õigluse tugevdamiseks vastu Haagi programmi. Nad märkisid, et „juba on võetud mitmeid meetmeid?, kuid „tuleks jätkata jõupingutusi õiguskaitse kättesaadavuse ja õigusalase koostöö ning samuti vastastikuse tunnustamise põhimõtte täieliku rakendamise hõlbustamiseks?. Haagi programmis täheldatakse, et „vastastikuse tunnustamise meetmete programmi jätkuv täitmine peab seega olema eelolevatel aastatel peamine prioriteet, et tagada selle lõpuleviimine 2011. aastaks?.

Euroopa Komisjoni võetud meetmed on selles osas jätkuks Euroopa Ülemkogu järeldustele.

Euroopa Ühenduse lipule klikkides saate lisateavet ühenduse õiguse ja iga teemaga seotud komisjoni ettepanekute kohta.

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-11-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik